X.X.i kaebus Viru Vangla tegevuse peale seoses psühhiaatri vastuvõtu võimaldamisega
Menetlusosalised
Kaebaja – X.X. Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X.X.i kaebus.
2.Kuulutada kohtuasja menetlus kinniseks.
3.Asendada tähemärgiga.
määruse
avaldamisel
kaebaja
nimi
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kaebajale teadmiseks Viru Vanglale.
1.X.X. esitas 08.03.2020 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale kaebuse, milles selgitas järgmist. Kaebaja viibib juba kuus kuud Viru Vanglas ning ta on korduvalt pöördunud vanglaametnike poole taotlustega suunata teda psühhiaatri läbivaatusele, kuid vaatamata esitatud taotlustele ei ole talle psühhiaatriga kohtumist võimaldatud. Kaebajal ei ole enam kuhugi mujale pöörduda kui kohtu poole. Kuna kaebaja ei saa psühhiaatri vastuvõtule, ei saa ta ka ravimeid. Ta ei saa öösel magada ning tal on peas enesetapumõtted. Kaebaja on korduvalt palunud üksuse juhti, et teda paigutataks teistest eraldi, et tema enesetunnet parandada, kuid üksuse juht ei reageeri. Kaebaja väitel provotseerib ja kiusab teda ka kambrikaaslane, kuid vangla keeldub kaebaja teise kambrisse ümber paigutamisest. Kambrikaaslane paneb kaebajale prahti voodisse, solgib toitu ja räägib ainult vene keeles, millest kaebaja ei saa midagi aru. Kaebajal on iga päev värinad ja raske olla ning ta ei saa hoogude tõttu magada. Kaebaja palub teda psühhiaatriga aidata.
2.Tartu Maakohus edastas 13.04.2020. a määrusega K. Linderi kaebuse Viru Vangla tegevuse peale kohtualluvuse järgi lahendamiseks Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale.
3.Tartu Halduskohus palus 28.04.2020. a kohtunõudes Viru Vanglal esitada seisukoht, kas vangla hinnangul on kaebaja esitanud kaebuse vanglateenistuse tegevuse peale (näiteks ei ole
3-20-656 vanglaametnikud edastanud kinnipeetava pöördumisi meditsiiniosakonnale või ei ole valvurid viinud kaebajat õigel ajal psühhiaatri vastuvõtule) või ei ole vaidlus halduskohtu pädevuses. Ühtlasi palus kohus teatada, kas kaebaja on esitanud vanglale taotlusi või pöördumisi suunata ta psühhiaatri vastuvõtule ning paigutada ta teise kambrisse.
4.Viru Vangla on 05.05.2020. a vastuses kohtunõudele seisukohal, et kaebus halduskohtule ei ole lubatav, ning selgitab selles järgmist. Kaebaja oli registreeritud psühhiaatri vastuvõtule enne maakohtule kaebuse esitamist. Tema tervisekaardi väljavõttest nähtub, et ta oli juba hiljemalt 21.01.2020 psühhiaatri vastuvõtu järjekorras. Samuti nähtub tervisekaardi väljavõttest kaebaja teadmine järjekorras olekust 18.02.2020. Psühhiaater võttis kaebaja vastu 24.03.2020. Lisaks on vangla meditsiiniosakonna info kohaselt kaebajale planeeritud järgmine psühhiaatri vastuvõtt maikuu lõpus. Seega ei saanud kaebaja 08.03.2020 käsitleda küsimust, et vangla ei registreeri teda tervishoiutöötaja vastuvõtule. Kui mingil moel möönda kaebuse menetlusvõimalusi, saaks hüpoteetiliselt rääkida sellest, et kaebaja arvates ei osutanud vangla meditsiiniosakond talle psühhiaatrilist abi nii kiiresti kui tema oleks soovinud. Sel juhul oleks tegemist hagiavaldusega, mis seondub tervishoiuteenuse osutamisega, mitte vangla avalik-õigusliku tegevusega. Pikaaegse kohtupraktika kohaselt ei ole tervishoiuteenuse osutamise sisulised vaidlused halduskohtu pädevuses ning kaebus tuleb seega jätta HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata. Käesoleval juhul ei esine ka HKMS § 121 lg-s 3 märgitud olukorda, kuna tervishoiuvaidlusi vaadatakse läbi tsiviilkorras, kaebaja on oma algse pöördumise adresseerinud aga kriminaalasju läbi vaatavale kohtule. Kuna vanglale teadaolevalt toimus samal ajal ka kaebaja ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamine täitmiskohtuniku juures, võiks eeldada, et kaebaja soovis algselt, et tema avaldust käsitletaks selle menetluse juures. Seega ei oleks tal takistusi pöörduda oma avaldusega tsiviilasju lahendava kohtu poole, kui ta seda ikka veel vajalikuks peaks. Kaebaja ei ole esitanud vanglale vanglasisese ümberpaigutamise ja psühhiaatri vastuvõtule saamise küsimuses vaideid. Kinnipeetava vanglasisene paigutamine toimub vastavalt vangla võimalustele ning vangla julgeolekuhinnangutele. Kinnipeetav ei saa nõuda, et vangla peaks igal juhul talle mittemeeldiva kambrikaaslase välja vahetama. Käesoleval juhul on kaebaja kaebusest sõltumatult viibinud kuni 12.03.2020 elukambris koos kambrikaaslasega, kuid alates 12.03.2020 kuni 06.04.2020 paiknes kaebaja kambris üksi. Alates 06.04.2020 paikneb kaebaja kambris koos uue kambrikaaslasega. Viru Vangla on 28.04.2020. a vastusega nr 6-14/15933-2 andnud vastuse kaebaja pöördumisele ümberpaigutamise osas (tegu ei olnud vaidega).
KOHTU PÕHJENDUSED
5.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 2 lg 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. HKMS § 2 lg 3 kohaselt lahendab kohus asja üksnes kaebuses nõutud ulatuses.
6.Kohtu hinnangul tuleb kaebust tõlgendada selliselt, et kaebaja eesmärgiks kohtusse pöördumisel on olnud saada psühhiaatri vastuvõtule. Kaebaja väitel on ta korduvalt esitanud vanglale taotlusi, kuid sellele vaatamata ei ole talle psühhiaatriga kohtumist võimaldatud. Kaebuses kirjeldab kaebaja ülevaatlikult oma vaimseid vaevusi. Kaebaja viitab kaebuses küll ka sellele, et ta on seoses psühhiaatriliste probleemidega palunud vanglal paigutada end teistest eraldi ning et tema kambrikaaslane provotseerib teda, kuid samas märgib ta selgelt, et pöördub kohtu poole seoses murega, et ta pole saanud pärast 6 kuud Viru Vanglas viibimist ikka psühhiaatri vastuvõtule ning palub kohtul „teda psühhiaatriga aidata“.
7.Kohus leiab, et kaebuses kirjeldatud vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste
3-20-656 lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, tuleb kohtul kaebus tagastada (HKMS § 121 lg 1 p 1).
8.Psühhiaatrilise ravi osutamine kujutab endast tervishoiuteenust. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 lg 1 kohaselt on tervishoiuteenus tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Tervishoiuteenuse osutamine vanglas ning sellega kaasnevad meditsiinilised otsused, ravivõtted jms ei erine olemuslikult tervishoiuteenuse osutamisest mujal, ning vangla arsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe (Riigikohtu erikogu 07.04.2011. a määrus nr 3-3-4-1-11, p 9). Seetõttu kuulub tervishoiuteenuse osutamisest tulenevate vaidluste lahendamine maakohtu pädevusse. Tervishoiuteenuse osutamisel tekkivat suhet reguleerib võlaõigusseaduse (VÕS) 41. peatükk, millest tuleneb muu hulgas, et tervishoiuteenus peab vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega (VÕS § 762). Seega, kui kinnipeetav pole rahul talle vanglas osutatava tervishoiuteenuse kvaliteediga, sh selle osutamise sagedusega, on tal soovi korral võimalik pöörduda hagiavaldusega maakohtusse.
9.Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et antud juhul oleksid vanglaametnikud keeldunud kaebajat psühhiaatri vastuvõtule registreerimast ja kaebaja psühhiaatri vastuvõtule pääsemine oleks seetõttu olnud takistatud vangla avalik-õigusliku tegevuse või tegevusetuse tõttu. Küll nähtub kohtule esitatud materjalidest see, et kaebaja on olnud psühhiaatri vastuvõtule registreeritud ning ta on psühhiaatri vastuvõtule ka saanud. Kaebaja tervisekaardi väljavõttest (tl 10–11) tuleneb, et kaebaja oli psühhiaatri vastuvõtu järjekorras alates 21.01.2020 ning 18.02.2020 on ta meditsiinitöötajale kinnitanud, et on sellest teadlik (tl 10 pöördel). Kaebaja tervisekaardi väljavõttest ilmneb veel, et ta viibis psühhiaatri vastuvõtul 25.03.2020 (tl 11), s.o ca 2 nädalat pärast kohtule kaebuse esitamist, ning psühhiaater on sel vastuvõtul määranud talle ravimid. Vangla on kohtule selgitanud, et meditsiiniosakonnast saadud info kohaselt oli kaebajale määratud järgmine psühhiaatri vastuvõtt maikuu lõppu. Asjaolu, et vanglaametnikud on edastanud informatsiooni kaebaja vaimse tervise kohta vangla meditsiiniosakonnale, et teda registreeritaks esimesel võimalusel psühhiaatri vastuvõtule, nähtub ka Viru Vangla 28.04.2020. a vastusest nr 6-14/15933-2 (tl 16) kaebaja 27.04.2020. a pöördumistele (tl 17–18).
10.Eeltoodud põhjendustel esineb asjas alus kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.
11.HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus määruse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga. Määrus ei sisalda muid andmeid, mis võimaldaksid kaebajat identifitseerida.
12.Tuginedes HKMS § 77 lg-le 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus kohtuasja menetluse tervikuna kinniseks, sest asja materjalides sisalduvad läbivalt andmed kaebaja terviseseisundi kohta. Samuti puudub antud juhul huvi asja avaliku arutelu vastu. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.