Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla vastu seoses osalemisega jumalateenistustel
Menetlusosalised
Kaebaja – Nikolai Lilitškin Vastustaja – Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebus.
2.Jätta riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3.Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
4.Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kätte kaebajale.
Asjaolud
1.Nikolai Lilitškin esitas 12.07.2020 kaebuse Tartu Halduskohtule. Kaebaja tugines sellele, et ta esitas 18.05.2020 vanglale kolmanda avalduse lisada teda jumalateenistustel osalejate nimekirja, kuid vangla jättis õigusvastaselt avalduse läbi vaatamata. Kaebaja esitas kahel korral vaide, neid ei võetud vastu ja ei lahendatud. Kaebaja palus tuvastada Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse ning kohustada vanglat lisama teda jumalateenistusel osalejate nimekirja. Kaebaja palus vabastada teda riigilõivu tasumise kohustusest ja anda riigi õigusabi.
2.Kaebusele olid lisatud kaebaja avaldused vanglale: - venekeelne avaldus allkirjastamise kuupäevaga 18.05.2020, vanglale üle antud 21.05.2020, registreeritud 22.05.2020 nr 2-3/1986-1. Kaebaja palus avalduses kanda teda õigeusu kiriku jumalateenistusel osalejate nimekirja; - venekeelne avaldus allkirjastamise kuupäevaga 25.05.2020, vanglale üle antud ja registreeritud 27.05.2020 nr 2-3/2042-1. Avalduses on öeldud, et kaebaja jäeti ilma õigusest osaleda vangla kabelis 24.05.2020 kell 15 toimunud jumalateenistusel ning tegemist on vangla kodukorra rikkumisega.
3.Tartu Vangla edastas kohtule järgmised andmed ja dokumendid: - Tartu Vangla tagastas 26.05.2020 kaebaja võõrkeelse pöördumise nr 2-3/1986-1 ja 01.06.2020 mitmed võõrkeelsed pöördumised, sh nr 2-3/2042-1;
- kaebaja esitas 10.06.2020 kaks vaiet, vangla tagastas need 15.07.2020; - kaebaja esitas vanglale kahju hüvitamise taotluse muuhulgas põhjusel, et tal ei võimaldatud osaleda jumalateenistusel, kaebaja viitab 18.05.2020.a taotlusele ja 07.06.2020.a jumalateenistusele. Tartu Vangla jättis 05.08.2020.a otsusega nr 1-13/127-4 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Otsuses on öeldud, et 16.03.2020 - 18.05.2020 ei saanud kinnipeetavad osaleda jumalateenistusel seoses koroonaviiruse leviku piiramiseks kohaldatud meetmetega. 07.06.2020 ei saanud kaebaja osaleda jumalateenistusel, kuna sellel osales kinnipeetav, kellega kaebajal on isolatsioon. Kaebaja osales jumalateenistustel 31.05.2020 (eesti- ja venekeelne) ning 14.06.2020 (venekeelne). Vangla tunnistas, et kaebaja avaldus nr 2-3/1986-1 tagastati õigusvastaselt. Kohtu seisukoht
4.Kohus tagastab kaebuse tuvastamisnõudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
5.Kaebaja palub kohtul tuvastada, et vastustaja jättis õigusvastaselt läbi vaatamata tema taotluse nr 2-3/1986-1 osaleda 24.05.2020 toimunud jumalateenistusel. Vangla on seda juba ise mõistnud ning on haldusaktis oma viga tunnistanud. Sama küsimuse menetlemine kohtus tuvastamiskaebusena ei muuda kuidagi kaebaja õiguslikku positsiooni ja ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik (HKMS § 44 lg 1).
6.Kohus tagastab kaebuse kohustamisnõudes HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebaja ei too kaebuses välja, millisel konkreetsel jumalateenistusel osalemise võimaldamist ta kohtu kaudu taotleb. Kohustamisnõuet ei saa menetleda juba toimunud sündmuse osas. Kohus mõistab seetõttu kaebaja avaldusi nii, et kaebaja hinnangul peaks tal olema võimalus osaleda tulevikus vangla kabelis toimuval jumalateenistusel alati, kui ta selleks soovi avaldab.
7.Vangistusseaduse (VangS) § 62 kohaselt tagab vanglateenistus kinnipeetavale tema usuliste vajaduste rahuldamise. Tartu Vangla kodukorra p 19.2.1 alusel tagab vangla kinnipeetavatele võimaluse osaleda jumalateenistustel vangla kabelis vastavalt usutunnistusele. Kirikute ja koguduste seaduse § 9 lg 1 kohaselt on kinnipidamisasutustes viibijal õigus täita usulisi talitusi vastavalt oma usutunnistusele, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist, kõlblust, nendes asutustes kehtestatud korda ega teiste seal viibivate isikute õigusi. Kinnipeetava usuliste vajaduste rahuldamist puudutavas kohtupraktikas on jõutud järeldusele, et subjektiivne õigus usuliste vajaduste rahuldamisele ei tähenda õigust osaleda jumalateenistusel igal nädalal, samuti ei ole tunnustatud kinnipeetava õigust nõuda vangla kiriku külastamist talle sobival ajal (Tallinna Ringkonnakohtu otsused haldusasjades nr 3-092036, 3-10-954). Eeltoodu põhjal ei ole tõenäoline, et kohus rahuldab kaebaja nõude kohustada vanglat võimaldama kaebajal osaleda vangla kabelis toimuval jumalateenistusel alati, kui ta seda soovib.
8.Lisaks tuleb arvestada, et kui vangla peaks tulevikus tegema otsuse jätta kaebaja taotlus jumalateenistusel osalemiseks rahuldamata, siis on tegemist kaalutlusotsusega. Näiteks tõi
vangla välja, et kaebaja taotlus osaleda jumalateenistusel jäeti rahuldamata olukorras, kus kahe kinnipeetava osalemine samal jumalateenistusel ei olnud võimalik. Sarnaselt ei saa ka tulevikus välistada, et kaebaja ei saa soovitud jumalateenistusel osaleda mõnel kirikute ja koguduste seadusest või vangistust reguleerivatest õigusaktidest tuleneval õiguslikul alusel. Kohtuotsusega ei saa haldusorganile ette kirjutada tulevikus tehtavate kaalutlusotsuste sisu, kui otsuste tegemisel aluseks võetavad asjaolud ei ole teada.
9.Riive intensiivsust peetakse väheseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Olukorda, kus kaebajale ei ole tagatud osalemine kõigil tulevikus toimuvatel jumalateenistusel, ei saa pidada kaebaja õiguste intensiivseks riiveks. Vastustaja esitatud andmete põhjal ei ole kaebaja taotlusi jumalateenistusel osaleda jäetud rahuldamata sageli või enamasti. Kohtul ei ole alust arvata, et selline olukord võiks tekkida tulevikus.
10.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti halduskohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Riigi õigusabi taotluse lahendamine
11.Kaebaja avaldas kaebuses soovi saada advokaadi abi. Kohus mõistab eeltoodut taotlusena saada riigi õigusabi korras esindaja käesolevas haldusasjas.
12.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi ning RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
13.Kohus on seisukohal, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Kaebaja on kohtule esitanud kaebuse, millest on aru saada kaebaja tahe ja eesmärk. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja esitanud halduskohtule mitmeid kaebusi vangla vastu ning on halduskohtumenetluses kogenud isik. Kohus tagastas kaebuse, see ühtlasi tähendab, et kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks käesoleva kohtumenetluse raames on ilmselt vähene. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 ja 5 alusel rahuldamata.
14.Kaebaja menetlusabi taotluse lahendamiseks ei ole vajadust, kuna puuduvad kulud, mille tasumisest kaebajat vabastada. Kaebuse tagastamisel kohus riigilõivu tasumist ei nõua. Kaebuse tõlkis eesti keelde ja käesoleva määruse tõlgib vene keelde kohtu tõlk, õigusaktides ei ole kehtestatud tasu kohtu tõlgi tehtud tõlke eest. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.