Nikolai Mitjanini (Mitjanin) kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja Tartu Vangla kohustamiseks lisada kaebaja järgmisele individuaalsele täitmiskavale kutsehariduse omandamine
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Nikolai Mitjanini kaebus.
2.Tagastada Nikolai Mitjaninile kaebuse eest tasutud 15-eurosest riigilõivust 7,5 eurot. Nikolai Mitjaninil tuleb kohtule teatada, kellele ja millisele arvelduskontole ta soovib tagastamisele kuuluva riigilõivu kandmist.
Edasikaebamise kord
Määruse peale Ringkonnakohtule kättesaamisest.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
võib esitada määruskaebuse Tartu 15 päeva jooksul arvates määruse
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla kinnipeetav Nikolai Mitjanin esitas 9. juulil 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse. N. Mitjanin märkis, et esitas 4. juunil 2020 vanglale taotluse, et tema nimi lisataks AS-i Eesti Vanglatööstus proovipäevale saada soovijate nimekirja, kuid vangla jättis 29. juuni 2020. a otsusega nr 6-24/3281-2 taotluse rahuldamata. Kaebaja ei ole pärast vanglas keevitaja eriala omandamist nelja aasta jooksul AS-s Eesti Vanglatööstus proovipäevale pääsenud. Kaebaja hinnangul puuduvad igasugused takistused tema tööle kandideerimiseks ja vangla tegevus on õigusvastane. Kaebajale ei võimaldatud ka teise kutsehariduse omandamist vanglas, mis on aga õigusvastane tegevus. Ühtlasi soovib kaebaja vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist seoses tema vabastamisega Tartu Vangla pesumajas õmbleja töökohalt. Kaebaja hinnangul on tema töölt kõrvaldamine ebaseaduslik, kuivõrd talle ei võimaldatud tööks vajalikku väljaõpet, mistõttu on ekslik tugineda asjaolule, et kaebaja ei teinud tööd hästi.
2.Tartu Halduskohus jättis 14. oktoobri 2020. a määrusega N. Mitjanini kaebuse käiguta, andes kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks 5-päevase tähtaja.
3.Kaebaja esitas 19. oktoobril 2020 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles selgitas, et väga oluline on tuvastada vangla tegevuses õigusvastasus seoses sellega, et kaebajal ei võimaldatud minna proovipäevale AS-i Eesti Vanglatööstus (ei ole edastatud kaebaja nime proovipäevale saada soovijate nimekirja). Ühtäkki pärast kaebuse esitamist edastati kaebaja nimi AS-le Eesti Vanglatööstus ja kaebajale võimaldati proovipäev ning pärast edukat proovipäeva töötab kaebaja AS-s Eesti Vanglatööstus. Kaebaja sõnul ei saa ta olla kindel selles, et vanglaametnikud taaskord
kaebajat töölt maha ei võta. Lisaks on kaebaja pesumajast töölt kõrvaldatud justkui karistusena, sest kaebaja julges tähelepanu pöörata pesu pesemisel esinenud puudustele. Eelnevast tulenevalt on kaebaja sõnul õigusvastasuse tuvastamine vajalik preventiivsel eesmärgil, et ära hoida seda, et vangla ka tulevikus eemaldab kaebaja ebaseaduslikult ja põhjendusteta töölt. Õigusvastane on ka see, et kaebajale ei võimaldatud teist kutseharidust. Kaebaja soovib, et kohus kohustaks vanglat kaebaja järgmisele individuaalsele täitmiskavale lisama kutsehariduse (plaatija (tase 4)) omandamise.
4.Tartu Halduskohus tagastas 30. novembri 2020. a määrusega N. Mitjanini kaebuse osas, milles kaebaja nõuab Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist seoses proovipäevale saamisega AS-i Eesti Vanglatööstus ja kaebaja Tartu Vangla pesumajast õmblejatöölt kõrvaldamisega, ning ülejäänud osas jättis kaebuse teist korda käiguta, andes kaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks viis päeva alates määruse kättesaamisest.
KOHTU SEISUKOHT
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-st 4 lähtuvalt tõlgendab kohus menetlusosalise avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebusest ja puuduste kõrvaldamise avaldustest nähtuvalt mõistis kohus 30. novembri 2020. a määruses, et N. Mitjanin on kohtule esitanud kaebuse Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses sellega, et kaebajal ei võimaldata vanglas omandada teist kutseharidust, ning Tartu Vangla kohustamiseks lisada kaebaja järgmisele individuaalsele täitmiskavale kutsehariduse (plaatija (tase 4)) omandamine. Et N. Mitjanin pole kohtu 30. novembri 2020. a määrusele, milles kohus tegi kaebajale mh ettepaneku esitada õigusvastasuse tuvastamise nõudest tõhusamad tühistamisja kohustamisnõue, vastanud ning HKMS § 41 lg 1 kohaselt ei või kohus teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire, mõistab kohus, et praeguses asjas on N. Mitjanin esitanud kaebuse Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja Tartu Vangla kohustamiseks lisada kaebaja järgmisele individuaalsele täitmiskavale kutsehariduse omandamine.
6.Esmalt annab kohus hinnangu kohustamiskaebuse menetlusse võtmise võimalikkusele (I) ning seejärel võtab seisukoha esitatud tuvastamiskaebuse (II) ja asjas tasutud riigilõivu osas (III). I
7.Tulenevalt HKMS § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
8.Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule HKMS-s sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
9.Tartu Vangla poolt kohtule esitatud 24. novembri 2020. a vastusest nähtuvalt esitas N. Mitjanin vanglale ühe pöördumise 20. mail 2020 nr 6-24/2931-1, kus soovis selgitusi ja informatsiooni seoses hariduse omandamisega. Vangla vastas pöördumisele 8. juulil 2020 (nr 6-24/2931-2) ning selgitas kinnipeetavale asjaolusid. Vanglale ei ole rohkem kinnipeetav esitanud ühtegi pöördumist, mis on seotud hariduse omandamisega.
10.Kuivõrd eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja esitanud Tartu Vanglale taotlust lisada kaebaja järgmisele individuaalsele täitmiskavale kutsehariduse omandamine, mida vangla oleks saanud lahendada, ei saa VangS § 11 lg-st 5 tulenevat kohustuslikku kohtueelset korda läbituks lugeda. Seega on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus kohustamiskaebuse esitamisel ning kohus tagastab N. Mitjanini kaebuse kohustamisnõudes HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
11.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. II
12.HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebaja taotles esitatud kaebuses Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist seoses sellega, et kaebajal ei võimaldata vanglas omandada teist kutseharidust.
13.Tuvastamiskaebuse aluseks on kaebaja õiguste rikkumine haldusakti või toiminguga ning pöördumise eelduseks on subjektiivsete õiguste kaitse vajadus (HKMS § 37 lg 2 p 6 ja HKMS § 44 lg 1). Kuna tuvastamisnõue on väheefektiivne õiguskaitsevahend, siis näeb HKMS selle esitamisele ette täiendavad piirangud. Nimelt tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks, (HKMS § 38 lg 4) ja tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2). Seejuures ei anna HKMS § 45 lg 2 teise lause kohaselt õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus.
14.Halduskohus selgitas 30. novembri 2020. a määruse p-s 14, et kuna kohtueelse menetluse materjalidest ilmneb, et Tartu Vangla keeldus 12. mai 2020. a vastusega nr 2-3/1322-2 rahuldamast kaebaja taotlust, milles kaebaja soovis, et talle võimaldataks omandada plaatija tase 4 kutseharidus, kusjuures kaebaja väljendas 20. mai 2020. a pöördumises nr 6-24/2931-2 rahulolematust vangla eelmainitud keeldumisega, leiab kohus, et kaebajal on võimalik esitada kohtule tuvastamisnõudest tõhusam olev tühistamis- ja kohustamisnõue. Täpsemalt on kaebajal võimalik esitada kohtule nõue Tartu Vangla 12. mai 2020. a vastuse nr 2-3/1322-2 tühistamiseks ja taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks. Tühistamis- ja kohustamiskaebuse rahuldamise eelduseks on vastustaja keeldumise õigusvastasus ning sellisel juhul ei ole eraldiseisva õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamine vajalik.
15.Võttes arvesse, et praegusel juhul on tuvastamisnõudest tõhusam Tartu Vangla 12. mai 2020. a vastuse nr 2-3/1322-2 tühistamise nõue ja taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamise nõue, kuid kaebaja ei ole vaatamata kohtu selgitustele avaldanud soovi esitada kaebust eelmainitud tühistamis- ja kohustamisnõudes, leiab kohus, et kaebus tuleb ka ülejäänud osas tagastada.
16.Lähtudes eeltoodust tagastab kohus N. Mitjanini kaebuse tuvastamisnõudes kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebaja õiguste kaitseks leidub tõhusam vahend.
17.Kohus juhib sarnaselt eeltoodule tähelepanu, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
III
18.Kaebaja eest on tasunud riigilõivu 15 eurot teine isik. HKMS § 104 lg 5 p 2 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kohus tagastas praeguses asjas kaebuse osaliselt HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel ja osaliselt HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Arvestades seda, et kaebus on tagastatud kahel erineval alusel, millest üks näeb ette riigilõivu tagastamise, tuleb kaebajale tagastada riigilõiv osaliselt. Kohtu hinnangul tuleb kaebajale tasutud 15 euro suurusest riigilõivust tagastada pool, st 7,5 eurot.
19.HKMS § 104 lg 8 sätestab: „Tagastamisele kuuluva riigilõivu tagastab kohus riigilõivu tasumise kohustust kandnud menetlusosalise nõudel. Kohus võib tagastamisele kuuluva riigilõivu tagastada vajaduse korral ka omal algatusel. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.“ Kaebajal tuleb kohut teavitada, kellele ja millisele arvelduskonto numbrile ta soovib tagastamisele kuuluva riigilõivu kandmist. Riigilõiv kantakse kaebaja näidatud kontole pärast käesoleva määruse jõustumist.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.