X kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses 06.11.2020. a pöördumise nr 2-3/3786-1 menetlemisega
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
1.Tagastada X kaebus.
2.Jätta taotlus riigilõivust vabastamiseks kaebuse esitamisel läbi vaatamata.
3.Asendada avaldatavas kohtumääruses kaebaja nimi tähemärgiga. Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1).
Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Vanglas kinnipeetav X esitas 06.11.2020. a reg nr 2-3/3786-1 vaidena pealkirjastatud pöördumise Tartu Vanglale. Pöördumise kohaselt palus kaebaja 04.11.2020 hommikuse loenduse ajal vanglaametnik Ene Ojapervel anda temale perearsti poolt väljakirjutatud valuvaigistit. Selgus, et ravim on otsas ja kaebaja palus sellest E. Ojapervel teavitada vangla meditsiiniosakonda. Pöördumise kohaselt vanglaametnik keeldus teavitamast meditsiiniosakonda. Pärast jalutamist pöördus kaebaja uuesti vanglateenistuse poole ravimi saamiseks ja helistas korduvalt valvuriruumi, et temale väljastatakse ravim või kutsutakse meedik. Kinnipeetava väitel valvurid keeldusid. Vanglaametnik E. Ojaperv olevat arvanud, et kaebajal puudub vajadus meediku abi järele. Kaebaja hakkas koputama vastu kambri ust, misjärel viidi ta rahunemise kambrisse, kus teda hoiti üle tunni aja ilma, et oleks välja kutsutud meedikut. Kaebaja sai vajaliku ravimi kella 16.30 paiku. Kaebaja leiab pöördumises, et vanglaametnike tegevusetuse tõttu kannatas ta valusid 8 tundi.
2.Tartu Vangla tõlgendas esitatud pöördumist kui märgukirja ning vastas sellele 03.12.2020. a vastusega nr 2-3/3786-2. Vangla selgitas vastuses, et 04.11.2020 tekkis olukord, kus kaebajale määratud ravimid olid otsa saanud. Peale kaebaja tähelepanu juhtimist sellele, teavitas valvur E. Ojaperv meditsiiniosakonda. Samuti andis valvur E. Ojaperv ravimi lõppemisest teada ka inspektorkontaktisik K. Kiudorvile, kes tegi vajaliku ravimi tellimise kohta märke meditsiiniosakonnale. 04.11.2020 kella 16.30 paiku saabus meditsiiniosakonnas puuduolev ravim ning kaebajal sai see koheselt manustatud.
Vangla tuletas oma vastuses kinnipeetavale meelde, et ravimit saav isik peab ise teavitama ravimi lõppemisest inspektor-kontaktisikut, kes annab sellest meditsiiniosakonnale teada. Käsimüügi valuvaigistit saab vajadusel küsida valvuri käest.
3.X esitas 14.12.2020. a Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb kohtul kindlaks teha, kas tema poolt Tartu Vanglale 04.11.2020. a esitatud vaie vastab seadusega kehtestatud vaide nõuetele ning kas vaide ümberregistreerimine märgukirjana oli seadusega kooskõlas. Kaebaja leiab, et Tartu Vangla on teadlikult eiranud tema vaiet ja ebaseaduslikult selle ümber registreerinud märgukirjana. Tartu Vangla on kaebuse kohaselt rikkunud kaebaja vaideõigust. Kaebaja arvates, kui vaides oleksid esinenud puudused, siis oleks pidanud vangla andma puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Kohtu seisukoht
4.Kohus leiab, et kaebus kuulub tagastamisele kaebeõiguse puudumise tõttu.
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kinnipeetava õigus kaitsta oma õigusi vaidemenetluses on sätestatud vangistusseaduses. VangS § 11 lg 41 kohaselt vaatab Justiitsministeerium läbi vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid ning vanglateenistus vaatab läbi muu vanglas töötava isiku haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid. Kinnipeetavatele on VangS § 11 lg-st 5 nähtuvalt kehtestatud kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse läbimise kord, kuid üksnes juhul, kui kinnipeetav vaidlustab vangla haldusakti või taotleb toimingu sooritamist. Kinnipeetava õigust tõhusale õiguskaitsele ei ole piiratud kohustusliku vaidemenetluse läbimisega, kui kinnipeetav soovib vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist. See tähendab, et kinnipeetaval puudub õigus esitada vaie, kui ta taotleb vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist. Sellisel juhul on kinnipeetaval võimalik oma õiguste kaitseks otse kohtusse pöörduda.
6.Kohtu hinnangul ei ole ilmselgelt Tartu Vangla 06.11.2020. a kaebaja pöördumist märgukirjana tõlgendades rikkunud haldusorganina kaebaja õigust läbida vaidemenetlus. Samuti ei ole kaebaja õigust tõhusale õiguskaitsele rikutud Tartu Vangla 03.12.2020. a vastusega nr 2-3/3786-2.
7.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 72 lg 1 kohaselt võib vaidemenetluse korras nõuda: 1) haldusakti kehtetuks tunnistamist; 2) haldusakti osa kehtetuks tunnistamist, kui seadus ei piira haldusakti osalist vaidlustamist; 3) ettekirjutuse tegemist haldusakti andmiseks, asja uueks otsustamiseks või toimingu sooritamiseks.
8.Kaebaja nõudis 06.11.2020. a Tartu Vanglale esitatud pöördumises haldusakti andmist, miks vanglaametnike tegevusetuse tõttu oli ta sunnitud kannatama valusid ca 8 tundi ning kas vanglaametnike käitumine oli seadusekohane, kui nad ei kutsunud meedikut, vaid paigutasid teda rahunemise kambrisse.
9.Kohus saab aru, et kaebaja avaldas 06.11.2020. a pöördumises rahulolematust seoses 04.11.2020 toimunud sündmusega, kui kaebaja ei saanud temale määratud ravimit ning temale jäeti meedik kutsumata. Kohus saab aru, et kaebaja pöördumise eesmärk oli saada vanglalt selgitusi, miks vanglateenistuse ametnikud selliselt käitusid ja kas see oli seadusekohane. Kaebaja ei ole 06.11.2020. a pöördumises märkinud, et ta sooviks kahju hüvitamist või mingi toimingu sooritamist. Kaebaja ei ole täpsustanud pöördumises, millise haldusakti andmist ta taotleb, peale selle, et ta soovib selgitusi.
10.Kuna HMS § 72 lg-st 1 tulenevalt ei saaks kaebaja vaidega nõuda 04.11.2020. a toimunud tegevuse õigusvastasuse tuvastamist ja vaideotsuse tegemist reguleeriv HMS § 85 ei näe ette võimalust tuvastada õigusvastasust, siis on Tartu Vangla õigesti lahendanud kaebaja 06.11.2020. a pöördumise märgukirjana vastavalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 2 lg-le 1.
11.Kohus selgitab, et kaebuse esitamisel halduskohtule vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ei ole kaebuse lubatavuse eelduseks kohustusliku vaidemenetluse läbimine, sest vaidemenetluses ei saa nõuda tegevuse õigusvastasuse tuvastamist (HMS § 72 lg 1). VangS § 11 lg 5 näeb ette kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse üksnes, kui kinnipeetav soovib halduskohtule esitada kaebuse vangla haldusakti tühistamiseks või kohustamisnõude toimingu sooritamiseks.
12.Kohus selgitab, et kui kaebaja leiab, et tema ravimist ilmajätmine ja rahunemise kambrisse paigutamine 04.11.2020 oli õigusvastane, siis on võimalik Tartu Vangla tegevust vaidlustada, esitades halduskohtule vastavasisuline tuvastamiskaebus. Kohus rõhutab aga, et tuvastamiskaebuse esitamine on lubatud, kui puuduvad tõhusamad vahendid oma õiguste kaitsmiseks (HKMS § 45 lg 2). Tuvastamiskaebuse esitamine on lubatud, kui kaebajal on selleks põhjendatud vajadus (HKMS § 38 lg 4).
13.Käesolevas asjas esitatud kaebuses ei ole kaebaja välja toonud, et tal oleks preventiivne või rehabiliteeriv huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks, kuigi kaebuse sõnastusest võib aru saada, et kaebaja eesmärk on, et Tartu Vangla edaspidi ei rikuks tema õigust esitada vanglale vaie ning kaebaja soovib õiglast menetlust. Kuna praeguses asjas ei ole aga vangla ilmselgelt kaebaja vaide esitamise õigust riivanud, siis ei saa tuvastamiskaebus aidata kaasa kaebaja õiguste kaitsele tulevikus.
14.Kaebaja ei ole välja toonud, kas tal on kavatsus esitada kahjunõue. Kui kaebaja leiab, et tema tervisele tekitati kahju 04.11.2020 ravimist ilmajätmisega 8 tunniks ja/või rahunemise kambrisse paigutamisega, siis on kaebajal õigus esitada Tartu Vanglale mittevaralise kahju hüvitamiseks taotlus, mis on efektiivsem õiguskaitsevahend kui tuvastamiskaebus halduskohtule.
15.Kaebaja ei ole märkinud kaebuses, et tal esineks preventiivne huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Samasuguse olukorra kordumine tulevikus ei ole ka tõenäoline, kui kaebaja tegutseb vastavalt Tartu Vangla 03.12.2020. a vastuses antud juhistele ning teavitab ravimi lõppemisest inspektor-kontaktisikut.
16.HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 alusel võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohus leiab, et kaebaja õigusi ei rikutud Tartu Vangla 03.12.2020. a vastusega nr 2-3/3786-2. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et X kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.
17.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
18.Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis puudub vajadus vaadata sisuliselt läbi kaebaja riigilõivust vabastamise taotlus. Kohus jätab kaebaja taotluse läbi vaatamata.
19.HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus kaebaja nime avaldatavas kohtulahendis tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.