Xi kaebus Tartu Vangla 7. mai 2020. a käskkirja nr 6-2/332 tühistamiseks Menetlusosalised ja nende Kaebaja – X esindajad Vastustaja – Tartu Vangla Haldusasi
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xi kaebus rahuldamata.
2.Jätta riigilõiv (15 eurot), mille tasumisest kohus kaebaja menetlusabi korras vabastas, riigi kanda. Ülejäänud menetluskulud jätta poolte enda kanda.
3.Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28. detsembril 2020. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Tartu Vangla karistas 7. mai 2020. a käskkirjaga nr 6-2/332 kinnipeetav X distsiplinaarkorras kaheks ööpäevaks kartserisse paigutamisega Tartu Vangla kodukorra punkti 1.7.1 süülise rikkumise eest. Viidatud kodukorra punkti kohaselt on kinnipeetaval keelatud teiste isikutega suhtlemisel kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid, žeste või žargooni. Kaebajale etteheidetav tegu seisnes selles, et 8. aprillil 2020 õhtuse loenduse ajal, mil talle paigaldati kambri toiduluugi kaudu käeraudu, ütles ta valvur O. Kaldojale, et ta ei luba vanemvalvur Meelis Skillerit kambrisse tema tervise huvides. Kaebaja takistas edasist käeraudade peale panemist ja tõmbas käed koos
3-20-1218
käeraudadega kambrisse. Tartu Vangla leidis, et eeltoodu puhul oli tegemist vanemvalvuri ähvardamisega tervisekahjustuse tekitamisega.
2.X esitas Tartu Vangla 7. mai 2020. a käskkirja nr 6-2/332 peale vaide (registreeritud Tartu Vanglas 21. mail 2020 nr-ga 1-11/337-1), milles leidis, et distsiplinaarmenetluse käigus on rikutud menetlusnorme. Kaebaja tunnistas, et esitas O. Kaldojale pretensioone M. Skilleri poolt loenduse läbiviimise kohta. Ta palus, et loendust teostaks teine ametnik, sest M. Skiller oli temaga hommikuse loenduse ajal käitunud ebaviisakalt ja inimväärikust alandavalt. Kaebaja selgitas vaides, et teavitas O. Kaldoja, et kui M. Skiller peaks taas sisenema kambrisse ja tema tervist ohustama, siis peab ta olema valmis enesekaitseks. Kaebaja leidis, et on ebaõiglane tõlgendada tema ütlust, et ta peab olema valmis enesekaitseks, ähvardusena. Tartu Vangla 22. juuni 2020. a vaideotsusega nr 1-11/337-4 jäeti kaebaja vaie rahuldamata. Vaideotsuses leiti, et vaide esitaja süü on tõendatud, distsiplinaarkorras karistamine on põhjendatud, distsiplinaarkaristus on proportsionaalne ning uurimispõhimõtet ega menetlusnorme ei ole rikutud.
3.X esitas 24. juunil 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada Tartu Vangla 7. mai 2020. a käskkirja nr 6-2/332 õigusvastasuse ning see tühistada. Kaebaja palus vabastada end riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel ja märkis, et soovib endale riigi õigusabi korras kaitsja määramist. Tartu Halduskohus jättis 22. juuli 2020. a määrusega kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Sama määrusega vabastas kohus kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel ja võttis kaebuse Tartu Vangla 7. mai 2020. a käskkirja nr 6-2/332 tühistamise nõudes menetlusse. Kaebajale selgitati määruses, et tühistamisnõude menetlemisel võtab kohus seisukoha käskkirja õiguspärasuse osas ning seetõttu ei ole kaebaja esitatud tuvastamisnõue käsitatav eraldiseisva nõudena.
4.Vastustaja Tartu Vangla esitas 25. augustil 2020 kohtule kirjaliku vastuse kaebusele ning
5.Kohus jättis 4. septembri 2020. a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks ning määras asja läbivaatamise kirjalikus menetluses. Kohus andis sama määrusega menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja vastuväidete esitamiseks. Kaebaja esitas 5. oktoobril 2020 kohtule vastuväited vastustaja seisukohale.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja leiab, et distsiplinaarkaristuse määramine oli õigusvastane ja palub vaidlustatud käskkiri tühistada, esitades järgmised seisukohad.
6.1.Valvur O. Kaldoja 8. aprilli 2020. a ettekande (registreeritud vanglas 13. aprillil 2020. a nr-ga 6-38/1818) alusel algatati 5. mail 2020 distsiplinaarmenetlus. Sellel ettekandel puuduvad ametlikud kinnitusmärked. Distsiplinaarmenetluse protokolli tutvustati kaebajale 6. mail 2020 ajavahemikus kl 18.00 kuni 20.00 ning kaebaja avaldas seejärel soovi esitada vastuväiteid ja tutvuda protokolli lisamaterjalidega. Lisamaterjalidega tutvuda tal ei võimaldatud ja vastuväidete esitamiseks anti aega vaid 7-8 tundi. Kaebajal ei olnud seega enne karistuse määramist piisavalt aega oma seisukohtade esitamiseks. Järgmisel päeval teavitati teda vaidlusalusest käskkirjast ning toodi välja, et ta on küll avaldanud soovi esitada vastuväiteid, kuid ei ole seda ettenähtud tähtaja jooksul teinud. Protokolli lisamaterjalidega võimaldati tutvuda alles pärast distsiplinaarkaristuse käskkirja jõustumist. 2(6)
3-20-1218
6.2.Valvur O. Kaldoja ettekanne ei vasta tõele osas, kus on välja toodud, et kaebaja ähvardas vanemvalvur M. Skillerit. Tartu Vangla ei ole asja põhjalikult uurinud ja on karistuse määranud kergekäeliselt ainult ettekande põhjal. Vastustaja on keeldunud lisatõendite kogumisest ja tunnistajate ülekuulamisest ning haldusakti andmisel on rikutud põhjendamiskohustust. Kaebaja märgib, et õhtuse loenduse ajal ei keeldunud ta käeraudadest ja palus rahulikult, kuid kõrgendatud tooniga, et loenduse teostaks M. Skilleri asemel teine ametnik nii tema, kui M. Skilleri tervise huvides. Ta leidis, et kui M. Skiller peaks kambrisse sisenema ja taas käituma temaga ähvardavalt, siis peab ta olema valmis enesekaitseks, kuid rauastatud kätega pole see füüsiliselt võimalik. Ta ei ähvardanud M. Skillerit kordagi tervisekahjustuse tekitamisega. Väljendeid „palun alternatiivselt teisel ametnikul teostada loenduse nii minu, kui M. Skilleri tervise huvides“ ja „pean olema valmis enesekaitseks“ ei saa lugeda ähvarduseks. Kui näiteks isik A ründab isikut B, siis on mõlema tervis ohustatud, kui isik B osutab enesekaitseks vastupanu isiku A ründe suhtes. Vastustaja ei ole hinnanud kaebaja poolt öeldut kontekstis ega arvestanud tol hetkel aset leidnud vestlust tervikuna. Asjassepuutuv isik M. Skiller pole ise kinnitanud, et teda väidetavalt ähvardati või et ta oleks tundnud ennast ähvardatuna.
7.Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud haldusakt on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Vastustaja märgib alljärgnevat.
7.1.Õhtuse loenduse ajal 8. aprillil 2020, kui valvur O. Kaldoja hakkas kaebajale loenduse ajaks läbi kambri toiduluugi panema käeraudu ja kaebajale sai teatavaks, et loendust tegema ja kambrit kontrollima tuleb vanglaametnik M. Skiller, ütles kaebaja valvur O. Kaldojale, et ei luba vanemvalvur M. Skillerit viimase tervise huvides kambrisse. Saanud aru, et M. Skiller tuleb siiski kambrit kontrollima, takistas kaebaja edasist käeraudade panemist ja vabastas tugeva tõmbega oma käed valvuri kätest, tõmmates käed koos käeraudadega kambrisse. Kuna kaebaja poolt öeldu oli kooskõlas tema käitumisega ning tegevusega, siis oli see üheselt tõlgendatav ja tõsiseltvõetav ähvardus kasutada vanglaametnik M. Skilleri suhtes tema kambrisse sisenemisel füüsilist jõudu.
7.2.Kaebaja etteheited distsiplinaarmenetluse normide rikkumise kohta on asjakohatud ning põhjendamatud. Haldusmenetluse seaduse § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Vaatamata väljatoodud etteheidetele ei ole kaebaja avaldanud, kuidas need rikkumised mõjutasid või võisid mõjutada tema suhtes distsiplinaarkaristuse määramise otsuse tegemist.
7.3.Kaebaja poolt öeldu oli tõsiseltvõetav ähvardus vanglaametniku julgeolekule ning kaebaja väited enesekaitse kohta on otsitud eesmärgil vabaneda vastutusest. Valvur M. Skiller märkas
8.aprilli 2020 hommikul kaebaja kambri nr 414 aknast välja rippuvat pruuni kilekotti. Hommikuse loenduse ajal andis ametnik M. Skiller kaebajale korralduse aknast väljas olev kilekott ära võtta. Kaebaja ei täitnud korraldust, vaid vastas ametnikule, et tema ei tea asjast midagi. Ametnik andis kaebajale korralduse liikuda akna juurest eemale, mida kaebaja ka tegi. Kontrollides kambri akent, märkas vanemvalvur M. Skiller aknast rippuvat pruuni niiti, mida tõmmates tuli kilekott akna juurde. Ametnike kambrist lahkumise ning ukse sulgemise järel hakkas kaebaja karjuma vanglaametnik M. Sklilleri kohta ebaviiskusi ning hakkas vastu ust peksma. Valvur O. Kaldojale vastas kaebaja tema tegevuse põhjuste kohta: „Meelis tuli mulle vastu sellise näoga nagu ta ähvardaks mind. Kui ta siia kambrisse tuleb, siis annan talle molli“. Hommikuse loendus ajal ametniku ähvardamise ning kaebaja varasema teisi isikuid ohustava käitumise tõttu kohaldati tema suhtes 8. aprilli 2020. a käskkirja nr 2-20/1-2/120 alusel 3(6)
3-20-1218
täiendavate julgeolekuabinõudena vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise piiramist ning ohjeldusmeetmena väljaspool elukambrit ning ametnike kambrisse sisenemisel käeraudade kasutamist. Enne haldusakti andmist anti kaebajale võimalus olla ära kuulatud. Kaebaja leidis, et tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ei ole põhjendatud, aga tunnistas samas, et andis valjul häälel lubaduse, et kui vanglateenistuja M. Skiller veel tema kambrisse peaks agressiivselt ja teda ähvardavalt sisenema, ei vastuta kaebaja oma tegude eest, kui tal n-ö katus ära sõidab ja ta (M. Skiller) haiget saab.
7.4.Vastustaja on seisukohal, et kaebaja poolt distsipliinirikkumise toimepanemine, st ametniku suhtes ähvardavate väljendite kasutamine on asjaolusid arvestades ning tõendeid kogumis hinnates tõendatud. Tartu Vangla 7. mai 2020. a käskkiri nr 6-2/332 on välja antud pädeva isiku poolt, kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas. Kaebajale määratud karistus on proportsionaalne ja kaalutlusvigu pole tehtud. Käskkiri vastab vorminõuetele. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.
KOHTU SEISUKOHT
8.Kaebaja on tühistamisnõudega vaidlustanud talle distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja.
9.Kinnipeetavale võib kohaldada distsiplinaarkaristusi vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest (vangistusseaduse (VangS) §63 lg 1). Kaebajat on karistatud Tartu Vangla kodukorra p 1.7.1 rikkumise eest, mille kohaselt on kinnipeetaval keelatud teiste isikutega suhtlemisel kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid, žeste või žargoon.
10.Asjas on vaidlus kaebajale määratud distsiplinaarkaristuse õiguspärasuse üle. Vaidlusalusest käskkirjast nähtub, et kaebajat on karistatud vanglaametniku ähvardamise tõttu ning ähvardus seisnes selles, et kaebaja ütles valvur O. Kaldojale, et ta ei luba vanemvalvur Meelis Skillerit kambrisse „tema tervise huvides“.
11.Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et kaebaja eitaks sellise väljendi kasutamist. Kaebaja tunnistab 4. augustil 2020 kohtusse saabunud vastuses (dtl 31) ja 7. oktoobril 2020 kohtusse saabunud vastuväites (dtl 86), et kasutas väljendit „nii minu, kui M. Skilleri tervise huvides“. Väljendi „M. Skilleri tervise huvides“ kasutamist on kaebaja tunnistanud ka vanglale esitatud vaide 4. leheküljel (dtl 7). Kohtu hinnangul leiab kaebaja pigem seda, et tema poolt öeldut ei tohiks hinnata kontekstiväliselt ning tegemist ei olnud ähvardusega. Seega saab käesoleval juhul vaidlus seisneda üksnes selles, kas vastustaja on mõistnud kaebaja poolt öeldut õigesti ja kas kaebajale etteheidetava väljendi kasutamist tuleb pidada ähvardamiseks või mitte.
12.Kohus ei nõustu kaebajaga, et tema kasutatud väljendit on hinnatud kontekstiväliselt ja tunnistajate ülekuulamine oleks võinud viia teistsuguse tulemuseni. Kaebaja ja vastustaja kirjeldused 8. aprilli 2020. a õhtuse loenduse ajal toimunu osas kattuvad üldjoontes selles, et kaebajale pandi käerauad (osaliselt) ning et toimus vestlus valvur O. Kaldojaga vanemvalvur M. Skilleri kohta. Samuti selles osas, et seejärel tõmbas kaebaja käed ja käerauad toiduluugi vahelt kambrisse. Kohus leiab, et kui isik kasutab väljendit, mille kohaselt on teise isiku „tervise huvides“ see, kui ta väljendit kasutava isiku juurde ei tule ning seda väljendit kasutatakse olukorras nagu seda oli praegune vanglaametnik O. Kaldoja ning kaebaja vaheline suhtlus, on tegemist ähvardava väljendi kasutamisega. Arvestades ka asjaolu, et kaebajale oli sama päeva hommikul toimunud 4(6)
3-20-1218
intsidendi tõttu kohaldatud vanemvalvur M. Skilleri ettekande alusel täiendavaid julgeolekuabinõusid ning kaebaja oli sama päeva jooksul juba vanemvalvur M. Skillerit varem ähvardanud, lubades talle „molli anda“ (dtl 41) ja kambrisse sisenemise korral haiget teha (dtl 45), on usutav, et kaebaja ei olnud õhtuse loenduse ajal vanemvalvur M. Skilleri osas kuigi positiivselt ega ka mitte neutraalselt meelestatud. Kaebaja poolt öeldut ei saanud seega mõista muud moodi kui ähvardusena. Tema varasemat ähvardavat suhtlusviisi silmas pidades ei saa ettekandes märgitud ähvardust pidada ka juhuslikuks keelekasutuseks. Kaebaja on ise välja toonud, et õhtuse loenduse ajal toimunud intsidendi ajal tõmbas ta käed koos käeraudadega kambrisse (käerauad olid sellel ajal vaid ühe käe ümber), sest raudus kätega ei saa ta ennast kaitsta. Eelnev näitab seda, et kaebaja oli valmis füüsiliseks konfliktiks vanemvalvur M. Skilleriga. Kaebaja esitatud mõttekäik isikutest A ja B (03.08.2020 seisukoha lk 3; dtl 32) ning enesekaitse vajadusest ei ole tõsiseltvõetav. On äärmiselt ebatõenäoline, et vanglaametnik oleks kinnipeetavat rünnanud või ilma kinnipeetavast lähtuva põhjuseta temaga füüsilisse kontakti üldse sattunud. Vanglaametnikele on teada, et taoline käitumine kinnipeetava suhtes seaks tõsiselt ohtu jätkamise oma ametikohal või tooks kaasa distsiplinaarmenetluse.
13.Kohus leiab, et praegusel juhul oli väljendi „ma ei luba vanemvalvur Meelis Skillerit kambrisse tema tervise huvides“ puhul tegemist konkreetse ähvardusega vanemvalvur M. Skilleri aadressil, millest võis järeldada tervisekahjustuse tekitamise tahet. Asjaolu, et kaebaja ei esitanud ähvardust otse M. Skillerile ei muuda ähvardust olematuks. Samuti ei ole praegusel juhul määrav, kas M. Skiller tundis end reaalselt ohus olevat. Öeldu ähvardav sisu oli äratuntav seda kuulnud vanglaametnikule.
14.Eelnevat arvestades leiab kohus, et vanglaametniku ähvardamine on tõendatud ja distsiplinaarsüüteo koosseis täidetud ning esines alus kaebaja distsiplinaarkorras karistamiseks.
15.Kaebajale määratud distsiplinaarkaristust, mis seisnes tema kaheks ööpäevaks kartserisse paigutamises (VangS § 63 lg 1 p 4), ei saa vanglaametniku ähvardamise eest pidada ka ebaproportsionaalselt karmiks. Vastustaja on vaidlusaluses käskkirjas selgitanud kartserikaristuse määramise vajadust ja karistuse valikut, näidates muuhulgas ära ka kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu. Kaebaja ei ole karistuse rangust ka kaebuses väitnud.
16.Distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ei ilmne menetlusnormide rikkumist, mis viiks vaidlusaluse käskkirja tühistamiseni. VangS § 64 lg 2 sätestab, et kinnipeetavat informeeritakse kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse ning tal on õigus anda selgitusi. Kaebajat teavitati 8. aprilli 2020 ettekande nr 6-38/1818 alusel distsiplinaarmenetluse läbiviimisest tõesti küll alles 5. mail 2020, kui talle tutvustati vastavat teadet (dtl 69), kuid see asjaolu ei saa olla vaidlusaluse käskkirja tühistamise aluseks. Asja materjalidest nähtub, et kaebajale anti enne karistuse määramist võimalus selgituste andmiseks. Kaebaja on 5. mail 2020 distsiplinaarmenetluse läbiviimise teatisele märkinud, et ta on esitanud selle intsidendi suhtes kaebuse ja ta leiab, et eeltoodud kirjeldus erineb sellest ega vasta tõele (dtl 69). Vastava kaebusega (registreeritud vanglas 15. aprillil 2020 nr-ga 2-3/1356-1, dtl 70-72) on distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ka arvestatud. Kohus ei nõustu ka kaebaja etteheitega ärakuulamiskohustuse rikkumise kohta. HMS §-st 40 tuleneva ärakuulamise põhimõtte tõhus realiseerimine eeldab, et menetlusosalisele on piisavalt täpselt teada, mille kohta ta võib arvamuse ja vastuväited esitada ning tal peab olema võimalus esitada haldusakti andmise menetluses haldusorganile omalt poolt küsimuse õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid täiendavaid andmeid (nt Riigikohtu 14. jaanuari 2004.a otsus asjas nr 3-3-1-82-03). Kaebajale on 6. mail 2020 tutvustatud distsiplinaarmenetluse protokolli 5(6)
3-20-1218
(dtl 74-75) ning selles on märgitud, et kaebaja saab vastuväiteid ja arvamusi esitada kirjalikult kuni 7. mai 2020 kella 10-ni. Kaebaja on protokollile märkinud, et soovib lisaselgitusi anda, kuid ei ole seda teinud. Kohtu hinnangul oli kaebajale antud piisavalt aega, et soovi korral oma selgitused kirjalikult esitada. Eelnevast nähtub, et kaebajale anti võimalus distsiplinaarmenetluse käigus olla ära kuulatud ning kaebajale oli teada, milles teda süüdistatakse ning seega ka võimalus esitada asjakohaseid vastuväiteid. Kohtu hinnangul on vastustaja taganud kaebajale piisavas mahus õiguse olla distsiplinaarasja menetluses ära kuulatud. Asjaolu, et kaebaja ei saanud valvur O. Kaldoja 8. aprilli 2020. a ettekandega nr 638/1818 tutvuda enne karistuse määramist, ei oma määravat tähendust, sest kaebajale oli ettekande sisu teada. See oli kajastatud 5. mai 2020. a distsiplinaarmenetluse läbiviimise teatises. Kaebajal oli võimalik ettekandega tutvumise järel sellele tugineda ka vaiet esitades.
17.Kaebaja etteheited valvur O. Kaldoja 8. aprilli 2020. a ettekande nr 6-38/1818 võimalikele vormistuslikele puudustele ei saa samuti olla aluseks vaidlusaluse käskkirja tühistamisele. Haldusmenetlusele on omane vormivabaduse põhimõte (HMS § 5 lg 1) ning kohtule teadaolevalt ei ole ettekannetele kehtestatud seadusest või seaduse alusel tulenevaid vorminõudeid, mille rikkumine saaks viia ettekandele tugineva haldusakti tühistamisele. Ettekanne ei ole ka ainus tõend, millele vastustaja distsiplinaarmenetlust läbi viies tugines.
18.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vaidlustatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri (dtl 12-14) vastab õiguspärase kaalutlusõigusel põhineva haldusakti nõuetele (HMS § 54 ja § 56 lg 3). Käskkiri sisaldab nii viiteid õiguslikele alustele kui ka selle andmise faktilistele asjaoludele ning asjakohaseid kaalutlusi karistamise vajalikkuse ja karistuse valiku kohta. Karistus on määratud VangS § 64 lg-s 41 sätestatud tähtaega järgides.
19.Tuginedes eeltoodule jätab kohus kaebuse rahuldamata.
MENETLUSKULUD JA MUUD MENETLUSLIKUD OTSUSTUSED
20.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on olnud vabastatud riigilõivu (15 eurot) tasumisest kaebuse esitamisel. Selles osas jääb menetluskulu riigi kanda (HKMS § 118 lg 2). Muude menetluskulude kandmist asjas ei nähtu, mistõttu jäävad menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).
20.Asjas tehtava kohtuotsuse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).