Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna linn Kaebuse tagastamine Taotluste läbi vaatamata jätmine
Menetlustoiming
RESOLUTSIOON
Tagastada Xi kaebus. Jätta menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Asendada kohtulahendi avalikustamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD
1.Tartu Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas 6. detsembril 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Tallinna linna (täpsemalt Lasnamäe Linnaosa Valitsus) tegevuse peale. Kaebuse kohaselt soovib kaebaja lahendust oma probleemile, mis seisneb selles, et tal ei ole vanglast vabanemise korral kuhugi elama asuda. Tal ei ole elukohta ning kuna tema viimane registreeritud elukoht oli Lasnamäe linnaosas, siis pöördus ta oma probleemiga Lasnamäe Linnaosa Valitsuse poole. Oma kirjalikele pöördumistele sai kaebaja tema sõnul mitte midagi ütlevad vastused numbritega 9-15.5/2042-2, 9-15.5/2042-4 ja 7-2.1/2178-2. Talle vastati, et vabanedes saab ta tulla kohale, teha taotluse ja siis pannakse ta järjekorda. Samas on aga ametnike vastuvõtupäevad kaks korda nädalas ja kedagi ei huvita, mida ta nii kaua teeb. Kaebaja teab inimesi, keda on järjekorda pandud ja ta soovis, et talle öeldaks, mida ta peab selleks tegema, aga seda ei tehtud. Kaebaja märgib, et ta ei soovi 2- või 3-toalist korterit, vaid on nõus ka
ühiselamutoaga. Kaebuse juurde on kaebaja lisanud riigilõivust vabastamise taotluse ning märgib, et soovib ka esialgset õiguskaitset.
2.Kohus tegi kindlaks, et vangiregistri andmetel on kaebaja karistuse kandmise tähtaeg 27. detsember 2023. Lisaks teatas Tartu Vangla 9. detsembril 2020 vastuseks kohtunõudele, et kaebajal avaneb võimalus ennetähtaegseks vabanemiseks 27. juulil 2022 ja ennetähtaegseks vabanemiseks elektroonilise valve all 12. novembril 2021.
3.Vastuseks kohtunõudele edastas Lasnamäe Linnaosa Valitsus 11. detsembril 2020 kohtule kaebaja poolt linnale esitatud pöördumised (kolm pöördumist) ning Lasnamäe Linnaosa Valitsuse vastused neile pöördumistele (s.t vastused nr 9-15.5/2042-2, 9-15.5/2042-4 ja 7-2.1/2178-2). Lasnamäe Linnaosa Valitsuse vastusest kohtunõudele selgub, et Tallinna linna omandis oleva eluruumi üürimiseks tuleb isik esmalt eluruumi taotlejana arvele võtta ning arvele võtmist reguleerib Tallinna Linnavolikogu 17. oktoobri 2002. a määrusega nr 56 kinnitatud „Tallinna linna omandis olevate eluruumide üürimist taotlevate isikute üle arvestuse pidamise kord“ (edaspidi arvestuse pidamise kord). Selle korra punktide 2 ja 3 kohaselt võivad eluruumi üürimist taotleda isikud, kelle elukoha andmed on kantud rahvastikuregistrisse Tallinnas, st kelle isikuandmed on või olid kantud viimati rahvastikuregistrisse Tallinna vastavas linnaosas ja kes on vabanenud kinnipidamiskohast, kui endisesse eluruumi asumine on võimatu. Tallinna Linnavolikogu 12. detsembri 2019. a määruse nr 25 „Resotsialiseerimisteenuse osutamise kord“ alusel on isikul aga võimalik saada resotsialiseerimisteenust, mis hõlmab ka majutuse võimaldamist kas voodikoha, toa või tubade näol. Teenuse taotlemise eelduseks on see, et isiku elukoha andmed on kantud rahvastikuregistrisse. Vastustes on selgitatud ka võimalust, et registreeritud elukoha olemasolul saab taotleda ajutise lahendusena Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale avaldust esitades voodikohta sotsiaalmajutusüksuses.
4.Vastuseks kohtunõudele selgitas Tartu Vangla 14. detsembril 2020 alljärgnevat. Enne vabanemist leiab iga vabaneva kinnipeetavaga aset vabanemiseelne nõustamine, mida viib läbi juhtumikorraldaja koostöös üksuse sotsiaaltöötajatega. Selle käigus veendutakse, et kinnipeetavale on vabanedes kindlustatud kindel elukoht ning isik teab, kuhu murede korral pöörduda. Vangla peab oluliseks välja tuua, et kinnipeetav saab taotleda endale tugiisikut, kes saab tema probleemide lahendamisega tegeleda väljaspool vanglat. Lisaks aitavad tugiisikud kohaneda ka vabanenutel eluga väljaspool vanglat. Tugiisiku või tugiteenuse saamiseks tuleb kinnipeetaval pöörduda pool aastat enne vabanemist oma inspektor-kontaktisiku poole, kes koondab kokku isikuandmed ja seejärel saadab need tugiteenuse pakkujale, kes leiab kinnipeetavale sobiva tugiisiku. Eluasemeprobleemiga tegeletakse vabanemiseelse nõustamise käigus ning läbi tugiisiku teenuse, mis hõlmab ka majutusteenuse pakkumist. Lisaks märgib Tartu Vangla oma vastuses, et X esitas 22. septembril 2020 vanglale selgitustaotluse, mis registreeriti nr-ga 2-3/3345-1. Kinnipeetavale selgitati ülaltoodut ning kinnipeetav võttis taotluse tagasi ja kirjalikku vastust ei soovinud, mida kinnitas oma allkirjaga 8. oktoobril 2020.
KOHTU SEISUKOHT
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus märgib, et kuigi kaebaja ei ole kaebuses nimetanud ühtegi HKMS § 37 lõikes 2 sätestatud nõuet, millega ta kohtu poole pöördub, nähtub kaebusest, et kaebuse esitamisega soovib kaebaja lahendada oma elukohaprobleemi, mis tekib vanglast vabanemisel. Seega on kaebusega taotletav eesmärk selge. Arvestades seda, et kohtu hinnangul esineb praegusel juhul seaduses sätestatud alus
3-20-2444
kaebuse tagastamiseks, ei jäta kohus kaebust konkreetse HKMS § 37 lõikes 2 nimetatud nõude väljaselgitamiseks käiguta. Kohus põhjendab kaebuse tagastamist alljärgnevalt.
6.HKMS § 121 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kaebusest ning kaebaja poolt Lasnamäe Linnaosa Valitsusele esitatud pöördumistest nähtub, et kaebaja eesmärgiks on see, et kinnipidamisasutusest vabanemise korral oleks tal olemas elukoht, kuhu minna. Kaebaja ei soovi, et korduks varasem olukord, kus ta kinnipidamisasutusest vabanemisel oli sunnitud jääma tänavale.
7.Kohus leiab, et kaebaja on oma eesmärgi saavutamiseks valinud ebaefektiivse tee, esitades elamispinna saamise teemal taotlusi Lasnamäe Linnaosa Valitsusele ning Lasnamäe Linnaosa Valitsuse vastustele viidates esitanud kaebuse kohtule. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 11. detsembri 2020. a vastusest kohtunõudele nähtub, et Tallinna linna omandis oleva eluruumi üürimiseks tuleb isik esmalt eluruumi üürimist taotleva isikuna arvele võtta. Kiirem viis ajutise eluruumi saamiseks on aga resotsialiseerimisteenuse taotlemine, mille käigus võimaldatakse ka majutust. Nii eluruumi üürimist taotleva isikuna arvele võtmine, kui ka resotsialiseerimisteenuse taotlemine eeldab isiku registreeritud elukohta Tallinna linnas. Lisaks nähtub juba ülalviidatud arvestuse pidamise korra punktist 3, et eluruumi üürimist võivad taotleda isikud, kes on kinnipidamiskohast vabanenud, kui endisesse eluruumi asumine on võimatu. Kohtu hinnangul tuleb kaebaja esmast pöördumist (kuupäevaga 16.09.2020, dtl 20) Lasnamäe Linnaosa Valitsuse poole käsitada pigem selgitustaotlusena. Teises pöördumises (kuupäevaga 18.10.2020, dtl 23-24) palub kaebaja võtta tema probleemi tõsiselt ja pakkuda välja lahendus ning kolmandas pöördumises (kuupäevaga 02.11.2020, dtl 26-27) palub kaebaja lahendada oma probleemi ja anda talle ükskõik mis elukoht Lasnamäe linnaosas. Kaebajale on Lasnamäe Linnaosa Valitsuse vastustes (dtl 22, 25, 29) selgitatud elukoha taotlemise võimalusi ja protsessi, kuid nendes vastustes ei ole tehtud sisulisi otsuseid kaebajale elukoha mittevõimaldamise kohta (sh tema eluruumi üürimist taotleva isikuna arvele mittevõtmise või resotsialiseerimisteenuse mittevõimaldamise kohta).
8.Kohus märgib, et praegusel juhul tuleb arvestada asjaoluga, et kaebaja puhul on tegemist kinnipidamisasutuses viibiva isikuga, kellel puudub ka rahvastikuregistris registreeritud elukoht (viimane elukoht kuni 10. juunini 2009 oli Eesti, Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa). Kaebaja esimene võimalik kinnipidamisasutusest vabanemise aeg on 12. novembril 2021 (vabanemine elektroonilise valve all). Kohus leiab, et isegi juhul, kui kaebaja vaatamata registreeritud elukoha puudumisele ja kinnipidamisasutuses viibimisele võetaks Tallinna linnas eluruumi üürimist taotleva isikuna arvele, siis ei garanteeri see kaebajale vanglast vabanemisel elukoha olemasolu. Tallinna linnal ei pruugi sellel ajal olla võimalik kaebajale sobivat üüripinda pakkuda. Lisaks nähtub arvestuse pidamise korra punktist 14.2, et isik kustutatakse eluruumi üürimist taotlevate isikute arvelt, kui isik keeldub talle pakutud eluruumi üürilepingu sõlmimisest. Seega, kui kaebajale peaks pakutama arvel oleku ajal eluruumi ja kaebaja ei saa seda kinnipidamisasutuses viibimise tõttu vastu võtta ja üürilepingut sõlmida, siis kaebaja kustutakse eluruumi üürimist taotlevate isikute arvestusest. Kohtu hinnangul sätestabki seetõttu arvestuse pidamise korra p 3, et eluruumi üürimist võivad taotleda isikud, kes on kinnipidamiskohast juba vabanenud.
3-20-2444
9.Vangistusseaduse § 60 lg 1 sätestab, et kinnipeetava vabastamise ettevalmistamisel abistatakse kinnipeetavat tema majanduslike ja isikliku elu korraldamisega seonduvate küsimuste lahendamisel, samuti dokumentide vormistamisel. Kinnipeetavat informeeritakse tema võimalustest saada toetust üldise sotsiaalhoolekande raames. Tartu Vangla 14. detsembri 2020. a vastuses kohtunõudele on põhjalikult selgitatud, mil viisil abistatakse kinnipeetavat, kelle vanglast vabastamise tähtpäev hakkab saabuma. Vastusest nähtub, et kinnipeetavat abistatakse ka eluasemeprobleemi lahendamisel ning kinnipeetav saab taotleda endale tugiisikut, kes aitab teda ka väljaspool vanglat. Tugiisiku või tugiteenuse saamiseks tuleb kinnipeetaval pöörduda pool aastat enne vabanemist oma inspektor-kontaktisiku poole. Kohtul puudub alus kahelda selles, et vastuses kirjeldatud vabanemiseelne nõustamine toimub ja et selle käigus tegeletakse ka eluasemeprobleemi lahendamisega.
10.Kohus leiab, et kaebajal, kui kinnipidamisasutuses viibival isikul on oma eesmärki kõige paremini võimalik saavutada läbi vangla poolt pakutava sotsiaalhoolekande. See tagab kõige paremini, et just vanglast vabanemisel on kaebajal koht, kuhu minna. Kaebaja saab taotleda endale tugiteenuseid ja tugiisikut ning sealhulgas saab vangla kaebajat abistada resotsialiseerimisteenuse taotlemisel Tallinna linnas. Samas peab aga kaebaja oma eluasemeprobleemi lahendamiseks näitama initsiatiivi ja pöörduma vangla poole (kuus kuud enne vabanemist). Kohtule ei ole teada, kas kaebaja eelmisel korral kinnipidamisasutusest vabanemisel tegeles vabanemiseelsel ajal oma eluasemeprobleemiga ja vanglalt selles osas abi küsis või mitte. Praegusel juhul on kohtu hinnangul kaebajal võimalik aegsasti oma eluasemeprobleemi vangla kaasabil lahendada. Kinnipidamisasutuse ametnikel on selleks vajalikud teadmised ja kogemused olemas. Kui peaks juhtuma, et kaebaja jäetakse siiski abita, on tal võimalik pöörduda vastava kaebusega Tartu Vangla vastu kohtu poole.
11.Eelnevat arvestades ei aitaks kaebaja eesmärgi saavutamisele kaasa see, kui kohus asuks seisukohale, et Lasnamäe Linnaosa Valitsus ei ole kaebaja avaldusi lahendades talle piisava põhjalikkusega selgitanud, kuidas on vanglast vabaneval isikul võimalik saada tõhusat abi elamispinna ja sotsiaalabi taotlemisel nii, et isik ka tegelikult ilma hoolitsuseta (ehk nö tänavale) ei jääks. Kui ka kohus leiaks, et vastused ei ole isiku õiguste kaitseks piisavad (st teeks kindlaks linnaosa valitsuse tegevuse õigusvastasuse), ei oleks kohtul ikkagi võimalust kohustada Tallinna linna kaebajat korterijärjekorda panema või talle elamispinda andma. Kohtul oleks volitus kohustada vastustajat taotlusi uuesti lahendama (riigivastutuse seaduse § 6 lg 4), kuid silmas tuleb pidada, et praegusel juhul ei ole tegemist arvele võtmisest keeldumisega. Nagu kohus eelnevalt selgitas, on tõhus vahend kaebaja õiguste kaitseks pöörduda õigeaegselt vangla poole, et saada abi oma elu korraldamiseks pärast vanglast vabanemist.
12.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Xi kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel.
13.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
14.Kaebaja riigilõivust vabastamise taotluses sisaldub ka lause, milles ta väljendab lühidalt soovi saada esialgset õiguskaitset. HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.
3-20-2444
Esialgse õiguskaitse esmane ülesanne on seega kindlustada vaieldavad õiguspositsioonid põhivaidluse ajaks, tagades kohtuvaidluse ajaks õigusrahu.1 Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus on oluliste puudustega. Arvestades aga seda, et kohus ei pidanud vajalikuks täpsustada kaebuses esitatud nõuet ja tagastab kaebuse põhjusel, et kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki, puudub kohtu hinnangul praegusel juhul ka vajadus jätta esialgse õiguskaitse taotlust selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks käiguta. Lähtudes kaebuse eesmärgist, leiab kohus, et kaebajal puudub praegusel juhul esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja viibib kinnipidamisasutuses ning esimene võimalus sealt vabanemiseks tekib tal ligikaudu ühe aasta pärast. Seega ei ole ka vanglast vabanemise järgse elu korraldamine hetkel veel nii kiireloomuline tegevus, et kohus peaks kohustama Tallinna linna kaebaja õiguste kaitseks kiiresti vajalikke samme astuma. Arvestades, et õiguskirjanduse kohaselt on esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu üks taotluse lubatavuse kriteeriumitest2, jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.
15.Kuna kohus tagastab kaebuse ja jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, puudub vajadus sisuliselt läbi vaadata kaebaja menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik
Vt K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne, Juura 2013, lk 684. Samas, lk 687.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.