Aleksandr Kapajevi kaebus Tartu Vangla 06.10.2020 vastuse nr 1-11/525-2 tühistamiseks, Tartu Vangla 07.08.2020 tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning Tartu Vangla kohustamiseks vahetada välja vanglaametnikud
Menetlusosalised
Kaebaja – Aleksandr Kapajev Eeldatav vastustaja –Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
Tagastada Aleksandr Kapajevi kaebus.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule
päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kaebajale kätte.
ASJAOLUD
1.Aleksandr Kapajev esitas 19.08.2020 Tartu Vanglale pöördumise (reg nr 2-3/3064-1), milles kirjeldab, et 07.08.2020 pärast ravimite võtmist lasi valvur Irina Voimann tal 15 minutit oodata kahe osakonna vahel asuvas alas ega lasknud teda osakonda. A. Kapajevi hinnangul pani valvur sellega ohtu nii tema kui ka Tartu Vangla üldise julgeoleku. Sellest tulenevalt tekkis A. Kapajevil küsimus, kas vangla vajaks tööjõu, sh üksuse juhi väljavahetamist.
Tartu Vangla selgitas 15.09.2020 vastuses nr 2-3/3064-2 A. Kapajevile, et sündmust analüüsides selgus, et Tartu Vangla ja A. Kapajevi julgeolek ei olnud 07.08.2020 ohus. Vastuse kohaselt oli A. Kapajevil kahel korral võimalus osakonda siseneda, kuna vanglateenistuse ametnik avas talle kahel korral kiipkaardiga ukse ning A. Kapajev pani ise end tema kirjeldatud olukorda, seistes trellukse ees ega sisenenud osakonda. Vangla leidis, et vanglateenistuse ametnike väljavahetamine ei ole põhjendatud.
3.A. Kapajev esitas 30.09.2020 Tartu Vangla 15.09.2020 vastusele nr 2-3/3064-2 vaide (reg nr 1-11/525-1), milles taotles nii valvur I. Voimanni kui ka üksuse juhi väljavahetamist.
4.Tartu Vangla tagastas 06.10.2020 vastusega nr 1-11/525-2 A. Kapajevi vaide haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 1 alusel vaideõiguse puudumise tõttu. Vangla leidis, et vaide esitajal puudub subjektiivne õigus nõuda üksuse juhi ja vanglateenistuse ametniku väljavahetamist.A. Kapajev esitas 11.10.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Tartu Vangla 06.10.2020 vastuse nr 1-11/525-2, tunnistada valvur I. Voimanni 07.08.2020 tegevus õigusvastaseks ning vahetada välja üksuse juht Kristina Heering ja valvur
3-20-1985 I. Voimann. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.Vanglateenistuse valvur I. Voimann lasi 07.08.2020 pärast ravimite võtmist kaebajal oodata 15 minutit kahe osakonna vahelises alas ega lasknud kaebajat osakonda. Valvuril ei olnud ühtegi mõistlikku ega mõjuvat põhjendust kaebajat osakonda mitte lasta. Trelluks küll avati kiipkaardiga, kuid uks jäi sellegipoolest suletuks. Seetõttu tekkis olukord, kus 15 minuti vältel oli ohus nii vangla kui ka kaebaja julgeolek.
KOHTU SEISUKOHT
6.Esmalt märgib kohus, et Tartu Halduskohtu esimehe 15.09.2020 käskkirja nr 11-1/20/17 kohaselt jagati alates 21.09.2020 Tartu kohtumajja saabunud kaebused Tartu ning Jõhvi kohtumajade koormuse ühtlustamiseks Jõhvi kohtumaja kohtunikele. Seega edastati A. Kapajevi kaebus menetlemiseks Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale.
7.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
8.HKMS § 2 lg 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus mõistab kaebajat selliselt, et ta palub kohtul tühistada Tartu Vangla 06.10.2020 vastuse nr 1-11/525-2 tema vaide tagastamise kohta (HKMS § 37 lg 2 p 1), teha kindlaks valvur I. Voimanni 07.08.2020 tegevuse õigusvastasus (HKMS § 37 lg 2 p 6) ning kohustada Tartu Vanglat vahetama välja valvur I. Voimann ning üksuse juht K. Heering (HKMS § 37 lg 2 p 2).
9.Kohus leiab, et asjas esinevad alused kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Selle sätte kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebeõiguse olemasolu hindab kohus, lähtudes HKMS §-s 44 sätestatud kaebeõiguse tingimustest ja §-s 45 toodud kaebeõiguse piirangutest.
10.HKMS § 44 lg 1 järgi võib isik pöörduda kaebusega halduskohtusse üksnes oma õiguse kaitseks. Halduskohtus kaitstavate õigustena tuleb mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi ehk isikule seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 24.10.2012 määrus nr 3-3-1-53-12, p 13; erikogu 20.12.2001 määrus nr 3-3-1-8-01, p 22).
11.Õigusaktidest ei tulene kaebajale subjektiivset avalikku õigust nõuda vangla valvuri või üksuse juhi välja vahetamist, olenemata sellest, kas mõista kaebaja soovi selliselt, et ta soovib vanglaametnike teenistusest vabastamist või pelgalt nende ümberpaigutamist nende praegusest tööpiirkonnast mõnda teise tööpiirkonda. Vangla tööd juhib vangla direktor (vangistusseaduse (VangS) § 106). Vangla üksuse juhtimine ja üksuse ametnike tööülesannete täitmise koordineerimine kuulub üksuse juhi pädevusse. Vanglaametniku suhtes distsiplinaarvõimu kasutamise õigus, sh õigus määrata vanglaametnikule distsiplinaarkaristuseks teenistusest vabastamine, on vastavalt ametiisikul, kellel on selle vanglaametniku ametisse nimetamise õigus, ministril või tema poolt volitatud ametiisikul (avaliku teenistuse seaduse § 72 lg-d 1–2 ja § 94; VangS § 148, § 150 lg 1 p 4). Kaebajal on õigus juhtida vangla tähelepanu ametniku väidetavale õigusvastasele tegevusele, esitades näiteks selleks vanglale märgukirja (märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 2 lg 1 p-d 1 ja 2). Tal puudub aga subjektiivne õigus valida, millised ametnikud ja millisel tööpositsioonil vanglas töötavad. Praegusel juhul ongi kaebaja esitanud vangla direktorile vanglaametniku teenistuskohustuste täitmist puudutava märgukirja ning vangla on selles sisaldunud asjaolusid uurinud ja märgukirjale vastanud.
12.Kohus leiab, et kaebuses esitatud nõuet valvuri tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks on võimalik tõlgendada selliselt, et see on hõlmatud kohustamisnõudega. Samas ka juhul, kui käsitada tuvastamisnõuet eraldiseisva nõudena, puudub kaebajal sellise nõude esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus.
3-20-1985
13.Tuvastamisnõude näol on tegemist isiku õiguste kaitseks väheefektiivse nõudega, mille esitamiseks peab isikul esinema põhjendatud huvi (HKMS § 38 lg 4). HKMS § 45 lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Samuti järeldub HKMS § 44 lg-st 1, et tuvastamiskaebuse esitamine peab olema kaebaja õiguste kaitseks vajalik (vt Riigikohtu 14.10.2020 määrus nr 3-19-882, p 21.1). Kohtupraktikast tulenevalt peab isikul olema tuvastamiskaebuse esitamiseks eriline preventiivne huvi, mis tähendab, et isikul peab olema põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (vt nt Riigikohtu 14.10.2020 määrus nr 3-19-882, p 23.1; 25.10.2017 määrus nr 3-17-749, p 11). Seega peab preventiivsel eesmärgil tuvastamisnõude esitamisel esinema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda (vt ka Riigikohtu 04.11.2015 otsus nr 3-3-1-48-15, p 10 ja seal viidatud kohtupraktika).
14.Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul eelkirjeldatud eeldused tuvastamiskaebuse esitamiseks täidetud.
15.Vaidlus on tõusetunud juhtumist, mille käigus viibis kaebaja ca 15 minutit Tartu Vangla kahe osakonna vahelisel alal. Kaebaja hinnangul ei täitnud valvur korrektselt oma töökohustusi, kuna ei avanud talle osakonda sisenemiseks trellust. Kohtu hinnangul puudub antud asjas alus arvata, et kaebuses kirjeldatuga sarnane situatsioon võiks tulevikus korduda. Asja materjalidest nähtub, et vangla on kõnealust sündmust analüüsinud ning hinnanud sellega kaasneda võinud julgeolekuohte. Samuti on vangla asunud seisukohale, et sündmuse käigus ei olnud ohus ei kaebaja ega ka vangla julgeolek tervikuna. Põhjendatud huviks tuvastamiskaebuse esitamisel ei saa olla üksnes kaebaja soov veenduda vangla tegevuse õigusvastasuses (Riigikohtu 09.06.2010 otsus nr 3-3-1-32-10, p 12; 02.04.2009 määrus nr 3-3-1-101-08, p 28). Kui kaebaja leiab, et talle on kõnealuse sündmusega tekitatud kahju, on tal tõhusama õiguskaitsevahendina võimalik esitada soovi korral vanglale kahjunõue (HKMS § 45 lg 2).
16.Lisaks eelnevale on kaebaja palunud tühistada Tartu Vangla 06.10.2020 vastuse nr 1-11/525-2 tema vaide tagastamise kohta.
17.Kohus selgitab, et halduskohtule esitatavas kaebuses on võimalik paluda tühistada vaid haldusakti (vt HKMS § 37 lg 2 p 1, § 5 lg 1). Vastavalt HMS § 51 lg-le 1 koosmõjus HKMS § 6 lg-ga 1 loetakse halduskohtumenetluses haldusaktiks haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldust, otsust, ettekirjutust, käskkirja või muud õigusakti. Vaide tagastamise näol ei ole tegemist haldusaktiga, vaid menetlustoiminguga. Seega ei saa kaebusega nõuda vaide tagastamise vastuse tühistamist.
18.Kaebaja õiguste kaitseks ei oleks vajalik ka vaide tagastamise eraldiseisev vaidlustamine tuvastamiskaebusega. Vaide tagastamise õiguspärasusest sõltub kinnipeetava puhul üksnes VangS § 11 lg-s 5 sätestatud kohtueelse menetluse kohustuse järgimine. Kui vaie on tagastatud õigusvastaselt, jätkab kohus asja sisulist arutamist ning vaiet ei saadeta uueks läbivaatamiseks haldusorganile (vt nt Riigikohtu 07.06.2018 määrus nr 3-17-2610, p 12; 29.04.2014 määrus nr 3-3-1-78-13, p 19; 08.10.2012 määrus nr 3-3-1-30-12, p 18; 18.03.2013 määrus nr 3-3-2-2-12, p 12 ning 20.06.2013 määrus nr 3-3-1-34-13, p 7). Kohus selgitas eespool, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, nõudmaks Tartu Vangla kohustamist vanglaametnike välja vahetamiseks. Seetõttu ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik vaidlustada samas küsimuses tehtud menetlustoimingut ning ka selles osas esineb HKMS § 121 lg 2 p-s 1 sätestatud kaebuse tagastamise alus.
19.Eeltoodud põhjendustel tagastab kohus kaebuse tervikuna HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
3-20-1985
20.Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda nõuetekohase kaebusega uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.