Eesistuja Kaire Pikamäe, liikmed Maret Altnurme ja Oliver Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
12.10.2020, Tallinn
Haldusasja number
3-20-189
Haldusasi
Jõelähtme valla ja OÜ Loo Vesi kaebus AS Tallinna Vesi 31.12.2019 kirja nr 17/1984966 tühistamiseks ning AS Tallinna Vesi kohustamiseks teavitama lepingu lõpetamisest ja esitama lepingu lõpetamise ajakava koos rakendatavate abinõudega
Menetlusosalised
Kaebajad – Jõelähtme vald ja OÜ Loo Vesi, esindaja Tuulikki Laesson Vastustaja – AS Tallinna Vesi
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 10.02.2020 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Jõelähtme valla määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse Jõelähtme valla määruskaebus Tallinna Halduskohtu 10.02.2020 määruse peale haldusasjas nr 3-20-189.
2.Jätta Jõelähtme valla määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta Tallinna Halduskohtu 10.02.2020 määruse haldusasjas nr 3-20-189 resolutsioon muutmata, asendades halduskohtu määruse põhjendused ringkonnakohtu määruse põhjendustega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3). Muus osas ei ole määrus edasikaevatav (HKMS § 235 lg 1).
1.Jõelähtme vald ja OÜ Loo Vesi esitasid 30.01.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotlesid järgmist: 1) tühistada AS-i Tallinna Vesi 31.12.2019 kiri nr 17/1984966, millega AS Tallinna Vesi lõpetas Jõelähtme valla ja OÜ-ga Loo Vesi sõlmitud reoveekanaliseerimise lepingu; 2) kohustada AS-i Tallinna Vesi teavitama Jõelähtme valda ja
3-20-189 Konkurentsiametit reoveekanaliseerimise lepingu lõpetamisest ning kohustada AS-i Tallinna Vesi esitama reoveekanaliseerimise lepingu lõpetamise ajakava ja ülevaade abinõudest, mis tagaksid reovee ärajuhtimise ja puhastamise AS-i Tallinna Vesi teenindatud piirkonnas; 3) kohustada AS-i Tallinna Vesi teavitama majandushaldusasutust reoveekanaliseerimise lepingu lõpetamisest. AS Tallinna Vesi osutab OÜ-le Loo Vesi (Jõelähtme valla vee-ettevõtjale) lepingu alusel reovee kanaliseerimise teenust. Valla, OÜ Loo Vesi ja AS-i Tallinna Vesi vahel on 07.03.2005 sõlmitud reoveekanaliseerimise leping nr 2-3250 (edaspidi reoveekanaliseerimise leping), mida on pikendatud 27.11.2014, 16.12.2015 ja 29.01.2019 kuni 31.12.2019. Lisaks on pooled sõlminud 07.03.2005 reoveekanaliseerimise lepingu nr 2-3251, mida pikendati kuni 31.12.2017, kuid mida pooled on edasi täitnud. AS Tallinna Vesi teavitas 31.12.2019 kirjaga nr 17/1984966, et reoveekanaliseerimise lepingu tähtaja lõppemisel lõppevad ka kõik sellest tulenevad kokkulepped, kuid AS Tallinna Vesi jätkab teenuse osutamist kuni 28.02.2020. Edasiseks tuleb sõlmida uus leping, kuid seni kokkulepet saavutatud ei ole. Viimastel läbirääkimistel soovis AS Tallinna Vesi oluliselt vähendada varem lubatud reoveekanaliseerimise mahtusid. Teenuse lõpetamisel ei ole kaebajatel enam võimalik täita seaduses sätestatud kohustusi ega korraldada reovee ärajuhtimist ega puhastamist. Vastustaja ei ole täitnud kohustust teavitada lepingu lõpetamisest vähemalt 12 kuud või 3 kuud ette kohalikku omavalitsust ja Konkurentsiametit, sh esitades lõpetamise ajakava ja rakendatavad abinõud. Kui AS Tallinna Vesi oma kohustusi ei täida, on oluliselt takistatud Jõelähtme valla edasine areng ning vald ei saa täita ka oma kohustusi olemasolevate majapidamiste ja tööstusüksuste suhtes. OÜ-l Loo Vesi ei ole enam võimalik lepingu lõppemisel tagada juba väljastatud tehniliste tingimuste alusel teenuse kättesaadavust.
2.Tallinna Halduskohus tagastas 10.02.2020 määrusega Jõelähtme valla ja OÜ Loo Vesi kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuivõrd vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluse lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Praeguses asjas puudub aga avalik-õiguslik vaidlus. Ükski avaliku võimu kandja ei ole oma võimuvolitusi (veel) rakendanud, mistõttu on kaebus ennatlik. AS Tallinna Vesi täidab kaebajatega sõlmitud lepingute alusel haldusülesannet (vt ÜVVKS § 7 lg 23), mida nimetatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses ka üldhuviteenuseks (MSÜS § 5 lg 3). Ainuüksi see, et valla ja vee-ettevõtjate vahelist lepingut reguleerivad ka avalik-õiguslikud normid, ei muuda seda lepingut olemuslikult avalik-õiguslikuks (Riigikohtu 13.02.2013 määrus asjas nr 3-3-1-49-12, p 23). Sarnaselt reguleeritakse eraõiguslikke lepinguid ka nt tarbijakaitseseadusega, kuid see ei muuda mistahes tarbijaga sõlmitud lepingut avalikõiguslikuks. Pooled on ise kokku leppinud, et lepingust tulenevad vaidlused vaidlustatakse tsiviilkohtus. Üldhuviteenuse osutaja ja tegevusloa väljastanud riigiorgani vahel tekib avalik-õiguslik suhe (Riigikohtu 13.02.2013 määrus asjas nr 3-3-1-49-12, p 25). Eeltoodu ei tähenda aga seda, et 2(7)
3-20-189 vee-ettevõtja oleks selles suhtes avalikku võimu teostavaks pooleks, vaid vastupidi. AS-i Tallinna Vesi suhtes teevad mitmed haldusorganid järelevalvet ning selle järelevalve teostamisel tekkivate vaidluste korral on AS-il Tallinna Vesi õigus pöörduda oma õiguste kaitseks halduskohtusse. Lisaks on järelevalvemenetluses tulemuse vaidlustamise õigus ka järelevalvet taotlenud isikul (Riigikohtu 22.10.2014 otsus asjas nr 3-3-1-42-14, p 12). Seega ei ole välistatud, et vaidlusaluses asjas kaebuse esitanutel on võimalik ka neile ebasoodus järelevalveotsus vaidlustada. Hetkeseisuga puudub kaebuse esitanute ja AS-i Tallinna Vesi vahel avalik-õiguslik vaidlus, mida kohtul oleks võimalik lahendada, ning kaebus tuleb tagastada. Kohtule esitatud materjalid ei ole piisavad, et tuvastada lõplikult normis viidatud järelevalveorganit, kuid põhjendatud ei ole jätta nende tuvastamiseks kaebust käiguta, kui kaebus tuleb igal juhul tagastada. Asjas on järelevalve reguleeritud järgmiselt: ÜVVKS § 154 lg 1 ja § 7 lg 6 ja 7 alusel on järelevalveks pädev Konkurentsiamet, kuivõrd vee-ettevõtja kohustuste täitmise lõpetamine on lubatav üksnes Konkurentsiameti heakskiidul (lg 7), mistõttu tuleneb sellest ka Konkurentsiameti pädevus ilma heakskiiduta lepingu täitmise lõpetamine keelata. Lisaks on asjakohased Riigikohtu määruses nr 3-3-1-49-12 toodud KonkS § 54 ning KonkS §-d 16 ja/või 18. ÜVVKS § 154 lg 5 alusel teostab järelevalvet vee-ettevõtja tegevuse vastavuse üle samale seadusele valla- või linnavalitsus. Seega on sisuline järelevalvepädevus Jõelähtme vallal endal. MSÜS § 35 lg 2, mille kohaselt võib majandushaldusasutus teha üldhuviteenuse osutajale ettekirjutuse üldhuviteenuse osutamise jätkamiseks. Arvestades MSÜS § 35 lg-s 6 sätestatut, võib ka käesoleval juhul olla pädevaks majandushaldusasutuseks Jõelähtme vald ise kui tegevuspiirkonna määraja ja/või lepingu lõpetamiseks pädev isik. Jõelähtme vallal tuleb analüüsida asjakohaseid norme ning algatada järelevalve või taotleda selle läbiviimist teise järelevalveorgani poolt. AS-l Loo Vesi on samuti võimalik taotleda järelevalve algatamist. Järelevalvemenetluse ebasoodsa tulemuse korral on kummalgi kaebuse esitajal võimalik oma õiguseid kohtulikult kaitsta järelevalve tulemuse vaidlustamise kaudu.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3.Jõelähtme vald taotleb 25.02.2020 määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 10.02.2020 määruse tühistamist ning kaebuse menetlusse võtmist. Vaidlus allub halduskohtule, kuivõrd vastustaja näol on tegemist haldusorganiga ning vaidlusaluse tegevuse näol on tegemist avaliku ülesande täitmisest keeldumisega. Vastustaja on eraõiguslik isik, kellele on pädeva asutuse poolt antud volitus ja pandud kohustus osutada avalikes huvides teenust, mille täitmise eest vastutab seaduse järgi avalik-õiguslik juriidiline isik. Halduskohus on jätnud arvestamata, et olukorras, kus vastustaja näol on tegemist KOKS § 6 lg 1 alusel avalikku ülesannet (haldusülesannet) täitva haldusorganiga, on vastustaja alates 28.02.2020 keeldunud vastava avaliku ülesande täitmisest. Kui halduskohus leidis, et vastustaja täidab kaebajatega sõlmitud lepingute alusel haldusülesannet, ei saa olla kahtlust, et vastustaja näol on tegemist haldusorganiga, sest kaebajad ei ole vastustajat haldusülesannet täitma volitanud. Kuna KOKS § 6 lg-st 1 tulenevalt on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada veevarustust ja kanalisatsiooni, ning Jõelähtme vallal ei ole enda territooriumil nõuetele vastavalt reovee kanaliseerimine iseseisvalt võimalik, oleks pidanud juhul, kui 3(7)
3-20-189 vastustajaga ei oleks selliseid kokkuleppeid reovee kanaliseerimise mahtude osas sõlmitud, sõlmitama Jõelähtme vallal vastav kokkulepe Tallinna linnaga. Olukorras, kus näiteks Jõelähtme vald lepiks Tallinna linnaga kokku reoveekanaliseerimise mahud ning Tallinna linn sellist kokkulepet ei täidaks (ei tagaks kokkulepitud mahtude kanaliseerimist), ei oleks vaidlust, et Jõelähtme vallal oleks õigus oma õiguste kaitseks pöörduda halduskohtusse. Halduskohus on määruse p-s 6 ebaõigesti leidnud, et Jõelähtme vallal oleks justkui võimalik MSÜS § 35 lg 2 alusel teostada järelevalvet üldhuviteenuse osutaja üle. Selleks, et haldusorgan saaks üldhuviteenuse osutaja üle järelevalvet teostada, peab haldusorgan olema teenuseosutaja majandushaldusasutuseks MSÜS § 7 mõttes ning samuti peab vastama MSÜS § 35 lg-le 6. Jõelähtme vald ei ole AS-i Tallinna Vesi majandushaldusasutuseks MSÜS § 7 mõttes ning ei ole pädev tegevusloa andmiseks AS-le Tallinna Vesi. Nõustuda ei saa halduskohtu seisukohaga, et vallapoolne järelevalve teostamine vastustaja üle ei sõltu sellest, kas vastustaja on valda teavitanud või mitte. Olukorras, kus vastustaja on avaliku ülesande (KOKS § 6 lg 1) täitja ning on võimaldanud teisel kohalikul omavalitsusel (Jõelähtme vallal) ning teise omavalitsuse vee-ettevõtjal (OÜ Loo Vesi) kasutada endale kuuluvat infrastruktuuri avaliku ülesande täitmiseks (reovee kanaliseerimiseks), on sellise teenuse lõpetamise korral vastustajal kohustus teavitada teenuse lõpetamise kavatsusest ka Jõelähtme valda vähemalt kolm kuud ette (MSÜS § 35 lg 1). Vastava teate saamiseks oleks omakorda Jõelähtme vallal võimalik otsustada, kas esinevad alused vastustaja majandushaldusasutuse poole järelevalve teostamise taotlusega pöördumiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Ringkonnakohus leiab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebus on riigilõivuvaba (RLS § 22 lg 1 p 9).
5.Halduskohus tagastas vaidlustatud määrusega Jõelähtme valla ja OÜ Loo Vesi kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, s.o põhjusel, et vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Jõelähtme vald sellega ei nõustu ja leiab, et vaidlus allub halduskohtule, kuna AS Tallinna Vesi on haldusorgan ja tema tegevus on käsitatav avaliku ülesande täitmisest keeldumisena. HKMS § 4 lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Halduskohtu pädevuse kindlakstegemisel on seega määrav vaidlusaluse õigussuhte iseloom (vt ka Riigikohtu erikogu 24.03.2015 määrus asjas nr 3-3-4-1-15, p 7). Jõelähtme vald, OÜ Loo Vesi ja AS Tallinna Vesi on 07.03.2005 sõlminud reoveekanaliseerimise lepingu ning AS Tallinna Vesi on 31.12.2019 kirjaga nr 17/1984966 teatanud selle lõppemisest. Jõelähtme vald ja OÜ Loo Vesi ei ole reoveekanaliseerimise lepingu lõppemisega nõus ning taotlevad kohtule esitatud kaebuses viidatud kirja tühistamist ja AS-i Tallina Vesi kohustamist teavitama Jõelähtme valda ja Konkurentsiametit reoveekanaliseerimise lõpetamisest. Selgitamaks välja, kas vaidlus on tekkinud avalik-õiguslikus suhtes ja kuulub halduskohtu pädevusse, tuleb seega hinnata, kas reoveekanaliseerimise leping on haldusleping või tsiviilõiguslik leping.
6.KOKS § 6 lg 1 alusel on omavalitsusüksuse ülesanne korraldada mh veevarustust ja kanalisatsiooni, kui see ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Selle ülesande täitmist 4(7)
3-20-189 ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu reguleeribÜVVKS, mis sätestab ülesandega seoses ka riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi õigused ja kohustused (ÜVVKS § 1 lg 1). Vee-ettevõtja on eraõiguslik juriidiline isik, kes haldab ühisveevärki ja -kanalisatsiooni, varustades selle kaudu kliendi kinnistu veevärki veega või korraldades kliendi kinnistu kanalisatsioonist reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimist ja puhastamist (ÜVVKS § 2 lg 1 ja § 7 lg 1). Avalikult kättesaadavatest andmetest nähtub, et nii OÜ Loo Vesi kui ka AS Tallinna Vesi on määratud vee-ettevõtjaks kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu otsuste alusel (ÜVVKS § 7 lg-d 21–22), milles on määratud ka nende tegevuspiirkonnad (ÜVVKS § 7 lg 3). ÜVVKS § 7 lg 23 p-dest 1–3 ja 5 tuleneb, et volikogu otsus vee-ettevõtja määramise kohta on haldusakt, millega eraõiguslikule juriidilisele isikule antakse haldusülesanne. Tegemist on seega halduskoostöö seaduse (HKTS) § 3 lg-s 2 reguleeritud olukorraga, kus kohalik omavalitsus on seaduse alusel antud haldusaktiga volitanud talle seadusega pandud haldusülesannet täitma juriidilise isiku. Täiendavalt näeb ÜVVKS § 10 lg 1 ette valla- või linnavalitsuse ja veeettevõtja vahel halduslepingu sõlmimise, mille alusel vee-ettevõtja peab tagama oma tegevuspiirkonnas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimise ja korrashoiu. Vaidlust ei saa seega olla selles, et OÜ Loo Vesi ja AS Tallinna Vesi täidavad oma tegevuspiirkondades klientide kinnistuid veega varustades ja/või klientide kinnistutelt reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise teenust osutades haldusülesannet, mille täitmiseks volitamine on toimunud haldusaktiga ja mille täpsemaks sisustamiseks peab olema sõlmitud haldusleping. Küsimus on aga selles, kas AS Tallinna Vesi täidab haldusülesannet ka Jõelähtme vallale ja OÜ-le Loo Vesi Loo aleviku reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenust osutades.
7.Esiteks tuleb märkida, et AS-i Tallinna Vesi ei ole volitatud täitma Loo aleviku reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenust ÜVVKS § 7 lg-tes 21, 22 ja 3 sätestatud viisil, st Tallinna linnavolikogu ega Jõelähtme vallavolikogu ei ole vastu võtnud otsust, millega AS-ile Tallinna Vesi oleks antud ülesanne Loo alevikus märgitud teenust osutada. Jõelähtme vallavolikogu on Loo alevikus reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse osutamise volitanud OÜ-le Loo Vesi ning OÜ Loo Vesi kohustus on tagada Loo alevikus kui oma tegevuspiirkonnas ühiskanalisatsiooni toimimine. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusest ega halduskoostöö seadusest ei tule alust, mis võimaldaks OÜ-le Loo Vesi volitatud haldusülesande täitmise veel (osaliselt) edasi volitada. Isegi kui edasivolitamine oleks võimalik, ei saaks see toimuda halduslepingu ega tsiviilõigusliku lepingu alusel, vaid see peaks ÜVVKS § 7 lg-test 21–23 lähtuvalt toimuma Jõelähtme vallavolikogu otsuse alusel, mis on ühtlasi haldusakt (vt ka haldusmenetluse seaduse (HMS) § 98 lg 1). Teiseks ei täida AS Tallinna Vesi Loo alevikus reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse osutamist ÜVVKS § 7 lg 1 mõttes ka sisuliselt, kuna ta ei korralda OÜ Loo Vesi klientide kinnistute kanalisatsioonist reovee ärajuhtimist ja puhastamist. Reoveekanaliseerimise lepinguga ühendati Loo aleviku ühiskanalisatsioon Tallinna linna omandis oleva ühiskanalisatsiooniga (käesoleval ajal AS Tallinna Vesi omandis oleva ühiskanalisatsiooniga, vt ka reoveekanaliseerimise lepingu lisa 13 preambula), kuid viimasega ei ühendatud ühtegi Loo alevikus asuvat kinnistut ning Loo alevikus asuvate kinnistute liitumised Loo ühiskanalisatsiooniga ei kuulu kooskõlastamisele AS-ga Tallinna Vesi. Selliselt osutab AS Tallinna Vesi reoveekanaliseerimise lepingust tulenevat teenust vahetult OÜ-le Loo Vesi, mis nähtub ka reoveekanaliseerimise lepingu p-st 1.
5(7)
3-20-189 OÜ-d Loo Vesi saab seega pidada AS-i Tallinna Vesi kliendiks ÜVVKS § 8 lg 1 mõttes ja reoveekanaliseerimise lepingut ÜVVKS § 8 lg-tes 3 ja 4 ning §-s 13 reguleeritud teenuslepinguks. Seda kinnitab ka ÜVVKS § 141 lg 2, mis reguleerib eraldi ühe vee-ettevõtja poolt teisele vee-ettevõtjale osutatava veeteenuse hinda. Asjaolu, et reoveekanaliseerimise lepingu pooleks on ka Jõelähtme vald, seda kuidagi ei mõjuta.
8.Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus ega ka Tallinna linnavolikogu ja Jõelähtme vallavolikogu ÜVVKS § 8 lg 4 alusel kehtestatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjad ei määratle vee-ettevõtja ja kliendi vahel sõlmitava teenuslepingu liiki. Selleks, et vaidlusalust reoveekanaliseerimise lepingut saaks pidada halduslepinguks, peab see reguleerima haldusõigussuhteid (HMS § 95 esimene lause) ja vähemalt üks selle osapooltest peab olema haldusorgan (HMS § 96 lg 1). Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik (HMS § 8 lg 1). AS-i Tallinna Vesi on volitatud täitma avaliku halduse ülesannet (haldusülesannet), kuid haldusaktiga. Samas ei saa HMS § 8 lg 1 mõte olla välistada haldusaktiga haldusülesannet täitma volitatud asutuse, kogu või isiku haldusorganiks olemine, vaid määrav on siiski volituse olemasolu. AS-i Tallinna Vesi saab seega käsitada haldusorganina, kui ta täidab talle volitatud haldusülesannet. Kuivõrd AS-ile Tallinna Vesi volitatud haldusülesande sisuks on oma klientidele mh reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse osutamine, täidab AS Tallinna Vesi reoveekanaliseerimise lepingu alusel haldusülesannet. Samas ei muuda haldusülesande täitmine õigussuhet veel avalik-õiguslikuks suhteks, kuna haldusülesannete täitmine võib toimuda ka eraõiguslikus vormis (vt nt Riigikohtu 07.04.2011 määrus asjas nr 3-3-4-1-11, p 9; 13.02.2013 määrus asjas nr 3-3-1-49-12, p 24). Kui haldusülesanne on delegeeritud eraisikule, siis kehtib eeldus, et ülesannet täidetakse eraõiguslikus vormis, st teenuse osutaja ja kasutaja vahelised suhted on eraõiguslikud. Kui eraõiguslik isik võib ülesande täitmisel aga kasutada võimuvolitusi, kaasneb sellega ka avalik-õiguslik suhe (P. Sarv, I. Pilving. HKMSK § 4 p 4. – K. Merusk, I. Pilving (koost). Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2013). Võimuvolituse kasutamine tähendab avaliku võimu teostamist, st ülesande täitja õigust ühepoolselt otsustada teise isiku õiguste ja kohustuste üle või õigus rakendada sundi (nt teha teisele isikule ühepoolselt ettekirjutusi ja panna talle peale kohustusi). AS-il Tallinna Vesi sellised avaliku võimu volitused puuduvad, mistõttu täidab AS Tallinna Vesi talle volitatud haldusülesannet eraõiguslikus vormis ja selle täitmisel sõlmitud teenuslepinguid tuleb pidada tsiviilõiguslikeks lepinguteks. Ainuüksi sellest, et AS-i Tallinna Vesi tegevusel on üldise huvi eesmärk ja seda reguleerivad ka avalik-õiguslikud normid, ei piisa, et seda saaks lugeda otseselt ja eriomaselt seotuks avaliku võimu kasutamisega. Senine kohtupraktika kinnitab samuti, et kommunaalmajandus on korraldatud teenuse osutaja ja kliendi eraõiguslike suhete baasil (vt nt Riigikohtu 13.02.2013 määrus asjas nr 3-3-1-49-12, p-d 26–30; 03.11.2010 otsus asjas nr 3-3-1-27-10, p 12; 09.04.2002 määrus asjas nr 3-3-4-4-02, p 6).
9.Ringkonnakohus lisab, et ÜVVKS § 4 lg 3 näeb mitme kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumi hõlmava ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud ala ulatuse ning sellise ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise tingimuste määramiseks ette omavalitsuste vahelise halduslepingu sõlmimise. Sättega reguleeritud olukorraks saab pidada ka kõnealust olukorda, kus kahe omavalitsuse territooriumil paiknevad ühiskanalisatsioonid on omavahel ühendatud ja toimub omavalitsuse piire ületav reovee ärajuhtimise teenuse osutamine (vt ka seletuskiri monopolide ohjeldamise seaduse eelnõu (597SE) esimeseks lugemiseks esitatud 6(7)
3-20-189 muudetud tekstile, lk 10). Reoveekanaliseerimise lepingu preambulas on samuti ette nähtud täiendava lepingu sõlmimine ühiskanalisatsiooni ühendamistingimustes kokku leppimiseks Tallinna linna ja Jõelähtme valla vahel. Asjaolu, et omavalitsused võivad olla jätnud sellise halduslepingu sõlmimata, ei tähenda aga seda, et sisu poolest tuleks ÜVVKS § 8 lg-tele 3 ja 4 ning §-le 13 vastavat teenuslepingut pidada halduslepinguks.
10.Arvestades seda, et vaidlusalune reoveekanaliseerimise leping on tsiviilõiguslik leping, kuulub sellega seotud vaidluste, mh selle lõppemisega seotud vaidluste lahendamine maakohtu pädevusse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1, § 9 lg 1). Kuna halduskohus on kaebuse õigesti tagastanud, tuleb vaidlustatud määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid selle põhjendused tuleb asendada käesoleva määruse põhjendustega. Määruskaebus jääb rahuldamata.
11.Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et paika ei pea halduskohtu järeldused võimaliku järelevalve kohta tekkinud olukorras. Antud juhul ei ole tegemist olukorraga, kus AS Tallinna Vesi oleks lõpetanud või peatanud oma tegevuse ÜVVKS § 7 lg-te 6 ja 7 mõttes või vähemalt osaliselt või ajutiselt loobunud üldhuviteenuse osutamisest MSÜS § 35 lg 1 mõttes. Nimetatud sätted reguleerivad teenuse osutamise lõpetamist või selle osutamisest loobumist laiemalt, näiteks kindlas tegevuspiirkonnas teenuse osutamise lõpetamist, mitte üksiku kliendiga sõlmitud teenuslepingu lõpetamist. OÜ Loo Vesi saab oma õiguste kaitseks pöörduda maakohtusse, mh nõuda reoveekanaliseerimise lepingu kehtivuse tuvastamist ja selle täitmist. Ringkonnakohus selgitab, et AS-i Tallinna Vesi kui vee-ettevõtja ja OÜ Loo Vesi kui kliendi vahelist reoveekanaliseerimise lepingut reguleerib täpsemalt ÜVVKS § 8 lg 4 alusel kehtestatud Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri, mille § 29 lg 1 järgi sõlmitakse teenusleping määramata tähtajaks ja tähtajalise teenuslepingu sõlmimine on võimalik üksnes §-s 30 sätestatud tingimuste täitmisel. Teenuslepingu lõpetamist vee-ettevõtja poolt reguleerivad eeskirja § 31 lg-d 3 ja 4. Viidatud normid aitavad vältida vee-ettevõtja ühepoolset teenuse osutamisest keeldumist, kui teenuslepingu tingimuste, sh teenusmahtude muutmises ei jõuta kokkuleppele.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.