Xi kaebus Maksu- ja Tolliameti 29.05.2020 vastutusotsuse nr 13-7/01019-8 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 28.10.2020. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Xi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja/määruskaebuse esitaja X Vastustaja Maksu- ja Tolliamet (MTA)
RESOLUTSIOON
1.Võtta määruskaebus Tartu Halduskohtu 28.10.2020. a määruse peale menetlusse.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.10.2020. a määrus muutmata.
3.Tagastada määruskaebuse esitajale määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot. Määruskaebuse esitajal tuleb ringkonnakohtule esitada andmed, millisele arvele ta riigilõivu tagastamist soovib.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav.
1.MTA kohustas 29.05.2020. a vastutusotsusega nr 13-7/01019-8 tasuma määruskaebuse esitajat Green Engineering OÜ maksuvõla kogusummas 30 089,19 eurot, millest summas 15 205,40 eurot on määruskaebuse esitaja vastutus solidaarne.
2.Määruskaebuse esitaja esitas 07.07.2020 MTA-le vaide, milles taotles 29.05.2020. a vastutusotsuse nr 13-7/01019-8 tühistamist ning täitmise peatamist.
3.MTA jättis 23.07.2020. a vaideotsusega nr 6-1/4668-2 määruskaebuse esitaja vaide rahuldamata. Määruskaebuse esitaja sai vaideotsuse kätte 19.08.2020.
4.Määruskaebuse esitaja esitas 25.09.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 29.05.2020. a vastutusotsuse nr 13-7/01019-8 tühistamiseks. Määruskaebuse esitaja palus anda talle menetlusabi ja vabastada ta kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.
5.Tartu Halduskohus jättis 01.10.2020. a määrusega määruskaebuse esitaja kaebuse käiguta ning andis määruskaebuse esitajale tähtaja kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks ja tähtaja möödalaskmise põhjuste selgitamiseks.
6.Määruskaebuse esitaja esitas 07.10.2020 halduskohtule kaebetähtaja ennistamise taotluse, milles kinnitas, et sai vaideotsuse kätte 19.08.2020 ning möönis kaebuse esitamist kohtule tähtaega ületades. Määruskaebuse esitaja põhjendas kaebetähtaja möödalaskmist isapuhkusel viibimisega ajavahemikul 10.08–07.09.2020. Määruskaebuse esitaja perre sündis 26.08.2020 kolmas laps ning määruskaebuse esitaja kasutas isapuhkusel oldud aega eesmärgipäraselt ehk abikaasa ja laste abistamiseks ning nende eest hoolitsemiseks. Määruskaebuse esitaja hinnangul oli tegemist mõjuva põhjusega, tal oli võimalik tema suhtes tehtud maksuotsusega tegeleda pärast 08.09.2020 ning ta esitaski kahe nädala jooksul kaebuse halduskohtule. Halduskohtu määrus
7.Tartu Halduskohus jättis 28.10.2020. a määrusega määruskaebuse esitaja taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1), lõpetas haldusasja nr 3-20-1817 menetluse kaebust menetlusse võtmata (resolutsiooni p 2) ning jättis määruskaebuse esitaja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 3).
8.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Halduskohus leidis, et määruskaebuse esitajal puudus mõjuv põhjus kaebetähtaja möödalaskmiseks. Kohtupraktikas on käsitatud mõjuva põhjusena näiteks kogenematusest tingitud eksimust, mille tõttu isik ei saanud aru kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (RKHKm 11.05.2016, 3-3-1-18-16, p 13). Samas ei saa olla tähtaja ületamine vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (RKHKm 16.01.2009, 3-3-1-75-08, p 17). Määruskaebuse esitaja viibis isapuhkusel alates 10.08.2020 ning ta sai vaideotsuse kätte 19.08.2020. Määruskaebuse esitaja laps sündis 26.08.2020. Esitanud MTA-le vastutusotsuse peale 07.07.2020 vaide, oleks määruskaebuse esitaja pidanud vajaliku hoolsuse järgimisel aru saama, et tal võib tekkida vajadus vaideotsuse vaidlustamiseks ning pöörduda selleks seaduses sätestatud tähtaja jooksul kohtusse. Vajadusel oleks saanud määruskaebuse esitaja otsida abi õigusteadmistega isikult. Seega oli määruskaebuse esitajal halduskohtu hinnangul võimalik lapse sünni ning isapuhkusel viibimisega arvestada ning esitada piisava hoolsuse järgimisel nendest sündmustest hoolimata kaebus halduskohtule tähtaegselt. Kaebetähtajast kinnipidamisel piisava hoolsuse järgimata jätmine ei kujuta endast mõjuvat põhjust tähtaja ennistamiseks (Tallinna RKKm 05.10.2020, 3-20-597, p 18). Ka ei selgunud tähtaja ennistamise taotlusest, millistel põhjustel ei saanud määruskaebuse esitaja esitada halduskohtule kaebust pärast isapuhkust ehk ajavahemikul 08.09.2020–18.09.2020. Eelnevast tulenevalt leidis halduskohus, et puuduvad mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks ja tähtaja ennistamise taotlus tuleb jätta rahuldamata.
9.Halduskohus lõpetas haldusasja menetluse enne kaebuse menetlusse võtmist vastavalt HKMS § 152 lg 1 p-le 2.
10.Halduskohus jättis läbi vaatamata määruskaebuse esitaja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, sest selleks puudus haldusasja menetluse lõpetamise tõttu vajadus. Määruskaebus
11.Määruskaebuse esitaja esitas 12.11.2020 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 28.10.2020. a määrus, rahuldada taotlus kaebetähtaja ennistamiseks ning saata asi edasiseks menetlemiseks Tartu Halduskohtule. Määruskaebuse esitaja taotles isapuhkust juba 2020. a juulis ehk ajal, mil ei olnud tehtud veel vaideotsust, pealegi oli määruskaebuse esitaja veendunud, et vaie rahuldatakse ning menetlus lõpetatakse. Esindaja võtmiseks määruskaebuse esitajal vahendid puudusid ning esindaja olemasolu ei ole talle teadaolevalt ka kohtusse pöördumise eelduseks. Isapuhkusel oldud aega kasutas ta eesmärgipäraselt ehk abikaasa ja laste eest hoolitsemiseks. Faktiliselt sai ta kasutada ettenähtud 30-päevast kaebetähtaega pärast 08.09.2020. Määruskaebuse esitaja leiab, et kaebus on esitatud mõistliku aja jooksul pärast seda, kui menetlustoimingu tegemist takistavad asjaolud olid nö ära langenud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.HKMS § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
13.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on esitatud tähtaegselt ning sisaldab taotlust ja põhjendusi. Eelnevast tulenevalt võtab ringkonnakohus määruskaebuse Tartu Halduskohtu 28.10.2020. a määruse peale HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse.
14.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
15.Halduskohus jättis määruskaebuse esitaja taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata mõjuva põhjuse puudumise tõttu. Määruskaebuse esitaja sai MTA 23.07.2020. a vaideotsuse nr 6-1/4668-2 kätte 19.08.2020, seega lõppes HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud 30päevane tähtaeg halduskohtule tühistamiskaebuse esitamiseks 18.09.2020. Määruskaebuse esitaja esitas kaebuse halduskohtule 25.09.2020, ületades kaebetähtaega 7 päeva. Tähtaja ületamist põhjendas määruskaebuse esitaja enda viibimisega isapuhkusel ajavahemikul 10.08.–07.09.2020. Halduskohus märkis, et määruskaebuse esitaja oleks vajaliku hoolsuse järgimisel pidanud aru saama, et MTA-le vaide esitanuna võib tal tekkida vajadus vaideotsuse vaidlustamiseks ning seaduses ettenähtud tähtaja jooksul kohtusse pöördumiseks. Halduskohus leidis, et isapuhkusel viibimine ei ole mõjuv põhjus, sest määruskaebuse esitajal oli võimalik lapse sünni ja isapuhkusel viibimisega arvestada ning esitada nendest sündmustest hoolimata kaebus halduskohtule tähtaegselt. Kuna kaebus oli esitatud tähtaega rikkudes ning tähtaeg ei kuulunud ennistamisele, lõpetas halduskohus haldusasja menetluse vastavalt HKMS § 152 lg 1 p-le 2. Haldusasja menetluse lõpetamise tõttu puudus vajadus lahendada määruskaebuse esitaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, seetõttu jättis halduskohus taotluse läbi vaatamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses esitatud väited kordavad valdavas osas kaebetähtaja ennistamise taotluses esitatud väiteid ega anna alust asuda halduskohtust erinevale seisukohale. Ringkonnakohus märgib, et lapse sünd on kahtlemata oluline sündmus iga pere elus ning nõuab
teatud aja jooksul suuremat pühendumist, kuid isapuhkus iseenesest ei ole mõjuva põhjusena käsitletav olukord, mis takistaks avalduste või kaebuste kirjutamist. Kuigi määruskaebuse esitaja sai MTA vaideotsuse kätte isapuhkusel viibides, oli lapse sünnini siis jäänud veel nädalajagu päevi. Määruskaebuse esitaja märkis, et faktiliselt oli tal võimalik tegeleda tema suhtes tehtud maksuotsusega üksnes pärast 08.09.2020. Vaatamata halduskohtu määruses sisalduvale märkusele ei ole määruskaebuse esitaja ka määruskaebuses märkinud, millisel mõjuval põhjusel jäi tal kaebus esitamata pärast isapuhkuse lõppemist kaebetähtaja järelejäänud 11 päeva jooksul.
16.Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 05.10.2020. a määruse muutmata.
17.Määruskaebuse esitamisel on tasutud riigilõiv 15 eurot. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta riigilõivu haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest. Seega on Tartu Halduskohtu 28.10.2020. a määruse peale esitatud määruskaebus riigilõivuvaba. HKMS § 104 lg 8 kohaselt tagastatakse riigilõiv menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eelnevat arvestades tuleb määruskaebuse esitajale tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv (15 eurot) ning kaebajal tuleb esitada kohtule andmed, millisele arvele ta riigilõivu tagastamist soovib.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.