Martin Villemsi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks parandada kaebaja kohta tehtud ettekannet Kaebaja – Martin Villems Vastustaja – Tartu Vangla Kaebuse tagastamine
Menetlusosalised Menetlustoiming
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Martin Villemsi kaebus.
2.Jätta menetlusabi taotlus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD
1.Tartu Vangla kinnipeetav Martin Villems (edaspidi ka kaebaja) esitas 20. oktoobril 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles soovib Tartu Vangla vaideotsuse nr 1-11/484-2 tühistamist ja asjas uue otsuse tegemist. Vastuseks 21. ja 28. oktoobri 2020 kohtunõuetele Tartu Vangla poolt esitatud tõenditest ilmnevad järgmised asjaolud.
1.1.Tartu Vanglas on 3. veebruaril 2020 koostatud ettekanne numbriga 2-20-865 (tl 18), milles märgiti: „Tartu vanglast vabaneva kinnipeetava [---] asjade hulgast avastati mh 38 Tartu vangla poolt märgistamata raamatut, mis ei ole märgitud tema isiklike asjade nimekirja. Kinnipeetava sõnade kohaselt palus need vabadusse toimetada kaaskinnipeetav Martin Villems. Ära võetud esemed:
1.vangla vara (korras); 38,00; Tartu vanglale kuuluvad 38 vanemat raamatut (erinevad autorid); [---] asjade hulgast vabanemisel“
3-20-2057
1.2.M. Villems esitas Tartu Vanglale 17. juunil 2020 selgitustaotlusena pealkirjastatud avalduse (tl 19), milles küsis, miks on tema intsidentide raportis juttu kellestki kaaskinnipeetavast ja tema 38 raamatust, kuigi Tartu Vangla on vastuses nr 2-3/1654-2 tunnistanud, et tegemist oli eksitusega ja need olid ajakirjad ning seoses sellega polnud ametnikul ka asja küsida, kust kinnipeetav need sai või mida nendega teeb. Tartu Vangla märkis 23. juulil 2020 vastuses selgitustaotlusele nr 2-3/2261-2 (tl 23), et 3. veebruari 2020. a ettekandest numbriga 2-20-865 nähtub, et vabaneva kinnipeetava käest võeti ära 38 vangla poolt märgistamata raamatut, millised oli kinnipeetava ütluste kohaselt M. Villems palunud vanglast välja toimetada. Kuna M. Villems on sündmusega seotud isik, siis koostati antud sündmuse osas ettekanne. Lisaks selgitas vangla, et vanglateenistuse ametniku tööülesannete hulka kuulub mh vabanemisel kinnipeetavate asjade kontroll põhjusel, et kinnipeetav ei viiks vabadusse talle mittekuuluvaid esemeid.
1.3.M. Villems esitas 29. juulil 2020 Tartu Vanglale taotluse (tl 11), milles taotles et tema intsidentide loetelust eemaldataks episood 38 raamatuga või nimetataks asju korrektselt õigete nimedega, kuna tegemist polnud raamatute, vaid vanade ajakirjadega. Tartu Vangla märkis 7. augusti 2020. a vastuses nr 6-24/4591-223 (tl 12), et kinnipeetavale on 23. juuli 2020 vastuses nr 2-3/2261-2 selgitatud ettekandega nr 2-20-865 seonduvat ning seda, et kuna kaebaja on sündmusega seotud isik, siis koostati selle osas ettekanne. Vastuses märgiti, et vangla ei ole kohustatud koostatud ettekandeid vastavalt kinnipeetavate soovidele muutma ning taotlus jäeti rahuldamata.
1.4.Kaebaja esitas 1. septembril 2020 vanglale vaide, milles palus teha korrektuur intsidentide registris, et intsidendi kirjeldus vastaks tegelikkusele. Vaide esitaja märkis, et raportis (ettekandes on perioodikaväljaandeid (ajakirju) pahatahtlikult või ekslikult nimetatud raamatuteks. Samuti seda, et intsidentide registris peaks olema tõene informatsioon toimunu kohta. Tartu Vangla jättis 13. oktoobri 2020. a vaideotsusega nr 1-11/484-2 (tl 9-10) vaide rahuldamata järgmistel põhjustel. Vaideotsuse kohaselt näeb vangistusseaduse (VangS) § 133 ette, et vanglaametnik on kohustatud vangla direktorile või kõrgemale kohalviibivale vanglaametnikule viivitamatult teatama kõikidest karistuse täideviimisel esile kerkivatest tähtsatest juhtudest, mis puudutavad vangla sisekorraeeskirjade täitmist ja vangla julgeolekut. Teabe- ja uurimisosakonna spetsialist koostas 3. veebruaril 2020 ettekande, millega fikseeris üldistades ära olukorra, kus vabaneva kinnipeetava valduses olid erinevad raamatud, mille hulka kuulusid ka 38 Tartu Vangla poolt märgistamata raamatut. Lähtudes koostatud ettekandest, kus vabaneva kinnipeetava valduses oli ka teisi raamatuid ja ajalooteemalised perioodikaväljaanded, saab pidada asjakohaseks esemete üldistamist raamatuteks. Kuna eelmainitud ettekande kohta ei algatanud vangla distsiplinaarmenetlust, ei ole vangla pidanud täpsustama, kas vabaneva kinnipeetava käest võeti ära raamatud või perioodikaväljaanded. Distsiplinaarmenetluse käigus peab haldusorgan haldusmenetluse seaduse § 6 kohaselt selgitama välja olulised asjaolud. Tartu Vangla leidis, et vaide esitaja ei saa nõuda ettekande sõnastuse muutmist, kuna teistsuguse sõnastuse kasutamine oleks muutnud ettekande raskemini arusaadavamaks.
2.Kaebuses kohtule märgib kaebaja, et vaideotsus on eksitav, kuna juhtumi puhul ei olnud muid trükiseid peale 38 Loomingu Raamatukogu perioodikaväljaande, mis pole aga kunagi kuulunud vanglale. Samuti pole vabanenud kinnipeetav kunagi oma sõnade kohaselt öelnud, et M. Villems oleks palunud neid kuhugi viia. Kaebaja leiab, et teadlikult perioodikat raamatuteks kvalifitseerides üritas vanglaametnik teda ebaseaduslikult ja ebaõiglaselt represseerida. Hilisemas
3-20-2057
menetluses on selgunud tõelised asjaolud – tegemist pole raamatutega ning ka perioodika pole kunagi kuulunud raamatukogule. Vale ja teadlikult ebaõige info talletamine andmekogus ei saa kaebaja arvates olla hea haldustava osa.
KOHTU SEISUKOHT
3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
4.Kaebaja arvates on kõnealuses ettekandes nimetatud ebaõigesti kaaskinnipeetavalt ära võetud väljaandeid (Loomingu Raamatukogu) raamatuteks ning ekslikult oli ka märgitud, et need kuuluvad Tartu Vanglale. Kaebaja palub kohustada vanglat tegema asjas uus otsus, kus oleks arvestatud kõigi faktiliste asjaoludega. Kohtueelses menetluses esitatud taotluse ja vaide sõnastusest ilmneb, et kaebaja soovis intsidentide registris/loetelus sõnastuse korrigeerimist, asendades sõna „raamatud“, kuna kaebaja arvates oli tegemist perioodiliste väljaannete või ajakirjadega. Kohtu hinnangul peab kaebaja silmas vangistuse täideviimise kohta vangiregistris kajastatavat teavet VangS § 53 lg 1 p 18 tähenduses. Kaebusest ja kohtueelselt esitatud avaldustest järeldab kohus, et kaebaja ei vaidlusta niivõrd juhtumi kajastamist, vaid selle sõnastamist. Vaides vanglale märkis kaebaja, et intsidendi kirjeldus peaks vastama tegelikkusele.
5.HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja õigusi praegusel juhul riivatud kuigivõrd intensiivselt ning ei ole tõenäoline, et kohus rahuldaks kaebuse ja kohustaks Tartu Vanglat parandama juhtumi kohta märgitut.
6.Kaebajal on vaieldamatult õigus sellele, et kõik tema suhtes toimuvad menetlused viidaks läbi õiguspäraselt ning et teda puudutavad dokumendid ei sisaldaks ebaõigeid andmeid ega eksitavat teavet. Põhiseadusest (§ 14) ja haldusmenetluse normidest ning väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb isiku õigus õiguspärasele menetlusele ning heale haldusele. Samas selgub asjas esitatud tõenditest, et kõnealuse ettekande alusel ei ole kaebaja suhtes toimetatud distsiplinaarmenetlust ega ole tekkinud mingeid muid koormavaid tagajärgi kaebajale. Ka kaebaja ise ei väida seda. Kuigi haldusasja tõenditest jääb ebaselgeks, kas kaebajal oli kõnealuse juhtumiga seos (sh kas trükised kuulusid talle ning kas ta palus kaaskinnipeetaval neid vanglast välja viia), ei ilmne, et selle juhtumiga seoses oleks läbi viidud mingeid menetlusi, milles olnuks vajalik neid asjaolusid täpsustada. Ka ei ole kaebaja selgitanud, miks tema õiguste kaitse seisukohast on oluline, et sõna „raamatud“ oleks asendanud sõnadega „perioodikaväljaanne“ või „ajakiri“ ning kuidas väljaannete väidetavalt ebaõige kvalifitseerimine tema õigusi või kohustusi mõjutaks. Hoolimata Loomingu Raamatukogu väljaannete ilmumistsüklist on tegemist siiski eraldisesisvate teostega, mida ka näiteks veebilehel http://www.loominguraamatukogu.ee/uued-raamatud/ on nimetatud raamatuteks.
3-20-2057
Seega ei ole kohtu hinnangul tõenäoline, et kohus kohustaks vanglat kaebaja taotluse suhtes uut otsust tegema või registris juhtumi kohta sisalduvat kannet muutma või täpsustama.
7.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
8.Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus sisuliselt lahendada menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.