Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks

3-20-2510 1 ja lg 2 p-de 1 ja 3-5 alusel 48 tunniks kinni. Samal päeval võeti vastu isiku vormikohane rahvusvahelise kaitse taotlus, mis registreeriti numbriga 7002010146. 2) Küsitluse käigus selgitas isik, et saabus EV sadamasse 14.12.2020 laevaga, mis väljus Kreekast 06.12.2020. Laevas oli 10 reisijat ning laevatöötajad. Laev pidi ta Eestisse tooma ning kohe suunduma tagasi. Isik ei saanud vastata, mis laevaga tegu on ning mis sadamasse laev ta toimetas. Isiku väitel ootas teda laeva ees takso, millega ta sai PPA Tammsaare teenindusse Tallinnas. Isik seletas, et alustas reisi Magudisho linnast Somaalias 25.10.2020, seejärel saabus Etioopiasse 30.10.2020 ning 03.11.2020 viibis Sudaani linnas Khartoumis. Pärast seda suundus ta edasi Istanbuli (Türgi), kuhu jõudis 25.11.2020. Istanbuli läheduse olevast sadamast, 26.11.2020 öösel, suundus ta Kreeka väikesaarele, kus viibis umbes 10 päeva. EV suundus ta 06.12.2020 Kreekast laevaga. 3) Rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmisel võetakse isikult sõrmejäljed ning neid võrreldakse Euroopa sõrmejälgede registris teiste sõrmejälgedega. PPA võttis isikult sõrmejäljed ning saatis andmebaasi sellekohase päringu. Andmebaasi tulemuse järgi kuuluvad sõrmejäljed Somaalia kodanik XX, sündinud XX XX XXXX. Samuti tuli välja, et isik on 28.02.2015 taotlenud Saksamaal rahvusvahelist kaitset. Isikule keelduti 2016. a-l rahvusvahelise kaitse andmisest, ent vaatamata sellele väljastati talle elamisluba, mis kaotas kehtivuse 2018. a veebruaris. Seejärel viibis isik ilma seadusliku aluseta Schengenis (Saksamaal). XX saabus koos teiste paadipõgenikega Kreekasse 2015. a-l ebaseaduslikult. Seejärel suundus ta Saksamaale, kus esitas rahvusvahelise kaitse taotluse. 4) PPA ametniku küsimusele, kas isik on varasemalt külastanud Schengeni, vastas isik eitavalt. PPA ametnikud seletasid isikule sõrmejälgede kokkulangevusest. Hiljem isik tunnistas, et saabus EV-sse Saksamaalt bussiga ning tema pärisnimi on XX, sündinud XX XX XXXX. Isik kahetses varasemalt valeütluse andmist. Isik selgitas, et kuna tal puudub isikut tõendav dokument, siis ei saanud ta iseseisvalt osta endale pileteid Eestisse ning ta tuttav Berliinist nimega M. S. (makedoonlane) ostis talle piletid Berliinist Riiga ning Riiast Tallinna. Hiljem muutis isik vestluse käigus uuesti oma ütlusi ning väitis, et tema tuttav makedoonlane (M. S.) toimetas ta sõidukiga Saksamaalt Eestisse. Saksamaalt alustasid M. S. ja XX sõitmist Eesti suunas 11.12.2020. Tammsaare teeninduse hoonet näidati talle kaugelt ja anti juhis küsida sealt rahvusvahelist kaitset. XX maksis Saksamaalt Eestisse toimetamise eest 500 eurot. Isiku sõnade kohaselt soovib ta rahvusvahelist kaitset, kuna Somaalias on sõda 30 aastat ja ta soovib elada rahus Euroopas. Saksamaa ei andnud isikule rahvusvahelist kaitset ja ta suundus Eestisse, kuna siin on tema arvates parem. 5) PPA hinnangul esineb isiku suhtes põgenemisoht (VRKS § 361 lg 21, väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p 2). Isik on varasemalt (14.12.2020 vestluse käigus) esitanud valeandmeid, et saada seaduslik alus Eestisse sisenemiseks. Tulenevalt varasemast käitumisest võib isik esitada ka Euroopasse jäämise eesmärgil alusetuid rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjuseid. Seega peab isiku paigutama kinnipidamiskeskusesse, et ta oleks taotlusega seotud asjaolude väljaselgitamiseks kättesaadav (VRKS § 361 lg 2 p 4). Põgenemisohtu suurendab ka asjaolu, et isik on Eestisse saabumiseks kasutanud kolmandate isikute abi ning tasunud selle eest 500 eurot. Vabaduses viibides võib isik sama meetodit kasutada liikumaks edasi järgmisesse Euroopa riiki ja varjamaks enda väljasaatmise eest. 6) Isik on pikalt ebaseaduslikult viibinud Saksamaal ning esitanud Eestis rahvusvahelise kaitse taotlemisel valeandmeid. Isiku sõnade kohaselt esitas ta rahvusvahelise kaitse taotluse selle tõttu, et ta ei soovi tagasi pöörduda enda riiki. Lisaks põhjendas ta rahvusvahelise kaitse taotlemist tagakiusamiskartusega alles siis, kui Saksamaa politsei oli ta taotluse tagasi lükanud. Selline käitumine annab alust arvata, et rahvusvahelise kaitse taotlus võis olla esitatud väljasaatmise vältimiseks või lahkumiskohustuse edasilükkamiseks (VRKS § 361 lg 2 p 5 ja Riigikohtu 29.01.2019 määrus nr 3-3-1-52-14, p 12). Isiku selgituste kohaselt ei esinenud tal 2(5)

3-20-2510 Saksamaal viibimise ajal probleeme ka siis, kui ta viibis seal ilma seadusliku aluseta, kuna isik töötas erinevates restoranides ja teenis raha. Eestisse saabumise ajal oli isikul kaasas 1200 eurot. Asjaolu, et isik on varasemalt Saksamaal viibinud ilma probleemideta, annab alust arvata, et rahvusvahelise kaitse taotlus võib olla esitatud pigem väljasaatmise vältimiseks. 7) VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Põgenemise ohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p 13). Kuna isik on PPA-ga vestluse käigus esitanud korduvalt valeandmeid EV-sse saabumise kohta ning presenteeris ennast teise isikuna, siis ei ole ta tekitanud PPA-s sel määral usaldust, mis võimaldaks kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid. Vabaduses viibides võib isik kõrvale hoidude rahvusvahelise kaitse taotluse menetlusest ning liikuda temale sobivasse Euroopa riiki. Ka varasem käitumine on näidanud, et ebaseaduslik viibimine (sh varjanud end Saksamaa politsei eest) ja reisidokumendi puudumine ei takista isikul liikumist ühest Euroopa liikmesriigist teise. Tal puuduvad EV-s sugulased või muud kontaktid. 8) Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusse paigutamine on proportsionaalne ja äärmiselt vajalik meede rahvusvahelise kaitse taotluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, kuivõrd isik on esitanud vastuolulisi ja ebausaldusväärseid väiteid rände ja kaitsetaotluse esitamise põhjuste kohta. Isik on väitnud, et ta ei saanud Somaalias kolida teisse Aafrika riiki selle tõttu, et tal puudub raha. PPA hinnangul ei saa neid põhjusi pidada tõeks, kuna Euroopas elamiseks vajab isik samuti rahalisi vahendeid.

KOHTU PÕHJENDUSED

3(5)

3-20-2510 VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui VRKS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. VRKS § 361 lg 2 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse korral kinni pidada muu hulgas järgmiste aluste esinemisel: rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (p 4); kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks (p 5); isiku üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 sätestatud korras, kui esineb isiku põgenemise oht (p 7). Isiku kinnipidamiseks esineb alus, kui esineb kasvõi üks eelpool märgitud alustest. VRKS § 361 lg 21 kohaselt käsitatakse lõike 2 p-des 4 ja 7 nimetatud põgenemise ohuna seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel (VSS 68 p 2).

3-20-2510 sellist järeldust teha. Isik saabus ise PPA teenindusse taotlusega saada Eestis rahvusvahelist kaitset. Kohtu hinnangul viitab selline käitumine siiski tema tegelikule soovile / eesmärgile saada Euroopa Liidu liikmesriigis rahvusvahelist kaitset. Isik selgitas PPA-le vestluse käigus, et ta tuli Eestisse, kuna tahab saada kuskil residentsust. Kohtuistungil selgitas isik, et ta tuli Saksamaalt just Eestisse, kuna teatud inimesed olid seda talle soovitanud. Ka see, et isik algselt varjas PPA ametnike ees enda identiteeti ning tal oli tõenäoliselt veendumus, et talle ei anta Saksamaal rahvusvahelist kaitset, ei anna automaatselt alust järelduseks, et ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse väljasaatmise vältimiseks. Lisaks, Tallinna Ringkonnakohus on oma 06.02.2020 lahendis nr 3-19-2377 märkinud, et „Saksamaal võis rahvusvahelise kaitse menetlus lõppeda küll taotluse tagasilükkamise otsusega (Asylgesetz § 29), kuid see ei tähenda automaatselt, et isik oleks muutunud väljasaadetavaks (vt VRKS § 18 lg 1). Kuna toimikust ei nähtu, et isik oleks olnud allutatud väljasaatmismenetlusele, ei saa öelda, et rahvusvahelise kaitse taotlus on esitatud lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või nurjamiseks.“ Ka praegusel juhul ei nähtu asja materjalidest, et isik oleks olnud allutatud väljasaatmismenetlusele.

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.