Tallinna Ringkonnakohus Janar Jäätma, Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
08.12.2020, Tallinn
Haldusasja number
3-20-1948
Haldusasi
XX kaebus Tallinna Vangla tegevuse peale
Menetlusosalised
Kaebaja XX Vastustaja Tallinna Vangla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 26.10.2020 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 26.10.2020 määruse peale haldusasjas nr 3-20-1948 menetlusse.
2.Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26.10.2020 määruse haldusasjas nr 3-20-1948 resolutsioon muutmata, kuid, muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ning § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla direktor piiras 27.08.2020 käskkirja nr 1-1/20/44 p-ga 1 alates 27.08.2020 kinnipeetavate vanglavälist suhtlemisvabadust. Käskkirja p-ga 1.1 peatati Tallinna Vangla kodukorra p-s 12.1.1 kirjeldatud lühiajaliste kokkusaamiste avalduste vastuvõtu, kokkusaamiste registreerimise ning kokkusaamiste toimumise, välja arvatud vangistusseaduse (VangS) § 26 lg-s 1 sätestatud isikutega. Käskkirja p-ga 1.2 peatati Tallinna Vangla kodukorra p-s 12.2.3 kirjeldatud pikaajaliste kokkusaamiste avalduste vastuvõtu, kokkusaamiste graafikute koostamise ning uute pikaajaliste kokkusaamiste toimumise. Käskkirja p-ga 1.3 peatati Tallinna Vangla avavangla kodukorra p-s 13.1.1 kirjeldatud lühiajaliste kokkusaamiste avalduste vastuvõtu, kokkusaamiste registreerimise ning kokkusaamiste toimumise, välja arvatud VangS § 26 lg-s 1 sätestatud isikutega.
2.XX esitas 14.09.2020 Tallinna Vangla 27.08.2020 käskkirja nr 1-1/20/44 peale vaide, mille adressaadiks märkis Justiitsministeeriumi. XX märkis vaides, et ta vaidlustab direktori käskkirja nr 1-1/20/44 ja seda, et kokkusaamised on osaliselt peatatud. Vaide esitaja märkis vaide põhjendustes, et käskkirjas pole ette nähtud alternatiivseid suhtlemismeetodeid ning kaebaja viitas piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa komitee (CPT) ja õiguskantsleri seisukohtadele. Vaide esitaja taotles asja uuesti otsustamist.
3.Tallinna Vangla andis 21.09.2020 kirjaga nr 5-15/20/243-2 vaide esitajale tähtaja vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Vaidest ei selgunud, kuidas rikub käskkiri vaide esitaja õigusi (haldusmenetluse seaduse § 71 lg 1). Vangla märkis, et registriandmete kohaselt ei ole vaide esitajal toimunud kokkusaamisi alates 2017. Vaide esitajal tuli välja tuua ka konkreetsed käskkirja punktid, mida vaidlustatakse. Samuti polnud vaide nõue selge, kuna käskkirjaga pole reguleeritud alternatiivsete suhtlemisvõimaluste (nt kiri, telefon) kasutamist. Vaide esitajal tuli täpsustada vaides esitatud nõuet.
4.XX esitas 28.09.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-20-1820). Kaebaja märkis kaebuses vaidlustatavateks aktideks Tallinna Vangla 27.08.2020 käskkirja nr 1-1/20/44 ja Tallinna Vangla 21.09.2020 kirja nr 5-15/20/243-2. Kaebaja esitas kaebuses järgmised nõuded: 1) kohustada Tallinna Vanglat edastama kaebaja vaie Justiitsministeeriumile lahendamiseks; 2) kohustada vanglat võimaldada kaebajal helistada ka puhkepäevadel ja mitu korda nädalas; 3) kaaluda võimalust kasutada kokkusaamise asemel videohelistamist; 4) kaebaja on esialgse õiguskaitse korras taotlenud kokkusaamist oma õega, tema mehega ja enda sõbraga.
5.XX esitas 29.09.2020 vanglale vaides esinenud puuduste kõrvaldamise avalduse. Avalduses märkis isik, et tal on lähedased inimesed (õde, tema mees ja sõber), kes tahaksid teda Tallinna Vanglasse vaatama tulla. Isik ei olnud nõus, et ta saab helistada üks kord nädalas reedeti. Varem sai ta argipäeviti helistada. Isiku õde on tööga hõivatud ja ta saab suhelda õhtul kell 18.00 – 20.00 ja pühapäeviti. Isikule on piisav, kui ta saaks helistada kaks korda nädalas. Käskkirjas nr 1-1/20/44 tuleb kindlaks määrata alternatiivsed suhtlemisvõimalused. Isik soovib suhelda õega video vahendusel.
6.Tallinna Vangla tagastas 30.09.2020 otsusega XX-le vaide nr 5-15/20/243-4, kuna vaidlustatud käskkiri ei riku enam kaebaja õigusi. Isik saab vaide esitada juhul, kui rikutakse tema subjektiivseid õigusi ning vaide lahendamiseks tuleb välja selgitada, kuidas vaidlustatud haldusakt vaide esitajale mõju avaldab ja tema õigusi rikub. Tallinna Vangla direktor lõpetas 25.09.2020 käskkirja nr 1-1/20/45 p-ga 1 käskkirja nr 1-1/20/44 p-s 1.1 sätestatud abinõude (Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 11/18/88 kinnitatud kodukorra p-s 12.1.1 kirjeldatud lühiajaliste kokkusaamiste piirang) kohaldamise alates 28.09.2020, seejuures on lubatav avalduste vastuvõtt alates 23.09.2020, kuid kinnipeetaval isikul on õigus taotleda ajutise erisusena kodukorra punktist 12.1.3 vaid ühte lühiajalist kokkusaamist kuus, välja arvatud justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 31 lg 21 p-s 3 nimetatud kokkusaamiste avalduste vastuvõtt, kokkusaamiste registreerimine ning kokkusaamiste toimumine. Kuna lühiajaliste kokkusaamiste toimumine on lubatud, siis vaide esitaja on oma eesmärgi saavutanud ning tal on võimalus esitada taotlus
2(6)
3-20-1948 kokkusaamiseks õega, tema mehega ja sõbraga. Seega ei saa vaidlustatud käskkiri enam selles osas vaide esitaja õigusi rikkuda ja vaie tuleb tagastada. Samuti nõuab vaide esitaja käskkirja täiendavate suhtlemisvõimaluste lisamist. Samas toob ta välja selle, et ei saa enam nii tihti helistada, kui varem, kuid see asjaolu ei ole tingitud vaidlusalusest käskkirjast. Vaide esitaja suhtes on 04.09.2020 käskkirjaga nr 1-20/1-2/206 kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid ja ta on paigutatud eraldatud lukustatud kambrisse. Vastavalt Tallinna Vangla kodukorra p-dele 12.3.1.3. ja 12.3.3.2. saab eraldatud lukustatud kambris viibib kinnipeetav helistada taotluse alusel. Seega ei saa vaide esitaja enam nii tihti helistada kui avatud eluosakonnas viibides sellepärast, et tema suhtes on kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. Lisaks ei ole vaidlustatud käskkirjaga piiratud mingeid muid suhtlemisvõimalusi peale kokkusaamiste ning arvestades, et lühiajaliste kokkusaamiste toimumine on tänaseks jälle lubatud, siis jääb ebaselgeks, mis täiendavaid suhtlemisvõimalusi vaide esitaja vajab. Eeltoodust tulenevalt ei nähtu, et vaidlustatud käskkiri avaldaks kuidagi mõju vaide esitaja õigustele, millest tulenevalt puudub tal vaideõigus.
7.Tallinna Halduskohus tagastas 05.10.2020 määrusega asjas nr 3-20-1820 kaebuse kaebajale ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse ja menetlusabi taotluse läbi vaatamata. Kohus mõistis kaebaja tahet selliselt, et tema lõplik eesmärk oli vaidlustada Tallinna Vangla 27.08.2020 käskkirja nr 1-1/20/44. Kohus sai aru nii, et kaebaja esitas kaebuses nõude tühistada käskkiri nr 1-1/20/44 ja kohustada Tallinna Vanglat kehtestama alternatiivsed suhtlemisvõimalused. Kohus tõlgendas kaebuse punkte 2–4 selliselt, et tegemist oli taotletavate esialgse õiguskaitse abinõudega. Kaebaja kohustamisnõue edastada vaie lahendamiseks Justiitsministeeriumile ei olnud eraldi nõudena vajalik, kuna tegemist oli kohustusliku kohtueelse menetluse õiguspärast läbimist puudutava küsimusega. Kuna kohustuslikus kohtueelses menetluses tagastati kaebaja vaie õiguspäraselt, pole kaebaja läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kaebaja ei kõrvaldanud 29.09.2020 vastusega vaides esinenud puudusi. Kaebaja ei toonud välja, millised käskkirja punktid tema õigusi rikuvad. Käskkiri sisaldas erinevaid punkte lühiajaliste ja pikaajaliste kokkusaamiste kohta. Sealjuures sai näiteks õe puhul taotleda nii lühiajalisi kui pikaajalisi kokkusaamisi. Vaie ei olnud lahendatav, kuna kaebaja ei täpsustanud, mida ta täpsemalt soovis. Vangla ei pidanud arvama, et käskkiri rikub kaebaja õigusi. Tallinna Vangla taastas 25.09.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/45 lühiajaliste kokkusaamiste taotlemise võimaluse. Seega polnud kaebajal enam 29.09.2020 takistatud taotleda lühiajalist kokkusaamist õe, tema mehe ja sõbraga. Kaebaja esitas käskkirja nr 1-1/20/45 peale hoopis vaide, milles avaldas, et tema ei soovi oma lähedaste tervisega riskida ning ei kutsu neid lühiajalisele kokkusaamisele. See näitas, et kaebajal ei olnud juba algusest peale tegelikku huvi oma lähedastega kokku saada. Tallinna Vangla on 01.10.2020 vastuses teatanud, et kaebajal pole alates 2015. aastast ühtegi kokkusaamist toimunud. Samuti puudus info, et kaebaja oleks alates 25.09.2020 lühiajalisi kokkusaamisi taotlenud. Need asjaolud viitasid sellele, et kaebajal puudus tegelik huvi kokkusaamiseks luba saada. Kui kaebaja eesmärk on saada rohkem telefonikõnesid või videokõnesid, ei puuduta käskkiri nr 1-1/20/45 kaebaja õigusi, sest see ei reguleeri telefonikõnede või videokõnede tegemist. Kaebaja suhtes on Tallinna Vangla kohaldanud 04.09.2020 käskkirjaga nr 1-20/1-2/206 ja 09.09.2020 käskkirjaga nr 1-20/1-2/214 täiendavaid julgeolekuabinõusid ja ta viibib lukustatud kambris. Tallinna Vangla kodukorra p-de 12.3.1.3 ja 12.3.3.2 kohaselt on lukustatud kambris
3(6)
3-20-1948 helistamine piiratud. Kaebaja on saanud ka täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajal piisavalt helistada ja lähedastega suhelda. Kui kaebaja siiski leiab, et tema helistamise võimalusi piiratakse liigselt, tulnuks tal vaidlustada Tallinna Vangla kodukorra punkte, mis helistamist piirasid. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Kaebuse esitamise seisuga vaidemenetlus veel toimus, mistõttu kaebajal oli õigus esialgset õiguskaitset taotleda. Kuna Tallinna Vangla tagastas 30.09.2020 kaebaja vaide läbivaatamatult ja vaide tagastamine oli õiguspärane, ei ole kaebajal enam õigust esialgset õiguskaitset taotleda. Esialgse õiguskaitse taotlus jääb läbi vaatamata. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, jääb ka menetlusabi taotlus läbi vaatamata.
8.XX esitas 08.10.2020 kaebuse, milles nõudis Tallinna Vangla 30.09.2020 otsuse nr 515/20/243-4 tühistamist ja 14.09.2020 esitatud vaide Justiitsministeeriumile edastamiseks kohustamiseks. Kaebaja märkis kaebuse põhjendustes järgmist: 1) preventiivne eesmärk; 2) kavatsus esitada mittevaralise kahju hüvitamise nõue; 3) käskkiri nr 1-1/20/44 on tühine, kuna see ei sisalda alternatiivseid suhtlemismeetodeid; 4) viited õigusaktidele; 5) asjas nr 3-20-1820 vangla eksis, kui märkis, et kaebaja saab piiramatult helistada.
9.Tallinna Halduskohus tagastas 26.10.2020 määrusega asjas nr 3-20-1948 kaebuse. Kaebuse esitamine pole lubatav, kuna kaebaja on varem esitanud kaebuse sama nõudega ja see on kohtu menetluses (HKMS § 121 lg 1 p 3). Kaebaja ei ole rahul vaide tagastamisega ja ta tahab, et vangla edastaks vaide Justiitsministeeriumile lahendamiseks. Kaebaja tahab kaebusega vaidlustada ka käskkirjast nr 1-1/20/44 tulenevaid piiranguid. Halduskohus tagastas asjas nr 3-20-1820 kaebaja kaebuse põhjusel, et vangla tagastas kaebaja vaide õiguspäraselt. Kui ringkonnakohus peaks kohustama kaebust menetlusse võtma, on kaebaja oma eesmärgi saavutanud, sest siis on tal kohtus võimalik vaidlustada käskkirja nr 11/20/44. Kui kaebuses peaks olema eraldi kohustamisnõue, ei ole kaebaja selles osas läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust (HKMS § 121 lg 1 p 4). Isegi juhul, kui kohustamisnõude saaks esitada, tuleks see tagastada HKMS § 121 lg 2 p 22 alusel. Haldusasjast nr 3-20-1820 eraldiseisva kaebuse esitamine on ilmselgelt pahatahtlik. Eraldiseisva kaebuse esitamine on seotud kaebaja sooviga vaidlustada vangla erinevaid toiminguid. Kaebaja on alates 15.09.2020 esitanud kohtule 22 avaldust. Kaebaja õiguste riive on ka väheintensiivne, kuna vaide õigusvastane edastamata jätmine ja selle tagastamine ei võta kaebajalt õigust käskkirja nr 11/20/44 vaidlustada. Kui vaidemenetluses on rikutud kaebaja õigusi, saab kaebaja enda õigusi kaitsta, kui ta vaidlustab põhihaldusakti, mille raames hinnatakse vaidemenetluse õiguspärasust (vt haldusasi nr 3-20-1820). Kui käsitada kaebust tuvastamisnõudena (s.o tuvastada vaide edastamata jätmise õigusvastasus), tuleks kaebus tagastada HKMS § 45 lg 2 ja § 121 lg 2 p 1 alusel. Kaebaja õiguste kaitseks tõhusam vahend on käskkirja nr 1-1/20/44 vaidlustamine. Kui vaide edastamata jätmisega on kahju tekitatud, tuleb nõuda kahju hüvitamist. Preventiivsel eesmärgil tuvastamisnõude esitamine pole lubatav, sest reaalset korduvusohtu ei esine.
3-20-1948 Kaebaja märgib, et kohus on valesti hinnanud tõendeid ja rikkunud õigust. Kaebaja märgib, et ta esitas tühistamis-, mitte tuvastamiskaebuse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse, kuna see vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele sellisel määral, et seda on võimalik menetleda (HKMS § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 203 lg 1, § 204 lg 1, § 207 lg 1, § 252 lg 7). Ringkonnakohus ei pea määruskaebuse kiiremaks lahendamiseks vajalikuks nõuda selle kohta vastustajalt täiendavat arvamust, vaid arvestab halduskohtule esitatud arvamusega.
12.Kaebusest ja määruskaebusest on võimalik järeldada, et kaebaja soovib, et kohus tühistaks Tallinna Vangla 30.09.2020 otsuse nr 5-15/20/243-4, millega kaebaja 14.09.2020 vaie tagastati, ning kohustaks vanglat edastama tema 14.09.2020 vaide lahendamiseks Justiitsministeeriumile.
13.Halduskohus asus muu hulgas seisukohale, et tegemist on korduva kaebusega HKMS § 121 lg 1 p 3 mõttes, sest kaebaja on sama nõude sama isiku vastu esitanud haldusasjas nr 3201820 ja nõue on kohtu menetluses.
14.Ringkonnakohtu hinnangul polnud kaebuse tagastamisel õige tugineda HKMS § 121 lg 1 p-le 3. Kaebaja pole haldusasjas nr 3-20-1820 vaidlustanud tühistamisnõudega 14.09.2020 esitatud vaide tagastamist. Vaide tagastamise on kaebaja vaidlustanud praeguses asjas. Seejuures sai halduskohus asjas nr 3-20-1820 kaebaja tahtest aru nii, et eraldiseisva kohustamisnõude (s.o kohustada vanglat edastama vaie Justiitsministeeriumile) esitamine polnud vajalik, kuna tegemist oli kohustusliku kohtueelse menetluse õiguspärast läbimist puudutava küsimusega. Kui kaebaja tahteks oleks asjas nr 3-20-1820 olnud nõuda vaide tagastamise otsuse tühistamist, ei saanuks praegust kaebust tagastada põhjusel, et kaebaja on korduva kaebusega kohtusse pöördunud (HKMS § 43 lg 2). Viidatud asjas tagastas kohus kaebuse, mistõttu ei olnud see enam kohtu menetluses.
15.HKMS § 45 lg 4 kohaselt võib vaideotsuse, sh muu kohtueelse menetluse käigus tehtud otsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseks esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest.
16.Kaebaja õigusi rikkuvaks haldusaktiks sai olla Tallinna Vangla käskkiri nr 1-1/20/44, millega piirati vanglavälist kontaktsuhtlust. Selle akti alusel ei saanud kaebaja lühi- ega pikaajalisi kokkusaamisi. Kuna vaide tagastamise otsusega pole kaebaja lühi- ega pikaajalisi kokkusaamisi keelatud, ei puudutanud need iseseisvalt ka kaebaja õigusi. Seega ilma põhiakti vaidlustamata ei saanud kaebaja praegusel juhul vaide tagastamist ja vaide Justiitsministeeriumile edastamata jätmist vaidlustada. Kaebus, milles nõuti vaide tagastamise otsuse tühistamist ja vaide Justiitsministeeriumile lahendamiseks edastamiseks kohustamist, tuleb tagastada HKMS § 45 lg 4 ja § 121 lg 2 p 1 alusel.
17.Kaebaja on taotlenud ka menetlusabi. Samas pole ta selgitanud, millist menetlusabi ja milleks tal seda vaja on. Kuna määruskaebus on riigilõivuvaba ning ei nähtu, et asja keerukus ja mahukus võiks tingida riigi õigusabi korras advokaadi määramise vajaduse, ei ole tarvis eraldi hakata välja selgitama, mida kaebaja selle taotluse all mõtles. 18. Eeltoodust tulenevalt
5(6)
3-20-1948 jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus muudab halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.