lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-2223/11

Maksuõigus › Maksuotsused

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 22.12.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-2223/11
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › Maksuotsused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
22.12.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1206
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Määruse tegemise aeg ja koht

22. detsember 2020. a, Tallinn

Haldusasja number

3-20-2223

Haldusasi

X OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 13.10.2020 maksuotsuse nr 12.2-3/051449-27 tühistamiseks

RESOLUTSIOON

1.Tagastada X OÜ kaebus.
2.Tagastada kaebajale kaebuselt tasutud enammakstud riigilõiv 144,30 eurot.
3.Lahendi avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi 13.10.2020 X OÜ maksuotsuse, millega kohustas äriühingut tasuma maksusumma 5310,1 eurot. X OÜ esitas 04.11.2020 MTA-le maksuotsuse peale vaide, mille MTA jättis 09.11.2020 vaideotsusega rahuldamata. X OÜ esitas 12.11.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti 13.10.2020 maksuotsuse nr 12.2-3/051449-27 tühistamiseks.
2.Kohus jättis 16.11.2020 määrusega kaebuse käiguta, sest kaebuses esinesid kõrvaldatavad puudused. Kaebajal tuli 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest täpsustada kaebust, s.o teavitada, kas kaevaba vaidlustab maksuotsust ka muus osas peale otsuse punkti 2.1.3 lõike (e) ja esitada vajadusel vastavad põhjendused ning tasuda riigilõiv. Kaebaja tasus riigilõivu 159,30 eurot ja täpsustas 23.11.2020 vastuses, et vaidlustab maksuotsust otsuse punkti 2.1.3 lõike (e) osas. Kohus selgitas 13.12.2020 kaebajale järgmist: - Kaebaja on sisuliselt vaidlustanud üksnes nimed maksuotsuse punktis 2.1.3 (e). Ka siis, kui need nimed oleksid valed (mida MTA ei eita), puudutab see resolutsioonis vaid töötuskindlustusmakset summas 30,29 eurot. Sellise vea korral ei saa kohus tühistada maksuotsust tervikuna, vaid üksnes nimetatud summa osas. - Kohus tühistab maksuotsuse üksnes juhul, kui rikutud menetlus- või vorminõue on mõjutanud asja otsustamist ja anda tuleks uus ja teistsuguse resolutsiooniga haldusakt (HMS § 58 ja RVastS § 3 lg 3 p 1). Kui haldusakti resolutsioon jääks ka nimede muutmisel samaks, sh kaebaja ei ole vastu vaielnud kontrollaktis toodud õigetele nimedele, võib küll kohus möönda vigade olemasolu, kuid jätaks lõpptulemusena siiski haldusakti tühistamata. Kohus küsis kaebajalt, millist osa maksuotsuse resolutsioonist ta vaidlustab ning kuidas peaksid valed nimed tingima maksuotsuse selles osas tühistamise korral uue ja teistsuguse resolutsiooniga maksuotsuse andmise. 1(3)

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 08.07.20263-26-1674/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-698/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1809/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 22.06.20263-26-1633/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-26-1809/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-901/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Kaebaja vastas 21.12.2020 järgmist: - Kaebaja vaidlustab maksuotsuse maksuotsuse punkti 2.1.3 lõike (e) osas, mistõttu palub kaebaja Maksu- ja Tolliameti maksuotsus 13.10.2020 nr 12.2-3/051449-27 tühistada. - Valede isikute nimede kasutamine ei ole formaalne nõue, vaid rikub isikuandmete kaitse seadust. - Valede isikute nimede kasutamise tõttu ei suuda kaebaja investoritele ja võlausaldajatele selgitada, kuidas on need isikud maksuotsusega seotud ja miks MTA otsust ei muuda. Valede nimede tõttu tuleb anda uus ja teistsuguse resolutsiooniga maksuotsus. - Kaebaja ei vaidlusta üksnes summat 30,29 eurot, vaid maksuotsuses olevaid valesid nimesid, mille tõttu ei ole maksuotsust võimalik kasutada tõendina.

3.HKMS § 44 lg 1 sätestab, et isik võib pöörduda kohtusse oma õiguste kaitseks. Kaebaja on vaidlustanud tema suhtes tehtud maksuotsuse p 2.1.3 (e). HMS § 60 lg 2 sätestab, et kehtiva haldusakti resolutiivosa on kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele. Haldusakti resolutiivosa on haldusaktiga kindlaksmääratavaid õigusi ja kohustusi sisaldav osa. Haldusakti muudel osadel, sealhulgas haldusakti põhjenduses tuvastatud asjaoludel on iseseisev õiguslik tähendus ainult seaduses sätestatud juhtudel. Vaidlustatud maksuotsuse (kaebuse lisa 1) resolutsioon algab leheküljel 5, punktis 4, kus MTA on otsustanud vähendada ja suurendada erinevate maksude ja maksete summasid. Kaebaja on vaidlustanud maksuotsuse põhjenduse (p 2.1.3 (e)), mis asub maksuotsuse leheküljel 4. Tegemist ei ole osaga resolutsioonist, vaid maksuotsuse põhjendusest. Maksuotsuse põhjendusel ei ole eraldiseisvat õiguslikku tähendust. Maksuotsuse põhjenduse tühistamisel ei muutu haldusakti resolutsioon. Kaebaja nõuet võiks olla võimalik tõlgendada ka nii, et kaebaja vaidlustab maksuotsuse resolutsiooni alapunkte (i) ja (j), mis kokku moodustavad kaebaja vaidlustatud summa 30,29 eurot. Siinkohal tuleb aga tähele panna seda, et kaebaja vaidlustab üksnes nimesid, mitte aga seda, et vastavat töötuskindlustusmakset ei tohiks kaebajalt üldse nõuda. Vastustaja esitas 10.12.2020 kohtule ka kontrollakti, mille lisast 1 nähtub, et kaebajalt on nõutud töötuskindlustusmakse töötaja osa (tulp Y või 24) ning töötuskindlustusmakse tööandja osa (tulp Z või 25). Vastavad summad kattuvad maksuotsuse punkti 2.1.3 vastavates alapunktides (d) ja (e) tooduga. Ka kontrollakti lisa 1 tulbad V-X (või 21-23) kajastavad kaebajalt nõutavat tulumaksu, sotsiaalmaksu ja kogumispensioni, millele vastavad maksuotsuse järeldused punkti 2.1.3 alapunktides a)-c). Eeltoodust tulenevalt on üheselt selge, et maksuotsuse punktis 2.1.3 e) on viidatud valedele isikutele. Samas ei riku üksnes valedele isikutele viitamine kaebaja õiguseid olukorras, kus kaebaja ei ole vaidlustanud töötajatele väljamaksete tegemist. Kaebaja ei väida ka, et õigetele isikutele viitamisel tuleks maksuotsuse resolutsiooni, s.o punkti 4 alapunkte (i) ja (j) muuta. Kuna haldusakti resolutsioon seega kaebaja enda väiteid järgides kaebaja õiguseid ei riku, tuleb kaebus kaebeõiguse puudumise tõttu tagastada.
4.Ka siis, kui möönda kaebaja õiguste riivet, tuleks kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot (HKMS § 133 lg 1 ja Riigikohtu 01.11.2019 määruse nr 3-18-763 p 9). Praegusel juhul on kaebaja jäänud selle juurde, et vaidlustab maksuotsust ainult punkti 2.1.3 lõike (e) osas, mis käsitleb töötuskindlustusmakset summas 30,29 eurot. Seega kaebuse rahuldamisel oleks saadavaks õigushüveks üksnes kaebaja maksukohustuse vähenemine 30,29 euro võrra. Kuna maksuotsuse põhjendustel ei ole eraldiseisvat õiguslikku tähendust, ei anna põhjenduste tühistamine kaebajale 2(3)

ka ühtegi kaitstavat õigust – põhjendus ei sea kaebajale kohustust, keeldu ega anna ka ühtegi luba ega keeldu sellest. HMS § 58 ja RVastS § 3 lg 3 p 1 sätestavad, et haldusakti ei tunnistata kehtetuks, kui menetlus- või vorminõue ei mõjutanud asja otsustamist. Kuna nimede muutmisel tuleks anda uus, samasuguse resolutsiooniga haldusakt (vt maksuotsuse p 4 alapunktid (i) ja (j)), siis ei rahuldaks kohus kaebust ning kaebuse eduväljavaated on seega olematud.

5.Kaebaja on viidanud ka isikuandmete kaitsele ning võimalikele probleemidele investorite ja võlausaldajatega. Kaebajal ei ole võimalik käesolevas asjas kaitsta teiste isikute, s.o maksuotsuses valesti kajastatud isikute õiguseid, ka isikuandmete kaitse küsimuses. Maksuotsus ei riiva kaebaja isikuandmeid. Asjas oleks võimalik kaaluda tuvastamiskaebusele üleminekut maksuotsuse põhjenduste osas. Küll aga ei nähtu kohtule selleks tegelikku preventiivset, rehabiliteerivat või muud huvi. Maksuotsus ei ole avalik. Maksuhalduri kodulehel avaldatakse küll tasumata maksusummad, kuid mitte maksukohustuse tekkimise asjaolusid. Kohtule ei nähtu, et maksuotsust oleks vaja tõendina kasutada ning kaebaja selline huvi on üksnes hüpoteetiline. Tõendina kasutamise korral on kaebajal võimalik tõendina kasutada ka kontrollakti, selle lisasid, vaideotsust ja vastustaja käesolevas asjas esitatud selgitusi. Kohtule ei nähtu, et vaidlustatud põhjendus kahjustaks kaebaja mainet, õigem võib vastuolulisusega saada kahjustatud MTA maine. Kohus kordab, et kaebaja ei ole sealjuures vaielnud vastu, et tal on oma töötajate suhtes 30,29 euro ulatuses töötuskindlustusmakse tasumise kohustus. Kuna kohtule ei nähtu põhjenduste õigusvastasuse tuvastamisel kaebajale reaalset eelist ega õiguslikku kasu, tuleb järeldada, et tuvastamisnõue ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik ja seega puudub kaebajal ka võimaliku tuvastamisnõude osas kaebeõigus (HKMS § 45 lg 2 ja § 121 lg 2 p 1).
6.Kohus märgib, et iseenesest ei tohiks vastustaja käituda viisil, et isegi ilmselge näpuvea korral ei olda valmis kasvõi õigusselguse tagamiseks maksuotsuses valesid nimesid õigete nimedega asendama (HMS § 59 ja MKS § 101 lg 1 p 4). Selline hea halduse tava rikkumine ei tingi aega kaebaja kaebeõigust.
7.Kaebaja on jäänud selle juurde, et vaidlustab maksuotsust üksnes summa 30,29 euro suhtes valede nimede tõttu. Seega on kaebuselt tasutav riigilõiv 15 eurot. Kaebaja on aga käiguta jätmise määruse järel tasunud riigilõivu 159,30 eurot. Kaebajale tuleb enamtasutud riigilõiv HKMS § 104 lg 5 p 1 alusel tagastada. Ülejäänud riigilõivu (15 eurot) kohus ei tagasta (HKMS § 104 lg 5 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.06.20263-26-1704/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.06.20263-26-1661/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja