1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 29.05.2020 vastutusotsusega nr 13-7/01019-8 Sergey Loginovi tasuma Green Engineering OÜ maksuvõlga kogusummas 30 089,19 eurot, millest summas 15 205,40 eurot vastutab S. Loginov solidaarselt Karmo Neideriga.
2.S. Loginov esitas 07.07.2020 MTA-le vaide, milles taotles 29.05.2020 vastutusotsuse nr 13-7/01019-8 tühistamist ning täitmise peatamist.
3.MTA jättis 23.07.2020 vaideotsusega nr 6-1/4668-2 S. Loginovi vaide rahuldamata.
4.S. Loginov esitas 25.09.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 29.05.2020 vastutusotsuse nr 13-7/01019-8 tühistamiseks. Kaebaja palub anda talle menetlusabi ja vabastada ta kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.
5.Tartu Halduskohus palus 28.09.2020 kohtunõudes MTA-l teatada, millal on vaideotsus kaebajale kätte toimetatud.
3-20-1817
6.MTA selgitas 30.09.2020 vastuses kohtunõudele, et MTA laadis S. Loginovile koostatud 23.07.2020 vaideotsuse nr 6-1/4668-2 üles MTA e-teenuse keskkonda „e-maksuamet/e-toll“. Kuna S. Loginov vaideotsust e-maksuametis ei avanud, saatis maksuhaldur 31.07.2020 vaideotsuse S. Loginovile tähitud kirjaga. S. Loginov sai vaideotsuse kätte 19.08.2020.
7.Tartu Halduskohus jättis 01.10.2020 määrusega S. Loginovi kaebuse käiguta ning andis kaebajale kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks ja tähtaja möödalaskmise põhjuste selgitamiseks tähtaja 15 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest.
8.S. Loginov esitas 07.10.2020 kohtule kaebetähtaja ennistamise taotluse, milles kinnitab, et sai vaideotsuse kätte 19.08.2020, ning möönab, et kaebus on kohtule esitatud tähtaega ületades. Kaebaja palub ennistada kaebetähtaja järgmistel põhjustel. Kaebaja perre sündis 26.08.2020 kolmas laps ja kaebaja viibis seetõttu ajavahemikul 10.08.2020 kuni 07.09.2020 isapuhkusel. Tegemist on mõjuva põhjusega tähtaja möödalaskmiseks. Kaebaja kasutas isapuhkusel oldud aega eesmärgipäraselt ehk abikaasa ja laste abistamiseks ning nende eest hoolitsemiseks. Kaebajal oli võimalik tema suhtes tehtud maksuotsusega n-ö tegeleda üksnes pärast 08.09.2020 ning ta esitaski kahe nädala jooksul kaebuse kohtule.
9.Kohus palus 08.10.2020 kohtunõudes MTA-l esitada oma seisukoht kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotlusele.
10.MTA on 15.10.2020 kohtule esitatud vastuses seisukohal, et nii kaebus vastutusotsuse tühistamiseks kui ka taotlus kaebetähtaja ennistamiseks on esitatud hilinemisega, mõjuvat põhjust hilinemiseks pole esinenud kummalgi juhul ning seetõttu puudub alus kaebetähtaja ennistamiseks. MTA leiab järgmist. Nii lapse sünni kui ka vastutusmenetlusega päädiva maksumenetluse puhul oli tegemist ajaliselt pikkade protsessidega, mis olid kaebajale teada. Samuti oli kaebajale teada mõlema protsessi oodatav lõpptärmin ning -tulemus. Olukorras, kus kaebaja oli esitanud vaide, oli talle teada, et MTA peab koostama sellele vastuseks vaideotsuse. Ebaselgetel asjaoludel ei õnnestunud MTA-l kaebajale vaideotsust kätte toimetada ca ühe kalendrikuu jooksul. Kaebaja ise vaideotsuse kättesaamise vastu huvi üles ei näidanud, kuigi ta pidi olema teadlik, et vaie vaadatakse läbi 30 päeva jooksul selle vastuvõtmisest arvates. Kaebaja, olles teadlik, et 06.08.2020 saabub vaideotsuse tegemise tähtaeg ning perre on sündimas laps ja ees ootavad tavalisemast kiiremad ajad, ei võtnud midagi ette nende protsesside hajutamiseks. Kui lugeda kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks isapuhkus, siis pärast selle lõppemist oli kaebajal veel 10 päeva kaebuse esitamise tähtaja (s.o 18.09.2020) saabumiseni. Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse alles 25.09.2020. Ka taotluse kaebetähtaja ennistamiseks, mis on allkirjastatud 07.10.2020, esitas kaebaja hilinemisega.
KOHTU SEISUKOHT
11.HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. HKMS § 152 lg-st 3 tulenevalt võib kohus kaebetähtaja järgimist kontrollida ja tähtaja ennistamise taotluse lahendada ka enne kaebuse menetlusse võtmist.
12.Maksukorralduse seaduse § 151 lg 2 kohaselt on maksukohustuslasel või muul menetlusosalisel, kelle vaie jäi rahuldamata või kelle õigusi vaidemenetluses rikuti, õigus pöörduda HKMS-s sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. HKMS § 47 lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti.
13.Kaebaja esitas MTA 29.05.2020 vastutusotsuse peale 07.07.2020 vaide, mille MTA jättis 23.07.2020 vaideotsusega nr 6-1/4668-2 rahuldamata. Kohtule esitatud tõenditest (väljatrükid
3-20-1817 e-Maksuametist (dtl 87) ning Omniva saadetise teekonna jälgimise veebilehelt (dtl 88–89)) ilmneb, et vaideotsus on laetud e-maksuametisse 23.07.2020, posti suunatud 31.07.2020 ning kaebajale kätte toimetatud 19.08.2020. Seega lõppes HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud 30-päevane tähtaeg halduskohtule tühistamiskaebuse esitamiseks 18.09.2020. Kaebaja esitas kaebuse kohtule 25.09.2020 ehk kaebetähtaega 7 päeva võrra ületades.
14.Kaebaja leiab, et tal esines mõjuv põhjus kaebetähtaja möödalaskmiseks, sest ta viibis ajavahemikul 10.08.2020–07.09.2020 isapuhkusel. Kohus sellega ei nõustu.
15.HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks selleks ette nähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid (Riigikohtu 19.04.2006 määrus nr 3-3-1-26-06, p 12). Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama menetlustoimingu sooritamist takistanud objektiivsed takistused (vt nt Riigikohtu 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08, p 16). Tegemist peab olema sündmusega, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (Riigikohtu 24.01.2007 määrus nr 3-2-1-148-06, p 12). Üksnes erandlikel juhtudel võivad tähtaja ennistamise tingida ka isikuga seotud subjektiivsed asjaolud. Kohtupraktikas on käsitatud mõjuva põhjusena näiteks kogenematusest tingitud eksimust, mille tõttu isik ei saanud aru kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (vt nt Riigikohtu 11.05.2016 määrus nr 3-3-1-18-16, p 13). Samas ei saa olla tähtaja ületamine vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (Riigikohtu 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08, p 17).
16.Kaebaja viibis isapuhkusel alates 10.08.2020 ning ta sai vaideotsuse kätte 19.08.2020. Kaebaja laps sündis 26.08.2020. Lapse sünd on kaebaja pere jaoks kahtlemata erakordne sündmus. Samas oli selle sündmuse saabumine kaebajale varem teada ning tal oli võimalus sellega kaasnevaga varakult arvestada. Kuigi menetlusosalisele ei saa ette heita asjaolu, et ta ei teinud menetlustoimingut tingimata enne seda, kui ilmnesid menetlustoimingu tegemist takistavad asjaolud, tuleb menetlusosalisel talle ette teada olevate takistavate asjaoludega arvestada (vrd Riigikohtu 25.11.2008 määrus nr 3-3-1-76-08, p 11). Esitanud MTA-le vastutusotsuse peale 07.07.2020 vaide, oleks kaebaja pidanud vajaliku hoolsuse järgimisel aru saama, et tal võib tekkida vajadus vaideotsuse vaidlustamiseks ning pöörduda selleks seaduses sätestatud tähtaja jooksul kohtusse. Vajadusel oleks saanud kaebaja otsida abi õigusteadmistega isikult. Seega oli kaebajal kohtu hinnangul võimalik lapse sünni ning isapuhkusel viibimisega arvestada ning esitada piisava hoolsuse järgimisel nendest sündmustest hoolimata tähtaegselt kaebus kohtule. Kaebetähtajast kinnipidamisel piisava hoolsuse järgimata jätmine ei kujuta endast mõjuvat põhjust tähtaja ennistamiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 05.10.2020 määrus nr 3-20-597, p 18; 24.04.2020 määrus nr 3-19-2320, p 19). Lisaks ei selgu tähtaja ennistamise taotlusest, millistel põhjustel ei saanud kaebaja esitada kohtule kaebust pärast isapuhkust ehk ajavahemikul 08.09.2020–18.09.2020.
17.Eeltoodust tulenevalt puuduvad praeguses asjas mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks ning tähtaja ennistamise taotlus tuleb jätta rahuldamata.
18.HKMS § 152 lg 1 p-s 2 sätestatu kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. HKMS § 152 lg 3 järgi lõpetatakse menetlus juhul, kui HKMS § 152 lg-s 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, kaebust menetlusse võtmata. Nendest sätetest tulenevalt lõpetab kohus haldusasja menetluse enne kaebuse menetlusse võtmist.
3-20-1817
19.Vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.
20.Kuna kohus lõpetab haldusasja menetluse, puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, mistõttu jääb see taotlus läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.