XX ja YY kaebus Tartu Maakohtu 30.07.2020 kandemäärusele ja taotlus kohtule kontrollida kohaldamisele kuuluva asjassepuutuva sätte põhiseaduspärasust
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebajad — XX ja YY
RESOLUTSIOON
1.Tagastada XX ja YY kaebus.
2.Tagastada kaebaja XX tasutud riigilõiv summas 15 eurot. Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK
1.YY ja XX on esitanud kohtule taotluse kontrollida kohaldamisele kuuluva asjassepuutuva sätte põhiseaduspärasust.
2.Tallinna Halduskohus jättis kaebuse 03.09.2020 määrusega käiguta ning andis tähtaja 15 päeva määruse kättesaamisest, mille jooksul tuli kaebajatel tasuda nõuetekohane riigilõiv ja oma kaebuse nõuet täpsustada.
Kaebajad tasusid 22.09.2020 riigilõivu 15 eurot ning esitasid taotluse vastamise tähtaja pikendamiseks tulenevalt ühe kaebaja tervisega seotud asjaoludest.
4.Tallinna Halduskohus pikendas 23.09.2020 e-kirjaga puuduste kõrvaldamise tähtaega kuni 05.10.2020 (kaasa arvatud). Kaebaja XX esitas 28.09.2020 uue taotluse tähtaja pikendamiseks seoses tervisliku seisundiga. Tallinna Halduskohus pikendas 28.09.2020 e-kirjaga puuduste kõrvaldamise tähtaega selliselt, et kohus palus kaebajal kohtule viivitamata teada anda, kui tal on võimalik kohtumäärusele puuduste kõrvaldamisel vastata ja tervislikud takistused on kõrvaldatud. Menetluse venimise vältimiseks märkis kohus ka seda, et kui kaebajad ei ole hiljemalt 30 päeva jooksul käesoleva e-kirja kättesaamisest kohtule täiendavat informatsiooni andnud, määrab kohus ise arvestades eelnevat mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kuna kaebajad ei olnud kohtuga ühendust võtnud, pöördus
3-20-1614 kohus 03.11.2020 kaebajate poole ning andis uue tähtaja vastamiseks 06.11.2020. Kaebaja YY suhtles 06.11.2020 telefonitsi sekretäriga ning selgitas, et teine kaebaja ei saa tervise tõttu kohtuga suhelda ja lubas kohtule vastata hiljemalt 09.11.2020.
5.Tallinna Halduskohus tegi 12.11.2020 teistkordselt käiguta jätmise määruse.
6.Kaebajad esitasid 01.12.2020 puuduste kõrvaldamise seisukoha vastuseks käiguta jätmise määrusele.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7.Leian, et kaebajate kaebus tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 punkti 1 alusel, sest vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kaebuse tagastamine
Kaebajad taotlevad oma puuduste kõrvaldamise seisukohas järgmist:
1) kontrollida RLS § 356 lg 3 koosmõjus RLS § 356 lg 5 (p 1 – p 4), kui kohaldamisele kuuluvate asjassepuutuvate sätete, põhiseaduspärasust käesoleva kaasuse kontekstis; 2) tuvastada, et kehtiva RLS § 356 lg 3 koosmõjus RLS § 356 lg 5 sätestatuga on põhiseadusega vastuolus osas, mille järgi isikliku kasutusõiguse seadmisel elamule on tehinguväärtuseks isikliku kasutusõiguse aastaväärtuse kordne sõltuvalt kasutaja vanusest ehk mille järgi RLS § 356 lg 5 p 1 kuni p 4 sätestatud tehinguväärtuste järgi tuleb tasuda riigilõivu; 3) tuvastada, et Tartu Maakohtu 30.07.2020 kandemäärusega nr 769292020 on kaebuse esitajatelt nõutud riigilõivu tasumist enam, summas 97 eurot, kui see on õiguspärane ning kooskõlas PS §-ga 12; 4) tühistada Tartu Maakohtu 30.07.2020 kandemäärus osaliselt, osas, millega nõuti kaebajatelt riigilõivu tasumist summas 130 eurot ning teha tühistatud osas uus määrus, mille järgi on kaebajatel kohustus tasuda riigilõivu 20.07.2020 kinnistamisavalduse (notar Kätlin Aun-Janisk, ametitoimingute raamatu registreerimise nr 1651/2020) alusel kannete tegemiseks kinnistusraamatusse 33 eurot (130 euro asemel); 5) alternatiivne taotlus: juhul, kui halduskohus leiab, et käesoleva kaebuse lahendamine ei allu halduskohtule, edastada kaebus kohtule, kellele asi allub.
9.Kaebaja taotleb punktis 3 sisuliselt ülemäärase riigilõivu küsimise õigusvastasuse tuvastamist (HKMS § 37 lg 2 p 6) ja punktis 4 Tartu Maakohtu kandemääruse tühistamist ühes kohustamiskaebusega konkreetse tasumisele kuuluva riigilõivu kindlaksmääramiseks (HKMS § 37 lg 2 p-d 1 ja 2).
9.1.Selgitasin käiguta jätmise määrustes kaebajatele, et kui kaebajad leiavad, et nad on menetlustoimingult tasunud ülemäärast riigilõivu, tuleb neil esitada selleks riigilõivu tagastamise taotlus (RLS § 12, § 15). Kuna kaebaja on riigilõivu tasunud kaebuse kohaselt Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale, tuleb tagastamise taotlus esitada sinna (RLS § 15). Riigilõivu tagastamata jätmine on vaidlustatav maakohtus ja selle menetluse raames on võimalik taotleda ka asjassepuutuva sätte põhiseaduspärasuse kontrolli. Maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 64 eurot. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata (TsMS § 150 lg 8). Kohtupraktikas on seejuures selgitatud, et kui menetlusosaline, kellelt nõutakse riigilõivu tasumist, lõivu suurusega ei nõustu, kuid maksab lõivu menetluse jätkumise huvides siiski ära, saab ta TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel nõuda enamtasutud riigilõivu tagastamist. Tagastamisest keeldumise korral on taotlejal selle peale TsMS § 150 lg 8 tingimustel ka määruskaebuse esitamise õigus. Määruskaebuse saab menetlusosaline TsMS § 136 lg 5 tingimustel esitada ka tsiviilasja hinna kindlaksmääramise määruse peale (RKTsKo nr 3-2-1-62-10, p 28). Kuigi tehinguväärtuselt võetava riigilõivu tagastamise vaidlustamise erikorda ettenähtud ei ole, saab minu hinnangul analoogia korras lähtuda eelnevast.
3-20-1614
9.2.Eelneva pinnalt nähtub, et kaebuse menetlemine ei ole halduskohtu pädevuses, sest eelnevate selgituste alusel lahendatakse tsiviilasjas ülemäärase riigilõivu tasumisega seotud vaidlused tsiviilkorras maakohtus.
9.3.Isegi kui jaatada halduskohtu pädevust ei oleks kaebajatel kaebeõigust, sest vaidlusalune määrus ei riku eraldiseisvalt kaebajate õigusi. Kaebajate õigusi rikuks see, kui kaebajate riigilõivu tagastamise taotlus oleks jäetud rahuldamata. Sellise määruse saaks kaebaja vaidlustada.
9.4.Kaebaja taotleb punktides 1 ja 2 sisuliselt põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist. Kuna kaebaja tuvastamis- ja tühistamis- ja kohustamisnõuded kuuluvad tagastamisele, ei menetle kohus eraldiseisvalt põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise taotlusi. Lisaks käiguta jätmise määrustes toodud põhjendustele rõhutan veelkord, et kaebajatel ei ole võimalik taotleda abstraktselt põhiseaduslikkuse järelevalve algatamist, vaid seda saab isik teha konkreetse, tema suhtes menetletava kohtuasja raames (PSJKS § 4), kus on mh vaidluse all põhiseaduspärasuse kontrolli esemeks oleva sätte kohaldamine (vt nt TlnRnKo 3-19-2295). Igal juhul on maakohtul riigilõivust võimaliku tagastamisest taotluse lahendamise otsuses kohustus selgitada ka edasikaebekorda ja edasikaebe menetluse raames on võimalik esitada ka konkreetse normikontrolli taotlus. Kokkuvõte ja selgitused
10.Kaebaja XX on asjas tasunud riigilõivu summas 15 eurot, mis kuulub HKMS § 104 lg 5 p 2 alusel tagastamisele.
11.Lõpetuseks selgitan, et käesolevas asjas ei pea ma võimalikuks kaebuse edastamist otse maakohtule HKMS § 68 lg 3 alusel, kuna osaliselt on tegemist põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise taotlusega, milles ei ole ilma põhivaidluseta pädev ka maakohus.
12.Kui kaebajad siiski leiavad, et neil on sõltumata käesolevas määruses toodud selgitustest õigus pöörduda oma nõuetega otse kaebusega maakohtu poole, on neil võimalik seda iseseisvalt teha. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.