Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse teatavakstegemine Haldusasja number
Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 27. oktoober 2020, Tallinn 3-20-1568
Haldusasi
Ants Võrro kaebus Tallinna Vangla 7. juuli 2020 käskkirja nr 52/20/433 ja 10. augusti 2020 vaideotsuse nr 5-15/20/157-2 tühistamise nõudes.
Menetlusosalised
Kaebaja: Ants Võrro Vastustaja: Tallinna Vangla Esindaja: Katri Aavik
RESOLUTSIOON
1.Jätta Ants Võrro kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord: Pooltel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 26. novembril 2020 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HkMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HkMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HkMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HkMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
1.Kaebaja on kinnipeetav Tallinna Vanglas. Tallinna Vangla 7. juuli 2020 käskkirjaga nr 5-2/20/433 (edaspidi „vaidlustatud käskkiri“) määrati kaebajale distsiplinaarkaristuseks 5 ööpäevaks kartserisse paigutamine Tallinna Vangla kodukorra (edaspidi „kodukord“) punkti 1.13.1 rikkumise eest, mis seisnes selles, et 6. juunil 2020 kambris toimunud läbiotsimise ajal käitus kaebaja agressiivselt, nõudis kõrgendatud hääletooniga ja kätega vehkides, et tal lubataks läbiotsimise ajaks kambrist lahkudes kaasa võtta mapp dokumentidega ja märkmik ning kasutas ametnikega vaieldes ebatsensuurset väljendit. Kaebaja esitas vaidlustatud käskkirja peale vaide, mille Tallinna Vangla 10. augustil 2020 vaideotsusega nr 5-15/20/157-2 (edaspidi „vaideotsus“) rahuldamata jättis.
2.Kaebaja esitas 24. augustil 2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes vaidlustatud käskkirja ja vaideotsuse tühistamist. Kaebaja leiab, et vaidlustatud käskkirja andmisel on vääralt teostatud kaalutlusõigust ning kaebajat ei kuulatud nõuetekohaselt ära, samuti on rikutud selgitamiskohustust ja
-1-
kohustust võimaldada tutvuda dokumentidega. Kaebaja leiab, et distsiplinaarmenetluse protokolli koostamisel on rikutud õigusaktidest tulenevaid nõudeid. Kaebaja möönab, et vaidles ametnikega, kuna ei nõustunud talle antud korraldusega jätta kambrisse ka isiklikud dokumendid, ent tema hinnangul kinnitab see, et viimaks ametnikud lubasid need dokumendid kaebajal kaasa võtta ning kaebaja suhtes ei algatatud distsiplinaarmenetlust korraldusele mitte allumise eest, seda, et algne korraldus oli tühine. Kaebaja osutab ka sellele, et kaks läbiotsimise juures olnud ametnikku, kellega kaebaja vaidles, käitusid ka ise ebaadekvaatselt. Kaebaja märgib, et distsiplinaarmenetluse protokoll on vigane, kuna selle pealkirjas on viidatud ka korraldusele mitte allumisele ning seal pole märgitud protokolli koostaja nime ega allkirja. Samuti väidab kaebaja, et koos protokolliga ei antud talle selle lisasid. Kaebaja heidab ette, et ei ole saanud tutvuda menetluse käigus nelja tunnistaja ütlustega, millele protokollis viidatakse. Kaebaja osutab sellele, et oma viimased vastuväited esitas ta 7. juulil 2020 kella 12 ja 13 vahelisel ajal, ent vaidlustatud käskkiri on allkirjastatud juba kell 13.49, mistõttu pole usutav, et need vastuväited enne käskkirja andmist sisuliselt jõuti läbi vaadata.
3.Vastustaja palub kaebuse rahuldamata jätta, leides et kodukorra punkti 1.13.1 rikkumine on tõendatud inspektor-kontaktisik J. Smola 8. juuni 2020 ettekandega. Vastustaja selgitab, et kaebajale antud distsiplinaarmenetluse algatamise teates oli selgelt märgitud, mille rikkumisega seoses menetlus algatati ning distsiplinaarmenetluse pealkirjas tehtud viide korraldusele mitte allumisele on ebaoluline viga. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega ärakuulamisõiguse rikkumise kohta, kuna kaebajal oli võimalus oma seisukohad esitada, mida ta ka tegi, muuhulgas avaldades seisukoha võimaliku karistuse kohta. Vastustaja hinnangul on vaidlustatud käskkirjaga määratud karistus proportsionaalne, kuna selle andmise ajal oli kaebajal kaks kehtivat distsiplinaarkaristust rikkumiste eest, mis seondusid samuti kodukorra 1.13.1. eiramisega ning liiati takistas kaebaja seekordse rikkumise toime panemisega ametnike tööd. Vastustaja ei nõustu etteheitega allkirja puudumise kohta vaidlustatud käskkirjal, kuna käskkiri on digitaalselt allkirjastatud Tallinna Vangla dokumendihaldusprogrammis. Vastustaja selgitab, et kaebaja soovil väljastati talle hiljem ka asjassepuutuv digitaalallkirja kinnitusleht, ent selle kohene esitamine koos käskkirjaga ei muuda käskkirja kehtivust. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et tema poolt 7. juulil 2020 esitatud vastuväiteid ei ole läbi vaadatud.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4.Vaadanud läbi poolte seisukohad ja esitatud tõendid, leian et kaebus tuleb rahuldamata jätta. Vastustaja on põhjendatult leidnud, et kaebaja pani toime vaidlustatud käskkirjas nimetatud distsiplinaarsüüteo, lähtunud karistuse määramisel kohastest kaalutlustest ega ole jätnud välja selgitamata asja lahendamise seisukohast olulisi asjaolusid. Kaebajale on menetluse käigus nõuetekohaselt tagatud ärakuulamisõigus ning menetluse käigus ei ole tehtud selliseid menetlusvigu, mis saanuksid mõjutada vaidlustatud käskkirja sisu.
5.Vaidlustatud käskkirjaga karistati kaebajat selle eest, et ta rikkus kodukorra punkti 1.13.1, kus on sätestatud, et „kinnipeetav on kohustatud käituma vanglateenistujatega [...] viisakalt ning suhtlemisel järgima kõiki üldtunnustatud viisakusreegleid. [...] Üheski vestluses, pöördumises ega muus kontekstis ei tohi kasutada ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava sisuga ning väärikust riivavaid väljendeid. Kinnipeetava hääletoon ja kehakeel ei tohi olla agressiivsed“. Inspektor-kontaktisik J. Smola 8. juuni 2020 ettekandega 1-20-3421 (vastustaja vastuse lisa 2, lk 9) kinnitab, et kaebaja muutus samal päeval kambris toimunud läbiotsimise ajal agressiivseks, mis väljendus selles, et ta tõstis korduvalt ametnike peale hääletooni, astus ametnikele lähedale, vehkis kätega, jagas ametnikele korraldusi ning kasutas vaidluse käigus ebatsensuurset väljendit. Kõnealusele ettekandele on tunnistajatena alla kirjutanud ka ametnikud N. Gaplevski, K. Kanna, O. Mänd ja R. Pahka. Oma allkirjadega kinnitavad nad seega, et faktilised asjaolud olid sellised, nagu ettekandes kirjas. Kaebaja ei ole esile toonud ühtki asjaolu, mis seaks kahtluse alla ettekandes esitatud ja tunnistajate poolt kinnitatud väidete õigsuse. Tegelikult ei ole kaebaja kaebuses ega ka menetluse käigus antud seletustes ega vaides otsesõnu eitanud, et ta ettekandes kirjeldatud moel käitus. Eeltoodud asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et ettekanne kajastab 8. juunil 2020 kaebaja kambris aset leidnud sündmusi ja kaebaja käitumist õigesti.
6.Ametnikega suhtlemisel kõrgendatud hääletooni kasutamine, agressiivset hoiakut väljendav žestikuleerimine (kätega vehkimine), samuti ametnikuga rääkides talle põhjendamatult lähedale astumine,
-2-
on käsitatavad käitumisena, mis on vastuolus kodukorra punktist 1.13.1 kinnipeetavale tulenevate kohustustega. Seega on vastustaja distsiplinaarsüüteo tuvastanud õigesti.
7.Distsiplinaarsüüteo eest karistuse määramisel on vanglal avar kaalutlusruum. Karistuse määramisel tuleb silmas pidada konkreetse distsiplinaarsüüteo asjaolusid ja selle raskust ning distsiplinaarsüüteo toime panijaga seotud asjaolusid. Vaidlustatud käskkirjas on rikkumise karistamist kartserisse paigutamisega põhjendatud sisuliselt kahe asjaoluga: esiteks sellega, et rikkumise toime panemise ajal oli kaebajal kaks kehtivat distsiplinaarkaristust sellesama kodukorra punkti 1.13.1. rikkumise eest ning teiseks sellega, et konkreetsel juhul takistas kaebaja oma rikkumisega ametnikel ülesannete täitmist. Leian, et mõlemad need kaalutlused on asjassepuutuvad ning neist lähtumine põhjendatud. Vastustajal on õigus selles, et kui kinnipeetav on varem toime pannud samalaadse distsiplinaarsüüteo ning selle eest määratud karistus ei ole veel kustunud, saab eeldada, et varasem karistus sedalaadi teo eest ei pruukinud olla piisav, et motiveerida kinnipeetavat õiguskuulekale käitumisele. Selles olukorras on põhjendatud järgneva samalaadse distsiplinaarsüüteo eest rangema karistusliigi valimine. Samuti on põhjendatud kodukorra punkti 1.13.1 rikkumise puhul arvesse võtta rikkumise tagajärgi, näiteks seda, kas või mil määral takistas rikkumine ametnikel oma ülesannete täitmist – antud juhul läbiotsimise toimetamist. Eespool viidatud 8. juuni 2020 ettekandes esitatud sündmuste kirjeldus on veenev selles, et kaebaja agressiivne käitumine takistasid läbiotsimise läbi viimist.
8.Käesoleva vaidluse seisukohast ei ole asjassepuutuv see, kas kaebajale esialgselt antud korraldus kõik asjad, sh dokumendimapp, kambrisse jätta, oli õiguspärane või mitte. Kuna kaebajat ei ole karistatud ametniku korralduse mitte allumise eest, ei saa siinkohal hinnata kas kaebaja käitumine, mis seisnes ametnikuga vaidlema asumises, võiks olla käsitatav korralduse täitmisest keeldumisena. Kindlasti ei saa asjaolust, et ametnikud lõpuks soostusid kaebaja dokumendimapi eraldi läbi otsima ja selle kaebajale kätte andsid ning et kaebajat ametniku korraldusele mitte allumise eest ei karistatud, järeldada, et algselt antud korraldus oli tühine. Ühelgi juhul ei saa see õigustada ametnikega suhtlemist kõrgendatud hääletooniga, agressiivselt žestikuleerides või ebatsensuurse väljendi kasutamist. Kuivõrd kaebajat oli varem samalaadse teo eest karistatud leebema karistusega, ent sellel piisavat mõju kaebaja õiguskuulekale käitumisele suunamisel ei olnud, oli põhjendatud vaidlustatud käskkirjas kaebaja karistamine kartserisse paigutamisega. Pidades silmas, et kõige raskema võimaliku karistusena on vangistusseaduse § 63 lõikes 1 ette nähtud kartserisse paigutamine 45 ööpäevaks, ei saa konkreetsel juhul kaebaja karistamist 5 ööpäevaks kartserisse paigutamisega pidada ilmselgelt ülemääraseks. Samuti ei saa asuda seisukohale, et vastustaja oleks karistuse liigi ja määra üle otsustamisel jätnud arvesse võtmata mingisugused olulised asjaolud, muuhulgas sellised asjaolud, millele kaebaja ise sellega seoses menetluse käigus viidanud oleks. Vastustaja on vaidlustatud korralduses käsitlenud kaebaja vastuväidet, et kaebajale tulenevad niigi täiendavad piirangud seoses sellega, et ta on paigutatud julgeolekukaalutlustel lukustatud kambrisse. Vastustaja seisukoht, et see ei tingi leebema karistuse määramist, on põhjendatud ja jääb vastustajale seadusega antud kaalutlusõiguse piiridesse. Sisuliselt leidis kaebaja menetluse käigus, et kirjeldatud rikkumise eest piisaks tingimisi karistamisega, kuna varasema tingimisi määratud karistuse katseaja jooksul ta uut distsiplinaarsüütegu toime ei pannud. Vastustaja on selles osas põhjendatult leidnud, et kinnipeetava kohustus käituda nõuetekohaselt ei piirdu katseajaga ning asjaolu, et väljaspool eelnimetatud katseaega, ent siiski varasema distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal jooksul kaebaja uue rikkumise toime pani, õigustab talle uue rikkumise eest reaalselt ära kandmisele kuuluva kartserikaristuse määramist.
9.Põhjendamatu on kaebaja väide, et talle ei tagatud nõuetekohaselt ärakuulamisõigust. HMS §-st 40 tulenev ärakuulamisõiguse tagamine nõuab seda, et isikule antakse piisav teave käimasoleva menetluse ja selle raames haldusorgani poolt tuvastatud asjaolude kohta ning antakse talle võimalus esitada omapoolne seisukoht menetluse seisukohast oluliste faktiliste ja õiguslike asjaolude kohta ning tuua esile asjaolud ja põhjused, mida haldusorgan eeskätt kaalutlusõiguse teostamisel isiku meelest arvesse võtma peaks. Käesoleval juhul on kaebajale antud võimalus esitada oma seisukohad, mida kaebaja on kahel korral kasutanud. Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtub, et esiteks kirjutas kaebaja juba 12. juunil 2020 ehk enne talle distsiplinaarmenetluse algatamise teate esitamist seletuskirja (vastustaja vastuse lisa 2, lk 13-14), kusjuures distsiplinaarmenetluse algatamise teatele (vastustaja vastuse lisa 2, lk 11) on kaebaja märkinud, et ei soovi selgitusi anda. Teiseks märkis kaebaja distsiplinaarmenetluse protokollile (vastustaja vastuse lisa 2, lk 17) et soovib esitada vastuväited 7. juuli lõunaks, mida ta ka tegi. Seejuures olulised
-3-
faktilised ja õiguslikud asjaolud on samas sõnastuses, nagu need esitati ka 8. juuni 2020 J. Smola koostatud ettekandes, ära toodud distsiplinaarmenetluse algatamise teates. Seega olid kaebajale menetluse käigus teada kõik asjaolud, mida distsiplinaarsüüteo tuvastamisel arvesse võtma hakatakse ning distsiplinaarmenetluse protokollis olid välja toodud ka kaalutlused, millest lähtutakse tõenäoliselt karistuse määramisel. Vaidlustatud käskkirja andmisel ei ole aluseks võetud ühtki sellist asjaolu või kaalutlust, mille kohta ei oleks kaebajal olnud võimalust oma seisukohta esitada.
10.Mis puudutab kaebaja väidet, et tal ei ole olnud võimalik tutvuda tunnistajate ütlustega, siis nähtub distsiplinaarmenetluse materjalidest, et 8. juuni 2020 ettekandes tunnistajatena nimetatud ametnikud ei ole eraldi vormistanud ütluste andmist, vaid kinnitanud oma allkirjaga ettekandel ettekandes kajastatu õigsust. Kaebaja ei väida, et ta ei oleks teadlik olnud ettekande sisust, samuti nähtub kaebusest et kaebaja teadis, millised ametnikud sündmuse juures viibisid. Lisaks sellele märgib kaebaja ise, et nõudis pärast distsiplinaarmenetluse protokolliga tutvumist selle lisade esitamist, mis talle ka esitati, sealhulgas 8. juuni 2020 ettekanne. Seega olid kaebajal kõik asjassepuutuvad distsiplinaarmenetluse materjalid olemas, ta sai nendega tutvuda ning nende kohta seisukoha esitada. Kaebaja ei ole väitnud, et 8. juuni 2020 ettekandes oleksid faktilised asjaolud valesti kajastatud, samuti ei ole ta väitnud, et mõni selle ettekande tunnistajana allkirjastanud ametnik ei oleks sündmuse aset leidmise ajal kohal viibinud. Kaebaja ei ole toonud esile ka ühtki asjaolu, mis seaks kahtluse alla nende ametnike poolt ettekandes esitatu kohta allkirjaga antud kinnituse usaldusväärsuse.
11.Kaebusest ja vastustaja poolt esitatud distsiplinaarmenetluse materjalidest ei saa järeldada, et menetluse käigus oleks tehtud olulisi menetlusvigu. Haldusmenetluse seaduse §-s 58 on sätestatud, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Isegi kui kaebajale tutvustati protokolli, millel olid kaebaja poolt kirjeldatud vormivead, näiteks puudus kuupäev ja protokolli koostaja nimi ja allkiri, ei olnud ühelgi juhul tegemist vormivigadega, millest oleks kuidagimoodi saanud sõltuda menetluse tulemusena antava käskkirja sisu. Mis puudutab seda, et distsiplinaarmenetluse protokolli pealkirjas on viidatud sellele, nagu puudutaks distsiplinaarmenetlus ka korraldusele mitte allumist, siis on tegemist ilmselge hooletusveaga protokolli koostamisel, samas on protokolli sisust üheselt aru saadav, et menetlus on alustatud kodukorra punkti 1.13.1 tunnustel ehk üksnes seoses ebaviisaka suhtlemisega, mitte aga korraldusele mitte allumisega. Protokollist ei saa teha kuidagi järeldust, et kaebajat kavatsetakse karistada korralduse mitte allumise eest ning vaidlustatud käskkirjaga seda ka ei tehtud. Mis puudutab distsiplinaarmenetlust läbi viinud ametnikke, siis tuleb märkida, et iseenesest ei ole kinnipeetaval õigust valida, milline ametnik menetlust läbi viib, samuti ei tulene õigusnormidest, et distsiplinaarmenetluse käigus peaks kõik menetlustoimingud tegema üks ja seesama ametnik. Kaebaja ei ole esitanud ühtki põhjust, miks ei oleks tohtinud teatud menetlustoiminguid teha ametnik E. Kanarbik. Liiati ei nähtu, et kõnealune ametnik oleks teinud selliseid menetlustoiminguid, millest oleks arvestataval määral saanud sõltuda menetluse lõpptulemus. Vaidlust ei ole selles, et distsiplinaarkaristuse on määranud selleks pädev ametnik.
12.Õige ei ole kaebaja seisukoht, et vaidlustatud käskkiri on kehtetu, kuna see edastati kaebajale ilma digitaalallkirja kinnitusleheta. Vastustaja on koos kirjaliku seletusega esitanud vaidlustatud käskkirja digitaalallkirjastatud versiooni, kust nähtub allkirjastaja ja allkirjastamise aeg. Olukorras, kus digitaalallkirjaga allkirjastatud dokument tehakse isikule teatavaks paberil – nagu kinnipeetavatele, kellele ei ole võimalik dokumente elektrooniliselt edastada – ei ole tingimata vajadust esitada ka allkirja kinnituslehte, sest dokumendi allkirjastajat ja selle allkirjastamise aega saab vajadusel hiljem mistahes ajal kontrollida. Kaebusest nähtub samuti, et pärast seda, kui kaebaja digitaalallkirja kinnituslehte nõudis, talle see ka anti.
13.Seoses kaebaja väitega, et kaalutlusõiguse rikkumisele viitab see, et kaebaja viimase vastuväite saamise ja käskkirja allkirjastamise vaheline aeg oli väga lühike, tuleb tähele panna, et kaebaja poolt 7. juuli 2020 esitatud vastuväide ei olnud kuigi mahukas ning selles ei esitatud selliseid varem esitamata põhjusi või vastuväiteid, mis oleksid nõudnud põhjalikumat kaalumist või asjaolude täiendavat uurimist. Vaidlustatud käskkirjas on kaebaja 7. juuli 2020 vastuväiteid kajastatud, mistõttu ei saa väita, et vastustaja ei oleks neid arvesse võtnud. Vaidlustatud käskkirjas on esile toodud, et kaebaja on saanud tutvuda
-4-
distsiplinaarmenetluse materjalidega ning samuti on põhjendatud karistuse liigi ja määra valikut ehk sisuliselt seda, miks ei saa nõustuda kaebaja seisukohaga, et piisanuks tingimisi karistusest.
14.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on kohtuotsus tehtud kaebaja kahjuks. Kuna vastustaja ei ole taotlenud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda
/allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik
-5-
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.