lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-2126/5

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 20.11.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-2126/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
20.11.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
859
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-20-2126

Määruse kuupäev

20. november 2020

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

R. N kaebus Viru Vangla vastu

Resolutsioon

Tagastada R. N i kaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Asjaolud ja kohtu seisukoht

1.R. N esitas 30. oktoobril 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Viru Vanglalt varalise kahju hüvitamist s.o maikuu 2020 töötasu väljamaksmist (M. M abistaja-hooldajana töötamise eest). Kaebaja on kaebuse nimetanud liitkaebuseks nõudes veel vaideotsuse tühistamist.
2.Halduskohus tegi 30.10.2020 vanglale kohtunõude.
3.Viru Vangla vastas kohtunõudele 9.11.2020.
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
5.Käesolevas asjas on kaebaja esitanud kaebuse varalise kahju hüvitamiseks.
6.Seega on tegemist hüvitamiskaebusega HKMS § 37 lg 2 p 4 kohaselt.
7.HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.

3-20-2126

8.VangS § 11 lg-st 8 tulenevalt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud RVastS-s sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
9.Viru Vangla teatas 9.11.2020 halduskohtule, et kahjunõue ei ole lubatav, kuna kaebaja 03.06.2020. a taotlus vangla reg-nr 6-10/19597-1 ega 16.08.2010. a vaie vangla reg-nr 612/262-1 ei ole käsitletavad kahjunõudena ning seega on kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Vangla on seisukohal, et kuigi formaalselt vaidlustatakse vangla haldusakte, siis kohtule esitatud kaebus on sisult eelkõige (kahjunõuet ette valmistav) tuvastamiskaebus. Selline tuvastamiskaebuse liik ei ole HKMS § 45 lg 2 teise lause järgi käesoleval ajal aga lubatav ning tuleb läbi vaatamata jätta. Kuigi käskkiri nr 6-2/810-2 on kehtiv, siiski ei ole hetkel objektiivset vajadust anda kaebajale tööülesannet teise kinnipeetava abistamiseks ( vt vangla 21.08.2020. a vastuskiri). Seega puuduks põhjus ka preventiivse huvi tõttu tuvastamiskaebuse menetlemiseks. Vangla hinnangul oleks menetluslikult õigeim, kui vang esitaks vanglale konkreetse kahjunõude ning kohtueelse menetluse läbimisel või läbituks lugemisel saab juhul, kui ta ei jää vangla otsusega rahule, pöörduda kaebusega kohtusse.
10.Kohus nõustub Viru Vanglaga ja märgib, et kohustuslikku kohtueelset menetlust saab kohus kontrollida üksnes vanglale esitatud dokumentide pinnalt, mida kinnipeetav on vanglale esitanud. Kaebaja ei ole vanglale esitanud kahjunõuet, seega ei ole kaebaja kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Seepärast tagastab kohus hüvitamiskaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
11.Kohus märgib ka, et kaebaja on vaidlustanud 15.10.2020 vaideotsuse, millega jäeti tema 16.08.2020 vaie rahuldamata, milles ta palus kontrollida oma maikuu töötunde. Kaebaja soovib vaideotsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hüvitataks kahju. Vaideotsuses leitakse, „et tööle määramise käskkirjadega nr 6-2/810-1 ja 6-2/810-2 on vaide esitajale määratud konkreetsed tööülesanded, milliste toimingute puhul kaaskinnipeetav abistajat vajab. Tööülesannete määratlemisel on vangla lähtunud arsti hinnangust, st vangla arst on pädev hindama, millisel määral vajab kinnipeetav abi tema tervislikust seisundist tulenevalt. See tähendab, et ei abistajaks määratud ega abi vajav kinnipeetav ei määra, millised on abistaja tööülesanded. Vaide esitaja tööaja hulka ei kuulu nö valmisolek või valves olek juhuks, kui kaaskinnipeetaval äkki peaks abi vajama, kukkuma vms. Vastasel juhul võiks abistajaks määratud kinnipeetav pidada igal ajal kaaskinnipeetavaga ühes ruumis viibimist oma tööaja hulka, faktiliselt aga tööülesandeid täitmata. Vaide esitaja tööülesandeks on kaaskinnipeetava abistamine treppidest käimisel, mitte juures viibimine juhuks, kui too peaks kukkuma. Kui kaaskinnipeetav on võimeline ise treppidel liikuma, siis järelikult ta selleks abi ei vaja ja abistaja tööülesandeid ei täida. Vangla on vaide menetlemisel samuti tutvunud videosalvestistega ning jääb vaidlustatud otsuses esitatud seisukohtade juurde. Pelgalt abi vajava kaaskinnipeetavaga ühes ruumis viibimine ei ole tööülesannete täitmine ja selle eest tasu nõuda ei ole põhjendatud“.
12.Halduskohus leiab, et õiguse vaidemenetluse tunnistamisele põhivaidluse esemest lahus seisva subjektiivse õigusena, mille saab maksma panna kohustamiskaebuse esitamise kaudu halduskohtumenetluses, oleks otseses vastuolus HKMS § 45 lg-s 4 sätestatud kaebeõiguse piiranguga. Kaebaja tõlgendusega nõustumisel kaotaks piirang mõtte, kuna isik saab pöörduda kaebusega kohtusse, vaidlustades vaide kohta tehtud otsustust kõigis olukordades, kus tema hinnangul vaideorgan on rikkunud isiku õigust vaidemenetlusele. Riigikohus on 27. mai 2013. a otsuses asjas nr 3-3-1-16-13 p-s 35 samuti leidnud, et õigus vaides esitatud nõude sisuliseks

3-20-2126 lahendamiseks ei ole kohtus kaitstav. Riigikohtu seisukoht tugineb HMS § 87 lg 2 p-le 2, mis vaidlusalusel ajal sätestas samuti õiguse pöörduda vaideotsuse vaidlustamiseks kohtusse kui isiku õigusi on rikutud vaidemenetluse esemest sõltumatult. Kuna säte on selles osas samasisuline kehtiva HKMS § 45 lg-ga 4, siis peab kohus tsiteeritud seisukohta kohaldatavaks ka käesolevas asjas. Kaebajal puudub selles osas kaebeõigus. Eelnevat arvestades leiab kohus, et kaebus kuulub selles osas HKMS § 121 lg 2 p-i 1 alusel tagastamisele.

13.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium