Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).
ASJAOLUD
1.X (kaebaja) esitas 16.08.2020 (registreeritud 19.08.2020) Tallinna Vanglale kaebusena pealkirjastatud avalduse, milles heidab ette, et talle tehakse takistusi väljapoole vanglat tööle saamiseks ja talle keeldutakse lühiajaliste väljasõitude lubamisest. Väljasõidu keelamisega põhjustatakse kaebajale ja tema perele raskeid üleelamisi. Samuti fabritseeritakse vahetult enne uue keeldumise kättetoimetamist distsiplinaarmenetluse algatamine. Kaebaja ei ole saanud vastust oma teabenõudele, milles küsis kriminaalasja numbrit, milles on antud luba tema telefonikõnede ja kirjavahetuse osas jälitustegevust teostada.
2.Tallinna Vangla vastas 18.09.2020 kirjaga nr 5-18/20/17832-2 kaebajale, et Valinga Trans OÜ soovis kaebajat tööle võtta, ent vanglal on õigus valida ja kontrollida tööandja sobivust. Firma teab, et vangla ei alustanud nendega koostööd, ja ka kaebaja sai sellest teada enne 07.08.2020, sest on firmaga suhelnud telefonitsi 15.07.-05.08.2020. Lisaks on vangla 25.08.2020 kirjaga kaebajale põhjendanud, mis asjaolude tõttu ta tööle ei saanud. Kui vanglale selgub taustakontrolli tegemisel, et äriühingul on probleeme seaduste rikkumisega, ei saa vangla teha selle ettevõttega koostööd. Keskkonnateenused AS ei soovinud võtta tööle konkreetselt kaebajat, vaid tööd pakuti mitmele avavangla kinnipeetavale. Kaebajal on õigus vaidlustada lühiajalistele väljasõitudele mittelubamise käskkirjad. Kaebaja suhtes algatatud menetlused on lõpetatud preventiivsete vestlustega ja karistusi ei järgnenud. Kaebajal ei ole ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust.
Kaebaja 07.08.2020 kirjale vastati 17.08.2020 kirjaga. Teadaolevalt ei ole kaebaja suhtes algatatud kriminaalmenetlust ja puudub teave, et kohus või prokuratuur oleks andnud loa jälitustoiminguid teostada, telefonikõnesid jälitada, pealt kuulata ja salvestada.
3.Kaebaja esitas 28.09.2020 (registreeritud 30.09.2020) vaide Tallinna Vangla vastuse nr 518/20/17832-2 peale. Kaebaja individuaalne täitmiskava (ITK) on kogu aeg täidetud ja arusaamatuks jääb väide, et ettekanded ja lühiajaliste väljasõitude keelamine takistab ITK täitmist. Vangla pidanuks kaebajat teavitama tööandja mittesobivusest. Keskkonnateenused AS küsis kaebajale teadaolevalt just teda nimeliselt tööle, kuid seda varjatakse, et sokutada tööle teisi isikuid. Vangla sisekontrolli peaspetsialist teostas ebaseaduslikult telefonikõnede osas jälitustegevust, mille osas esitas kaebaja ka kuriteoteate. Kaebaja on kõik lühiajaliste väljasõitude keelamise käskkirjad vaidlustanud. Kaebajale jääb arusaamatuks, milles seisneb vestluste mõte ja preventiivsus, kui süütegu pole olnud. Kaebaja taotleb nende kohta tehtud kannete eemaldamist vangiregistrist. Karistuste fabritseerimisega püütakse jätkuvalt lühiajalisi väljasõite takistada, kahjustades sellega kaebaja peresuhteid.
4.Tallinna Vangla jättis 23.10.2020 kirjaga nr 5-15/20/272-2 kaebaja vaide käiguta ja andis talle tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja pöördumine ei sisalda mitte ühtegi haldusmenetluse seaduse (HMS) § 72 lg-s 1 sätestatud taotlust. Märgukirjale või selgitustaotlusele vastamine ei ole haldusakt, kuna ei tekita, muuda ega lõpeta isiku õigusi ega kohustusi. Kuna tegemist ei ole haldusaktiga, on võimalik vaidemenetluses üksnes kontrollida, kas vaide esitaja pöördumine on lahendatud selle sisust lähtuvalt ja kas vastamisel on märgukirjas esitatud teabe või ettepaneku mittearvestamisel selgitatud arvestamata jätmise põhjust. Kuna kaebaja toob vaides välja uusi erinevaid asjaolusid, ei saanudki vaidlustatud vastuses nendele väidetele vastata. Kaebajal tuleb selgitada vaide eesmärki ja nõuet (HMS § 76 lg 2 p-d 4 ja 5).
5.Kaebaja selgitas 01.11.2020 (registreeritud 02.11.2020) avalduses, et vaide eesmärgiks oli, et vangla tunnistaks, et kaebaja on kogu vangistuse ajal ITK-d täitnud, samas ei ole vangla tegelenud tõsiselt kaebaja lubamisega tööle väljapoole vanglat. Valinga Trans OÜ-ga venitati 1,5 kuud ja Sunco OÜ tulemuse osas puudub kaebajal siiani teave. Kuna vanglaametnik toob välja, et kaebaja on suhelnud tööandjaga 15.07.-05.08.2020, siis soovib kaebaja teada, kust selline teave pärineb. Kaebaja soovib näha Keskkonnateenused AS-i ja vanglaametniku 11.-17.08.2020 e-kirjavahetust. Samuti soovib ta, et vangiregistrist kustutataks märkmed põhjendamatute preventiivsete vestluste kohta. Sellise nõude täitmise kontrollimiseks soovib kaebaja saada vangiregistri väljavõtet alates 06.08.2020. Kaebaja soovib, et lõpetatakse tema survestamine, hirmutamine ja ahistamine (muudetud on väljasõidu tingimusi – ei lubata tugiisikul autoga viia-tuua, vaid peab sõitma ühistranspordiga, saabumisaeg on muudetud 3 tundi varasemaks).
6.Tallinna Vangla tagastas 04.11.2020 kirjaga nr 5-15/20/272-4 kaebaja vaide läbivaatamatult, kuna kaebaja ei ole vaides esinevaid puudusi kõrvaldanud. Vaidemenetluses ei saa lahendada vaide esitaja puuduste kõrvaldamise kirjas välja toodud küsimusi. Tallinna Vanglal on võimalik 18.09.2020 kirja nr 5-18/20/17832-2 puhul vaidemenetluse käigus üksnes kontrollida, kas vaide esitaja pöördumine on lahendatud selle sisust lähtuvalt. Seega saaks vaide läbi vaadata vaid täiendavaks vastamiseks ettekirjutuse tegemise nõudena, kuid sellist nõuet kaebaja ei esitanud. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu talle vaidlustatud vastuses toodud selgitusega, ei tähenda, et tema õigusi on rikutud. Lisaks ei saanud kaebaja eeldada, et vaidlustatud vastuses vastataks ka tema sellistele küsimustele ja väidetele, mida ta algses pöördumises välja ei toonud.
2(4)
3-20-2436
7.Kaebaja esitas 01.12.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada Tallinna Vanglat: 1) tunnistama, et kaebaja on kogu aeg ITK-d täitnud; 2) tunnistama, et ei tegelenud kaebaja tööle lubamisega tõsiselt; 3) lõpetama ebaseaduslik jälitustegevus; 4) avaldama kaebajale vangla ja Keskkonnateenused AS-i vaheline 11.-17.08.2020 e-kirjavahetus; 5) kustutama vangiregistrist märkmed põhjendamatute preventiivsete vestluste kohta; 6) lõpetama kaebaja survestamine ja ahistamine (pidev põhjuste otsimine distsiplinaarmenetluste algatamiseks karistamise eesmärgil), lühiajaliste väljasõitude tingimuste kiuslik halvendamine (ei lubata sotsiaaltöötajal autoga viia-tuua, külastusaja lühendamine), Covid-19 ohu ajal kohustatakse kasutama ühistransporti.
Kohus küsis 08.12.2020 kohtunõudega vanglalt dokumente.
Tallinna Vangla edastas 09.12.2020 kohtule nõutud dokumendid.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kaebajal puudub kaebeõigus nõuete esitamiseks, et vangla tunnistaks, et kaebaja on kogu aeg ITK-d täitnud ja et vangla ei ole tegelenud kaebaja tööle lubamisega tõsiselt. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 järgi võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Mitte ükski vangistusseaduse (VangS) säte ei kohusta vanglat kaebaja soovitud tunnistusi esitama, seega puudub kaebajal kaebeõigus selliste nõuete esitamiseks. Kaebajal on võimalik vaidlustada konkreetsed haldusaktid või toimingud, mis rikuvad tema õigusi ja milles tuginetakse sellele, et kaebaja rikub ITK-d. Samuti on kaebajal võimalik vaidlustada tema tööle mitte lubamist või taotleda vangla kohustamist kaebaja konkreetset tööle lubamise taotlust lahendama. Kaebaja taotletud deklaratiivse sisuga kinnitusi ei ole vangla kohustatud väljastama. Seega ei ole kaebust esimese kahe nõude osas võimalik menetlusse võtta ja kaebus tuleb selles osas läbivaatamatult tagastada (HKMS § 121 lg 2 p 1).
11.Kaebaja nõue, et vangla lõpetaks tema osas ebaseadusliku jälitustegevuse, on ilmselgelt perspektiivitu ja tuleb seetõttu läbivaatamatult tagastada (HKMS § 121 lg 21). Kaebaja leiab, et kuna vangla teab, et kaebaja on suhelnud telefoni teel potentsiaalse tööandja Valinga Trans OÜ-ga, siis on tema telefonikõnesid ebaseaduslikult pealt kuulatud. VangS § 29 lg 21 järgi kontrollib vanglateenistus, kellega kinnipeetav telefoni teel suhtleb või kirjavahetust peab. Telefonikõnede puhul on vanglateenistusel õigus registreerida selle isiku ees- ja perekonnanimi või asutuse nimi, kuhu kinnipeetav helistab, telefoninumber, helistamise aeg ja kõne kestus. Seega on vanglal seaduse järgi kohustus kontrollida, kellega kaebaja vanglaväliselt suhtleb. See ei tähenda jälitustegevust. Vangla ei ole väitnud, et ta teaks kaebaja telefonikõnede sisu, vaid seda, et kuna kaebaja on tööandjaga suhelnud, siis ta tõenäoliselt juba teab, et vangla ei nõustunud selle tööandjaga koostööd tegema. Järelikult on kaebaja väide tema osas toimuva ebaseadusliku jälitustegevuse kohta ilmselgelt põhjendamatu.
12.Vangiregistri ebaõigete kannete parandamise taotlus tuleb esitada vanglale. Praegusel juhul ei ole kaebaja vanglale vastavat taotlust esitanud, vaid nõudnud seda vaides. Kuna vaidemenetlus on ette nähtud haldusesisese järelevalve teostamiseks eelnevalt toimunud haldusmenetluse üle, siis ei saa vaidemenetluses nõuda haldusaktide andmist või toimingute sooritamist, kui seda ei ole eelnevalt nõutud haldusmenetluses. Järelikult ei saanud kaebaja esitada vangiregistri kannete kustutamise nõuet vaides enne, kui ta on esitanud vastava nõude 3(4)
3-20-2436
haldusmenetluses. Vangla jättis põhjendatult tema vaide selles osas läbi vaatamata. Kuna kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata, siis tuleb kaebus selles osas läbivaatamatult tagastada (VangS § 11 lg 5, HKMS § 47 lg 1, § 121 lg 1 p 4).
13.Samadel põhjendustel ei saanud kaebaja nõuda kirjavahetuse väljastamist alles vaides. Selline nõue tuleb esitada esmalt haldusmenetluses. Samuti ei nähtu, et kaebaja oleks enne vaide esitamist vaidlustanud haldusmenetluses väljasõidu tingimusi. Seega jättis vangla põhjendatult kaebaja vaide ka neis osades läbi vaatamata. Kaebajal on neis osades kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata ja kaebus tuleb tagastada.
14.Nõuet, et lõpetataks kaebaja survestamine ja ahistamine, ei saa esitada. Kaebuse saab esitada konkreetse haldusakti või toimingu peale (HKMS § 37 lg 2), mitte kaebaja antud ebamäärastele hinnangutele tema suhtes toimuva kohta. Jääb ebaselgeks, milles kaebaja survestamine ja ahistamine seisnevad. Kohtul ei oleks võimalik sellist nõuet rahuldada, sest sellise otsuse täitmine ei oleks võimalik (vanglale poleks selge, mida ta peaks tegema või tegemata jätma, et kaebaja ei tunneks end edaspidi survestatuna või ahistatuna), samuti ei oleks võimalik sellise otsuse täitmist kontrollida. Kui kaebaja peab enda ahistamise ja survestamise all silmas seda, et vangla algatab põhjendamatult tema suhtes distsiplinaarmenetlusi, siis saab kaebaja vaidlustada konkreetsetes distsiplinaarmenetlustes antud haldusaktid või tehtud toimingud. Kaebaja üldsõnalist väidet, et vangla fabritseerib tema vastu distsiplinaarmenetlusi, ei saa kohus lahendada, sest see on liiga ebamäärane. Samuti ei saa kohus etteulatuvalt keelata vanglal kaebaja suhtes distsiplinaarmenetlusi alustada. Vanglal on õigus algatada distsiplinaarmenetlus, kui kaebaja paneb toime distsiplinaarrikkumise või esinevad selle tunnused. Seda, kas rikkumine tegelikult toimus ja kas kaebaja vastutab selle eest, selgitatakse välja distsiplinaarmenetluse käigus. Seega on tegemist vanglale seadusega peale pandud ülesannetega, mille täitmist ei saa kohus vanglal keelata. Selline kohtuotsus oleks seadusega vastuolus. Seega tuleb kaebus selles osas kaebeõiguse puudumise tõttu läbivaatamatult tagastada (HKMS § 121 lg 2 p 1). /allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.