Oleg Pjatnitski kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 02.12.2019.a otsuse nr 15.3-3.1/4009-1 ja 16.01.2020.a vaideotsuse nr 15.3-3.6/6 tühistamiseks ning Politsei-ja Piirivalveameti kohustamiseks
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja Oleg Pjatnitski Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja KristiinaMarita Alliksoo
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud kaebaja kanda. Jätta menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 30.11.2020. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
4.Kaebajal on õigus esitada enne kohtuotsuse jõustumist kohtule taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 20).
Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Kaebaja Oleg Pjatnitski on Tartu Vanglas eluaegset vanglakaristust kandev kinnipeetav. Kaebaja on kodakondsuseta isik. Kaebajal oli Eesti Vabariigi tähtajaline elamisluba, mille kehtivus lõppes 08.05.2015.
2.Kaebaja esitas Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) tähtajalise elamisloa taotluse, mille PPA võttis vastu 30.07.2019. Kaebaja taotles elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks. 17.07.2019 omakäeliselt täidetud avalduses selgitas kaebaja, et ta soovib saada Vene Föderatsiooni kodakondsust, samuti on dokument hädavajalik avavanglasse üleviimiseks. Taotlusele oli lisatud Tartu Vanglas 17.07.2019 koostatud isikusamasuse kontrollimise akt.
3.PPA jättis 02.12.2019.a otsusega nr 15.3-3.1/4009-1 (edaspidi vaidlustatud otsus) taotluse läbi vaatamata välismaalaste seaduse (VMS) § 219 p 6 alusel, kuna kaebaja puhul ei ole nõutav tähtajalise elamisloa olemasolu Eestis. Kaebaja Eestis viibimise seaduslik alus on see, et ta on kinnipeetav. Kaebajale anti aastal 2013 erandina tähtajaline elamisluba kaheks aastaks, kuna tal oli võimalus enne tähtaega vabaneda. Kohus kaebajat ei vabastanud. Kaebaja taotlust paigutada ta avavanglasse ei rahuldatud. Kui kohus peaks kaebaja tingimisi enne tähtaega vabastama ja kaebajale määratakse katseaeg, siis on kaebajal samuti seaduslik alus katseaja lõpuni Eestis viibida.
4.Kaebaja esitas 11.12.2019 PPA-le vaide. Lisaks taotluses märgitule tugines kaebaja sellele, et tal on vaja vormistada töövõime hindamine ja puude raskusastme tuvastamine, kuid seda saab teha vaid elamisloa olemasolu korral. Elamisloa puudumine takistab tal saada puude hinnangut ning vastavaid teenuseid ja tingimusi. PPA jättis 16.01.2020.a vaideotsusega nr 15.3-3.6/6 vaide rahuldamata. PPA jäi vaidlustatud otsuse põhjenduste juurde. PPA lisas, et kaebaja avavanglasse paigutamiseks ei ole tehtud positiivset otsust, Venemaa Föderatsiooni kodakondsuse saamise eelduseks ei ole Eesti Vabariigi tähtajalise elamisloa omamine ning Venemaa Föderatsiooni kodakondsuse taotlemine ei ole Eesti tähtajalise elamisloa andmise aluseks. Kaebaja ei ole tõendanud kodakondsuse taotlemist ja taotluse tagasi lükkamist seetõttu, et kaebajal ei ole Eestis elamisluba. Kaebaja ei esitanud elamisloa taotlemisel argumenti, et elamisloata ei ole tal võimalik taotleda töövõime hindamist või puude raskusastme tuvastamist. Sel juhul ei saa kaebaja vaidemenetluses nendele põhjendustele tugineda. Kaebajal ei ole vangistuse ajal õigust töövõimetoetusele.
5.Kaebaja esitas 22.01.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse ning menetluse käigus täiendavaid avaldusi. Kaebaja palus tühistada vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse ning kohustada vastustajat andma talle tähtajaline elamisluba. Kaebaja vajab elamisluba, kuna ta soovib taotleda Vene Föderatsiooni kodakondsust ning selle eeltingimuseks on, et tal on Eestis kehtiv dokument. Vene Föderatsiooni kodakondsuse taotlemisel tuleb pädevale asutusele muude dokumentide hulgas esitada kodakondsuse taotleja pass ja elamisluba (kleebis passis või ID-kaart). Igal inimesel on õigus kodakondsusele. Keeldudes kaebajale elamisluba ja hiljem välismaalase passi väljastamast, rikub vastustaja seda õigust. Samuti on elamisluba kaebajale vajalik selleks, et teda saaks paigutada avavanglasse. Üheks Tartu Vangla keeldumise aluseks kaebaja üleviimisel on elamisloa puudumine.
6.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. PPA jäi vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse seisukohtade juurde. Vastustaja täpsustas, et PPA ei jätnud kaebaja taotlust rahuldamata, vaid jättis selle läbi vaatamata. PPA tegi sellise otsuse pärast seda, kui oli teada, et kaebajat ei vabastata ennetähtaegselt ja ei paigutata avavanglasse. Vastustaja hindab välismaalasest kinnipeetava tähtajalise elamisloa taotluse menetlemisel taotluse põhjendatust, s.o kas isiku puhul on alust vastaval hetkel taotlust sisuliselt menetleda või tuleb taotlus jätta läbi vaatamata kui ilmselgelt põhjendamatu taotlus. Seega vaadatakse kinnipidamisasutuses viibiva välismaalase elamisloa taotlus läbi kaalutlusõigust rakendades ning hinnatakse isikule elamisloa andmise võimalusi lähtuvalt taotluse menetlemise ajal teatavaks saanud asjaoludest. Kuna kaebaja viibib kinnipidamisasutuses ja ei vaja elamisluba, siis ei raskenda tema tähtajalise elamisloa taotluse läbi vaatamata jätmine tema olukorda. Kaebaja ei ole tõendanud, et ta soovib taotleda kodakondsust või et see taotlus lükati tagasi seetõttu, et kaebajal ei ole Eesti Vabariigi
elamisluba. Lisaks ei ole eluliselt usutav, et teise riigi kodakondsuse taotlemiseks oleks vajalik omada mõne riigi tähtajalist elamisluba. Vastab tõele, et avavanglasse ümber paigutatav välismaalasest kinnipeetav peab omama elamisluba. Samas on tegemist ühega mitmest eeldusest, mis peab olema täidetud selleks, et avavanglasse pääseda. Vastustajale ei ole teada põhjendused, miks kaebajat avavanglasse ei paigutatud, kuid kaebaja ise viitab, et elamisloa puudumine oli üheks neist põhjendustest. Avavanglasse paigutamisest keeldumine võis olla põhjendatud kaebaja ohuhinnanguga ja tema käitumisega ning määrav ei olnud elamisloa puudumine. Lisaks on tegemist vangla kaalutlusotsusega, mis ei ole puutumuses tähtajalise elamisloa taotlemise menetlusega.
7.Kohus võttis 25.09.2020.a määrusega kohtuasja juurde Tartu Halduskohtu 28.05.2020.a otsuse kohtuasjas 3-20-144. Nimetatud otsusega tühistas halduskohus Tartu Vangla 11.10.2019.a otsuse nr 6-5/176-3 „Keeldumine Oleg Pjatnitski avavanglasse ümberpaigutamisest“ ja kohustas vanglat kaebaja avavanglasse paigutamise küsimust uuesti otsustama. Kohtuotsusest nähtub, et kaebaja avavanglasse paigutamise otsustamisel ei tuginenud vangla asjaolule, et kaebajal puudus elamisluba. Kohtuotsuse punkti 8.5 kohaselt selgitas kaasatud haldusorgan Justiitsministeerium, et kui kinnipeetav on muude kriteeriumide ja kaalutluste kohaselt avavanglasse sobiv ja ei esine alust tema Eesti riigist väljasaatmiseks, siis ei ole praktikas elamisloa puudumine avavanglasse saamisel otseseks takistuseks. Justiitsministeeriumi vanglate osakond ning PPA teevad vastavat koostööd. PPA võtab vastu taotluse ja dokumendid kinnipeetavale elamisloa andmise menetlemiseks. Kui kinnipeetav ei ole selleks ise soovi avaldanud, suunab ametnik teda elamisluba taotlema. Elamisloa taotluse täidab ametnik koos kinnipeetavaga ning vangla saadab taotluse PPA-le. Seega on kinnipeetavale tagatud avavanglasse paigutamise korral elamisloa taotlemise võimalus. Elamisloa taotlusele lisatakse vangla kirjalik dokument, mis kinnitab, et elamisluba taotletakse avavanglasse paigutamise eesmärgil ja vastav võimalus on kinnipeetaval olemas. Tartu Halduskohtu 28.05.2020 otsus on käesoleva kohtuotsuse tegemise ajal apellatsiooni korras vaidlustatud ja ei ole jõustunud. Kohtu seisukoht
8.Käesolevas asjas on esmaseks vaidlusaluseks küsimuseks see, kas vastustaja on jätnud õiguspäraselt läbi vaatamata kaebaja tähtajalise elamisloa taotluse.
9.PPA on kaebaja taotluse läbi vaatamisest keeldunud VMS § 219 lg 1 p 6 alusel, mis sätestab, et tähtajalise elamisloa taotlus loetakse ilmselgelt põhjendamatuks ja see jäetakse läbi vaatamata, kui välismaalase puhul ei ole nõutav tähtajalise elamisloa olemasolu Eestis.
10.Kaebaja on kinnipeetav, kes viibis vaidlustatud otsuse tegemise ajal ja viibib ka praegu kinnises vanglas. VMS § 43 lg 1 p 5 kohaselt on välismaalase Eestis ajutise viibimise seaduslik alus vahetult seadusest, kohtulahendist või haldusaktist tulenev õigus või kohustus Eestis viibida. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on Eestis kinnipidamisasutuses viibiva kinnipeetava, vahistatu ja arestialuse Eestis viibimise seaduslik alus sama paragrahvi lg 1 p-s 5 sätestatud seaduslik alus ja neil ei pea kinnipidamisasutuses viibimise ajal olema Eestis viibimiseks muud välismaalaste seaduses või muus seaduses sätestatud seaduslikku alust. Kohus nõustub vastustajaga, et õiguslik alus kaebaja tähtajalise elamisloa taotluse läbi vaatamata jätmiseks oli eelnevast nähtuvalt olemas, sest kehtiva õiguse kohaselt võib kaebaja Eestis viibida ka ilma tähtajalise elamisloa olemasoluta.
11.Kaebaja väidab, et tähtajalise elamisloa puudumine takistab teda taotlemast Vene
Föderatsiooni kodakondsust. Kaebaja ei ole haldusmenetluses või kohtumenetluses esitanud tõendeid selle kohta, et on Vene Föderatsiooni kodakondsust taotlenud ja tema taotluse läbivaatamisest või rahuldamisest on keeldutud põhjusel, et tal puudub elamisluba Eestis. Kaebaja esitas oma 14.10.2020.a avalduse lisana juhised Vene Föderatsiooni kodakondsuse taotlemiseks lihtsustatud korras (endise NSVL-i kodanikuna), milles ühe esitamisele kuuluva dokumendina on ette nähtud elamisluba (kleebis passis või ID-kaart). Kohtu hinnangul on tegemist abistava juhisega dokumentide esitamisel. Sellest ei tulene, et kui kaebaja siiski esitab taotluse koos selgitusega, et ta viibib Eestis õiguslikul alusel (vt otsuse punkti 10) ning miks ta ei saa esitada elamisluba, siis jäetakse taotlus tingimata läbi vaatamata või rahuldamata.
12.Iga riik määrab ise ja oma suveräänsele õigusele tuginedes tingimused, mille täitmise korral on inimesel võimalik saada selle riigi kodakondsus. Isegi kui vastab tõele, et mõni riik on seadnud oma kodakondsuse taotlemise eeltingimuseks Eesti elamisloa olemasolu, ei saa sellest tuleneda Eesti Vabariigi kohustust isikule elamisluba väljastada. Sellist kohustust ei tulene Eesti riigile ka kaebaja poolt viidatud ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklist 15. Valitseva tõlgenduse kohaselt ei tulene rahvusvahelisest õigusest, sh kaebaja viidatud õigusaktist, inimesele õigust ühegi konkreetse riigi kodakondsuse omandamiseks (Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, 2017, PS § 8 kommentaar nr 9).
13.Kaebaja on kaebuses ka märkinud, et tal on Vene Föderatsiooni kodakondsuse taotlemiseks vaja Eestis kehtivat dokumenti. Sel juhul ei ole kaebaja jaoks teise riigi kodakondsuse taotlemisel takistuseks mitte tähtajalise elamisloa puudumine, vaid Eesti Vabariigi poolt välja antud isikut tõendava dokumendi puudumine. Vangistusseaduse (VangS) § 181 lg 1 ja 2 kohaselt on kinnipeetaval, kellel puudub muu kehtiv isikut tõendav dokument, õigus taotleda vanglas kinnipidamise kohta õiendit, mis on isikut tõendav dokument isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lg 1 ja § 4 lg 1 tähenduses. VangS § 181 lg 3 kohaselt võib kinnipeetav õiendiga tõendada oma riigis viibimise seaduslikkust ja isikut avalik-õiguslikes ja eraõiguslikes suhetes, sealhulgas perekonnaseisutoimingute ja notariaaltoimingute tegemisel. Vanglas kinnipidamise õiend antakse kinnipeetavale sõltumata sellest, kas tal on Eesti elamisluba või muu õiguslik alus Eestis viibimiseks. Seega on kehtiva õiguse kohaselt välistatud olukord, kus isikul jääb mõni oluline õigustoiming tegemata ainult põhjusel, et tal polnud võimalik saada kehtivat isikut tõendavat dokumenti.
14.Teiseks leiab kaebaja, et elamisluba on vajalik tema avavanglasse paigutamise taotlemiseks. Tartu Vangla tegi 11.10.2019 otsuse nr 6-5/176-3, millega keeldus kaebaja avavanglasse ümberpaigutamisest ning kaebaja hinnangul oli üks tema ümberpaigutamisest keeldumise põhjustest tähtajalise elamisloa puudumine.
15.Kohus võttis käesoleva haldusasja juurde Tartu Halduskohtu 28.05.2020 otsuse kohtuasjas 3-20-144, milles halduskohus hindas kaebaja ümberpaigutamisest keeldumise põhjuseid ja elamisloa puudumise tähendust avavanglasse paigutamise otsustamisel (vt otsuse punkti 7). Otsusest nähtub, et kaebajat ei jäetud avavanglasse paigutamata põhjusel, et tal puudus tähtajaline elamisluba, vaid keelduv otsus tulenes vangla teostatud ohuhinnangust. Kaebaja ümberpaigutamisest keeldumise otsuse põhjendustes ei ole elamisloa puudumist mainitud ega selle tähendust haldusakti andmata jätmise seisukohast kaalutud. Ka asjaolust, et vangla on avavanglasse paigutamisest keeldumise otsuse peale esitatud vaiet lahendades muuhulgas viidanud sellele, et kaebajal puudub elamisluba, ei saa järeldada, et vangla lähtus sellest põhjusest kaebaja ümberpaigutamisest keeldumisel.
16.Kohus peab käesolevas asjas oluliseks ka Justiitsministeeriumi poolt kohtuasjas 3-20-144 antud selgitust, et kui kinnipeetav on muude kriteeriumide ja kaalutluste kohaselt avavanglasse sobiv ja ei esine alust tema Eesti riigist väljasaatmiseks, siis ei ole praktikas elamisloa puudumine avavanglasse saamisel otseseks takistuseks ning Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja PPA teevad koostööd avavanglasse paigutatavale kinnipeetavale tähtajalise elamisloa taotlemise menetluse läbiviimiseks. Seega on Justiitsministeeriumi kinnitusel tagatud, et elamisloa puudumine ei kujune muude tingimuste täidetuse korral kinnipeetava avavanglasse paigutamist takistavaks asjaoluks. PPA on varem andnud kaebajale tähtajalise elamisloa põhjendusel, et kaalumisel oli kaebaja vabastamine tingimisi enne tähtaega.
17.Kaebaja on vaidlustatud otsuse peale esitatud vaides märkinud, et elamisloa puudumine takistab teda taotlemast töövõime hindamist ja puude raskusastme tuvastamist. Halduskohtule esitatud kaebuses kaebaja seda põhjendust esitanud ei ole, mistõttu kohus seda väidet põhjalikumalt ei käsitle. Kohus siiski selgitab, et kui kaebaja peab vajalikuks taotleda oma töövõime hindamist või puude raskusastme tuvastamist, siis tuleb tal seda teha. Kui haldusorgan keeldub põhjusel, et kaebajal ei ole tähtajalist elamisluba, siis on kaebajal õigus keeldumine vaidlustada. Kohus ei saa anda praeguse asja raames ennetavat hinnangut sellele, kas haldusorgan võib keelduda kaebaja töövõime hindamisest või puude raskusastme tuvastamisest ning kas selline keeldumine oleks õiguspärane.
18.Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et PPA on kaebaja tähtajalise elamisloa taotlust läbi vaatamata jättes käitunud õiguspäraselt. Taotlus on jäetud läbi vaatamata VMS § 219 lg 1 p-st 6 tuleneval õiguslikul alusel. Taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse põhjendustest nähtub, et vastustaja on kaebaja elamisloa taotluse läbi vaatamata jätmise aluseks olevaid asjaolusid hinnanud ja kaebaja taotluses esitatud väidetele vastanud. Kui vaidlustatud otsus jääb kehtima, siis ei saa rahuldada ka kohustamisnõuet. Vaideotsusele ei ole kaebaja mingeid eraldiseisvaid vastuväiteid esitanud. Kohus mõistab kaebust nii, et kaebaja vaidlustas vaideotsuse õigusselguse huvides, kuna ta ei nõustu vaideotsuse lõppjäreldusega vaide rahuldamata jätmise kohta. Kuna kohus vaidlustatud otsust ei tühista, siis jätab kohus rahuldamata ka vaideotsuse tühistamise nõude. Kaebus jääb tervikuna rahuldamata. Menetluskulud. Selgitused
19.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata.
20.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui kaebaja seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.