Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja Einar Vene 1. detsember 2020, Tartu 3-19-578
Haldusasi
M.M. kaebus Viru Vangla 27. detsembri 2018. a käskkirja nr 6-3/1064-1 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 22. augusti 2019. a otsus M.M. apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja - M.M. Vastustaja - Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22. augusti 2019. a otsus muutmata.
2.Jätta M.M. menetluskulu apellatsiooniastmes tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 31. detsember 2020).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla 27. detsembri 2018. a käskkirjaga nr 6-3/1064-1 määrati kinnipeetav M.M.le vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 (kinnipeetav on kohustatud alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele) rikkumise eest kartserikaristus kaheksaks ööpäevaks. Käskkirja kohaselt ei allunud M.M. valvuri arvukatele korraldustele avada vanglasisesel liikumisel uksed.
2.Pärast edutut vaidemenetlust esitas M.M. kaebuse, milles palus käskkiri tühistada. Kaebuse kohaselt nõutakse Viru Vanglas uste avamist ainult kaebajalt. See korraldus oli tühine.
3.Tartu Halduskohtu 22. augusti 2019. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.Valvuri 27. novembri 2018. a ettekande kohaselt jäi kaebaja meditsiiniosakonda perearsti vastuvõtule liikudes äkitselt teise korruse ukse juures seisma, kuigi valvur oli kaardiga juba ukse avanud. Valvuri ettekandes on märgitud, et: „Selgitasin kinnipeetavale, et kinnipeetav avaks ukse, kuid kinnipeetav keeldus. Selgitasin kinnipeetavale, et kui ta keeldub edasi liikumast ja uksi
avamast, siis ta läheb kambrisse tagasi. Seadusliku korralduse peale kinnipeetav avas ukse. Teisel korrusel kella 13:05 paiku, ukse nr 246 juures ei avanud kinnipeetav taaskord ust. Selgitasin, et vastasel juhul liigume tagasi kambrisse ning lisasin seadusliku korralduse uks avada ja edasi liikuda. Kinnipeetav avas ukse ning puges sealt läbi, üritades ust enda selja taga jõuga kinni tõmmata, kuid sain käe vahele ja tõmbasin jõuga ukse lahti (mida peab näha olema ka 2. korruse kaamerast). Selgitasin kinnipeetavale, et üks selline rikkumine veel ja me liigume koheselt tagasi osakonda ja kambrisse. 13:07 paiku kinnipeetav ei asetanud käsi seljale. Andsin seadusliku korralduse käed seljale panna, kuid kinnipeetav hoidis käsi taga suusahüppaja asendis, kuid ei pannud käsi selja peale ning nimetas mind mõttetuks tuustikuks ja väitis, et minusugustel lüüakse väljas „nahad“ kinni. Seejuures väitis kinnipeetav, et meditsiiniosakonnast tagasi liikudes ei saa ma talle mitte midagi teha ning tema nipsutamise peale pean ma kõik uksed avama. Kella 13:40 paiku meditsiiniosakonnast tagasi liikudes ei avanud kinnipeetav meditsiiniosakonna ust, seejuures nipsutades ja kommenteerides, et ava uks. Andsin kinnipeetavale sellest kellaajast alates iga ukse juures 2 seaduslikku korraldust uks avada, kuid kinnipeetav ei avanud uksi. Uksi oli 8 ja iga ukse juures andsin kaks korraldust, ehk 16 seaduslikku korraldust, millele kinnipeetav ei allunud ja pidin temale ise uksed lahti tegema, seades end ohtu kinnipeetava poole seljaga liikudes ning seejuures takistas kinnipeetav töö tegemist.“.
3.2.Vanglaametniku poolt kaebajale antud korraldus ei olnud tühine. Viru Vangla kodukorra p 4.3 sätestab, et kinnipeetavad liiguvad vangla territooriumil vanglateenistuse ametniku loal koos vanglateenistuse ametnikust saatjaga, hoides käed selja taga; käsi ei pea hoidma selja taga kinnipeetavad, kellel ei võimalda seda tervislik seisund ega tööülesanded, ning kinnipeetavad, kellel takistavad seda kantavad asjad. Kohus nõustus vastustajaga, et kinnipeetaval on keelatud iseseisvalt uksi avada, kuid vanglaametniku loal või korraldusel tuleb tal seda teha. Kodukorra seletuskirja järgi on käte seljal hoidmise nõue põhjustatud turvakaalutlustest. Kui kaebajat saatnud vanglaametnik leidis, et turvalisuse kaalutlusel ja kaebaja üle tõhusama järelevalve tagamiseks peab ukse avama kaebaja, kes liigub tema ees, siis tuli kaebajal uksed avada.
3.3.Käskkirjas ei esine menetluslikke või vormilisi puudusi. Kaebajale anti võimalus selgituste andmiseks 11. detsembril 2018, tähtajaga 17. detsember 2020, ning kui kaebaja teatas, et ta ei ole
27.novembri 2018. a ettekannet näinud, siis väljastati talle 21. detsembril 2018 ettekanne ning anti uus tähtaeg vastuväidete esitamiseks (27. detsember 2018). Kaebaja esitas vastuväited distsiplinaarmenetluse protokollile. Seega oli kaebajal võimalus seisukohtade esitamiseks ning ta kasutas seda.
3.4.Kaebajale määratud karistus ei olnud ebaproportsionaalne. Arvestatud oli kaebaja eelnevaid samalaadseid rikkumisi.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.M.M. apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel.
4.1.Kohus arvestas vaid valvuri ettekannet ning eiras kaebaja selgitusi.
4.2.Kaebajale antud korraldus oli tühine haldusakt.
4.3.Vale on halduskohtu seisukoht, et hoolimata Viru Vangla kodukorra p-s 4.3 sätestatust tuleb vanglaametniku korraldusel kinnipeetaval uksi avada. Kaebaja ei saa samal ajal täita kodukorda ja alluda ametniku korraldusele. Põhjendatud pole tühise korralduse õigustamine julgeolekuohuga.
4.4.Vastuväidete esitamiseks ei antud kaebajale piisavalt aega, sest distsiplinaarmenetluse protokolli saamisele järgnes nädalavahetus ning sellele pühad, mistõttu kaebajal ei olnud võimalik advokaadiga nõu pidada.
5.Viru Vangla vastuses apellatsioonkaebusele palutakse jätta see rahuldamata halduskohtus juba esitatud põhjendustel.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Kaebaja üritab näidata, et talle antud korraldus uste avamiseks oli tühine, kuna see oli vastuolus Viru Vangla kodukorra p-ga 4.3, mis sätestab, et kinnipeetavad liiguvad vangla territooriumil käsi selja taga hoides. Selline arusaam vanglaametniku korralduse tühisusest on ekslik. Riigikohus on selgitanud, et kinnipeetava poolt vanglaametniku korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab haldusmenetluse seaduse § 63 lg-s 2 loeteletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusevastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Isegi siis, kui hiljem kohases menetluses tuvastatakse, et vanglaametniku poolt antud korraldus ei olnud seadusega kooskõlas, ei tähenda see veel, et korraldusele mitteallunud kinnipeetav pole rikkunud VangS § 67 p-s 1 sätestatud allumiskohustust (RKHKo 3-3-1-103-06, p 14). Haldusakti tühisuse alustena on haldusmenetluse seaduse §-s 63 lg-s 2 sätestatud järgmised alused – sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan; sellest ei selgu haldusakti adressaat; seda ei ole andnud pädev haldusorgan; see kohustab toime panema õigusrikkumise; sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebajale antud korraldus uste avamiseks ei sisaldanud ühtegi neist tunnustest. Kaebaja arvamus, et see kohustas toime panema õigusrikkumise, lähtub eeldusest, et korraldus oli õigusvastane, kuid ülal viidatud Riigikohtu seisukohast tulenevalt peab kinnipeetav täitma vanglaametniku korraldust isegi siis, kui ta peab seda õigusvastaseks. Lisaks ei olnud see kaebaja poolt väidetud tühisuse alus ilmselge. Tühisuse aluse ilmselgust on Riigikohus pidanud oluliseks haldusakti tühisuse lisatunnuseks, mis peab olema täidetud, et haldusakti saaks tühiseks lugeda (RKHKm 3-3-1-21-03, p 13).
8.Seega on põhjendamatu väita, et kaebajale antud korraldused vastasid tühise haldusakti tunnustele. Ainuüksi asjaolu, et kaebaja hinnangul oli korraldus vastuolus Viru Vangla kodukorra p-ga 4.3, ei tähendanud, et see korraldus oleks tühine. See tähendanuks üksnes korralduse õigusvastasust, kuid nagu eelnevalt mainitud, peab kinnipeetav täitma ka selliseid vanglaametniku korraldusi, mis ei pruugi olla õiguspärased. Vastasel juhul rikub kinnipeetav VangS § 67 p-s 1 sätestatud allumiskohustust.
9.Eeltoodust tuleneb, et sõltumata sellest, kas kaebajale antud korraldus oli kodukorraga kooskõlas või mitte, oli kaebaja ikkagi kohustatud korraldust täitma. Kuna vaidlust pole selles, et kaebaja korraldusi ei täitnud, oli kaebaja karistamine põhjendatud ning õiguspärane.
10.Ringkonnakohus märgib siiski, et jagab samuti halduskohtu ja vastustaja seisukohti, et vanglaametniku poolt antud korraldus uste avamiseks ei olnud õigusvastane. Põhjendatud on tõlgendada Viru Vangla kodukorra p-i 4.3 (vt ülal p 3.2) selliselt, et vangla territooriumil liikudes on küll kinnipeetaval üldjuhul kohustus hoida käsi selja taga, kuid vanglaametniku korralduse täitmiseks peab kinnipeetav käsi ka muul viisil kasutama. Vastupidine tõlgendus võimaldab absurdseid vaidlusi, kus kinnipeetav saaks paljusid tema kohustuseks olevaid tegevusi vältida põhjendusega, et ta peab käsi selja taga hoidma. Piisavaks aluseks sellest reeglist erandi tegemiseks on ilmselgelt ka julgeoleku tagamise vajadus, millega on vangla põhjendanud vaidlusaluste korralduste andmist. On selge, et vanglaametniku jaoks on oluliselt ohutum asuda kinnipeetava taga, mitte kinnipeetava ees ja seljaga kinnipeetava poole, kus peaks vanglaametnik asuma siis,
kui ta avab kinnipeetavale ust. Viimases asendis on vanglaametnikul oluliselt keerulisem märgata võimalikku rünnet kinnipeetava poolt ning ennast selle eest kaitsta, sõltumata sellest, kas kinnipeetaval olid käed algselt selja taga või mitte. Kinnipeetavale ust avades on ka tõenäoline, et vanglaametnik peab oma pilgu suunama kinnipeetavalt mujale ning see loob ohu, et kinnipeetav võib seda hetke kasutada mingiks muuks õigusvastaseks tegevuseks. VangS § 67 p 1 sõnastusest tulenevalt ongi vanglateenistuse ametnikul õigus anda kinnipeetavale korraldusi eeskätt julgeoleku tagamiseks. Seega oli antud situatsioonis valvuri korraldus õiguspärane, kuna selle eesmärk oli julgeoleku tagamine
11.Kaebaja hinnang, et halduskohus lähtus vaid vastustaja ettekandest ning jättis arvestamata kaebaja selgitused, ei ole asjakohane. Kaebaja ei eita oma selgitustes talle etteheidetud tegude toimepanemist (uste avamise korralduste täitmata jätmist). Seega ei selgu kaebaja selgitustest midagi olulist seoses vaidlusaluste intsidentidega. Neis esitatakse küll kaebaja nägemus vaidlusaluste korralduste õiguspärasuse osas (muuhulgas leitakse, et uste avamine on töö, mille eest peaks vangla kinnipeetavale tasuma, tl 26p-27) ja avaldatakse rahulolematust vangla tegevuse suhtes (tl 23), kuid neis selgitustes ei ole midagi, mis oleks oluline tegude tõendatuse seisukohalt. Seetõttu ei olnud kaebaja nägemuse üksikasjalik käsitlemine asja lahendamiseks vajalik. Halduskohus on otsuses käsitlenud kõiki olulisi küsimusi.
12.Kaebaja heidab ette ka seda, et talle anti liiga vähe aega distsiplinaarmenetluses vastuväidete esitamiseks ning et tal puudus võimalus advokaadiga nõu pidamiseks. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kaebajale anti võimalus selgituste esitamiseks kahel korral – esimene kord anti võimalus
11.detsembril 2018 vastuväidete esitamiseks üksnes distsiplinaarmenetluse algatamise teate põhjal (tl 22) ning teisel korral 21. detsembril 2018 anti täiendav võimalus vastuväidete esitamiseks kuni 27. detsembrini 2018. Viimasel korral väljastati kaebajale nii distsiplinaarmenetluse protokoll kui koopiad menetluse materjalidest (tl 38-38p). Ringkonnakohtu hinnangul oli juba esimene, 10. detsembril 2018 koostatud teade distsiplinaarmenetluse algatamisest, mille kaebaja sai kätte päev hiljem (tl 22), piisava põhjalikkusega ja selles oli kajastatud kõik oluline distsipliinirikkumise kohta, milles teda süüdistati. Seega oli selline teavitamine kooskõlas VangS § 64 lg-s 2 kehtestatud nõuetega ning kaebajal olnuks võimalus advokaadiga nõu pidada juba alates 11. detsembrist 2018. Lisaks anti kaebajale 21. detsembril 2018 täiendav võimalus vastuväidete esitamiseks koos distsiplinaarmenetluse protokolliga ja koopiatega menetluse materjalidest. Kaebaja väide, et vastamise aja langemine nädalavahetusele ja pühadele takistas tal advokaadiga nõu pidamast, ei ole veenev. Nagu öeldud, oli tal selleks varem piisavalt aega. Soovi korral saanuks kaebaja advokaadi abi kasutada ka hiljem, distsiplinaarkaristuse käskkirja vaidlustamisel vaidemenetluses või käesolevas kohtumenetluses. Et kaebaja seda ei teinud, viitab tema etteheite otsitusele.
13.Ringkonnakohus märgib, et ettekandes, kus kirjeldatakse kaebaja käitumist (ülal p 3.1) ei nähtu tegelikkuses see, et kaebaja oleks pidanud talle antud korraldusi tühisteks. Pigem nähtub sealt teadlik vastuseis talle antud korraldustele ja vanglas kehtestatud distsipliinile. Muuhulgas nähtub sealt, et lisaks uste avamisest keeldumisele ei täitnud kaebaja vahepeal ka korraldust käsi seljale panna.
14.Eeltoodud põhjustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kaebaja menetluskulu apellatsiooniastmes (riigilõiv 15 eurot) jääb halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.