XX kaebus Tallinna Vangla poolt täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ja distsiplinaarkaristuste määramisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 50 000 eurot
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Matis Rüütel
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 09.11.2020.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX esitas 02.04.2020 Tallinna Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks. XX väitel hoiti teda ajavahemikul 17.12.2019-20.01.2020 õigusvastaselt jälgimiskambris ja ajavahemikul 07.07.2019-23.01.2020 on teda õigusvastaselt distsiplinaarkorras karistatud ja kartseris hoitud, sest ta ei ole distsipliini rikkunud ja need ettekanded on fabritseeritud. XX nõudis diskrimineerimise ja põhjustatud kannatuste eest hüvitist 60 000 eurot.
Tallinna Vangla jättis 19.05.2020 vastusega nr 5-37/20/27-2 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
3.XX esitas 21.05.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks summas 50 000 eurot.
4.Kohus võttis kaebuse 29.05.2020 menetlusse ja vabastas kaebaja menetlusabi korras riigilõivu tasumisest.
5.Kohus määras 03.07.2020 määrusega kaebuse läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
1(5)
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
6.Kaebaja viidi jälgimiskambrisse. Kui kaebaja küsis, miks ta jälgimiskambrisse paigutati, vastati talle, et tema solvas kontaktisikut küsimusega, kas ta põhiseadust on lugenud ja teab midagi diskrimineerimisest. Pärast jälgimiskambrisse paigutamist hakati kaebajale esitama järjest distsiplinaarmenetlusi, millega kaebaja nõus ei olnud. Kõik süüdistused olid valelikud. Kaebaja esitas pidevalt vastuväiteid ja valvuritel puudusid tunnistajad väidetavate süüdistuste kohta. Kaebaja pandi kartserisse kolmeks ööpäevaks ebaseaduslikult. Kaebajale esitati igasuguseid süüdistusi. Üks süüdistus oli, et kaebaja ei andnud õigeaegselt söögiajal toidunõusid välja.
7.Üldjuhul pööratakse distsiplinaarkaristus täitmisele kohe. Vangistusseaduse § 65 lg 1 ei ole kooskõlas põhiseadusega. Igaühele, kellelt on võetud vabadus, teatatakse viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil vabaduse võtmise põhjus ja tema õigused ning antakse võimalus teatada vabaduse võtmisest oma lähedastele. Vangistusseaduse § 65 lg 1 ongi põhjus, miks vangla ametnikud diskrimineerivalt tegutsevad. Süü tõestamiseks ei pidanud olema tunnistajaid ega koguma tõendeid.
8.Kaebajat hoiti jälgimiskambris alates 16.11.2019 kuni 23.01.2020. Vahepeal pandi kartserisse valesüüdistusega. Kaebaja leiab, et kogu see aeg on teda väärikust alandavalt koheldud ja ebaseaduslikult karistatud. Kedagi ei tohi süüdi mõista, kui puudub süüdimõistev kohtuotsus. Kaebaja nõudis riigikaitsjat, et enda huvisid kaitsta, kuid talle ei võimaldatud ei riigikaitsjat ega arstiabi. Kaebaja tegi mitu avaldust, et tema psüühiline tervis on ohus, sest teda piinatakse ega lasta psühhiaatri vastuvõtule. Kaebaja ei saanud jälgimiskambris viibides külastada perearsti. Seetõttu jäi tema psüühiline seisund ravimata. Kambritevahelisel liikumisel kasutati käeraudu. Üldine suhtumine kaebajasse oli üleolev, kui ta nõudis põhiseaduse reeglite järgimist.
9.Kaebaja nõuab seoses ebaseadusliku vangistuse, alavääristava suhtumise, diskrimineerimise ja põhiõiguste rikkumisega Tallinna Vanglalt 50 000 eurot. Rikutud on vangistusseaduse § 65 ja § 52. Rikutud on põhiseaduse § 12, § 21, § 18 ja § 22. Vangistusseaduse § 65 ei ole põhiseadusega kooskõlas ja õhutab diskrimineerimist oma olemusega. Vangla viib karistusi täide, ilma et selleks oleks seaduslik alus. Vastustaja seisukohad
10.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.
11.Vastustaja jääb kahju hüvitamise taotluse vastuses toodud seisukohtade juurde.
12.Kaebajat ei ole hoitud jälgimiskambris, vaid tulenevalt kaebaja ohust vangla julgeolekule ning vangla ametnike elu ja tervise kaitseks seoses kaebaja ähvarduste ja meelsusega on kaebaja osas rakendatud ajavahemikul 17.12.2019-19.01.2020 ja 22.01.2020-23.01.2020 täiendavaid julgeolekuabinõusid, mida ei saa samastada jälgimiskambris viibimisega. Ajavahemikul 19.01.2020-22.01.2020 on kaebaja viibinud kartseris, mille tingimusi ei saa niisamuti samastada jälgimiskambris viibimisega.
13.Kaebaja kaebuses esitatud väited arstiabi mitte saamise ja psühhiaatrile mitte lubamise osas on lubamatud, kuivõrd neid väiteid ei ole esitatud kahju hüvitamise taotluses nr 5-37/20/27-1. Küll aga soovib Tallinna Vangla välja tuua kaebaja väidetele vastupidist. Kaebaja ise on tervisekaardi andmetel keeldunud näiteks 09.12.2019 eluliste näitajate mõõtmisest ja tervisekaardi andmetel on kaebaja osas teostatud järjepidevat tervisekontrolli. Seega on kaebaja väited selge väärinfo ning kaebaja selge tahe kohut eksimusse viia.
14.Tallinna Vangla soovib täiendavalt juhtida kohtu tähelepanu kaebaja üldisele meelsusele, mille kohaselt on vanglas kehtivad reeglid mõttetud ning kaebaja eitab tehtud ähvardusi vangla ametnike suunas. Niisamuti mõnitab kaebaja tervisekaardi 31.12.2019 sissekande alusel arste ja õdesid, kui talle ei väljastata näidustuse puudumise tõttu ravimeid, mida kaebaja meelevaldselt nõuab. Vastav 2(5)
meelsus iseloomustab kaebajat kui isikut, kes võibki enda hinnangul rikkumisi toime panna, kuivõrd kaebaja enda hinnangul talle vanglas kõigile ühetaoliselt kohaldatud reeglid ei kohaldu. Vastava meelsuse ja subjektiivse arvamuse olemasolu ei vabasta kaebajat kaebaja poolt tehtavate tegude vastutusest ning asjaolust, et kehtestatud reeglite rikkumise tulemusena kohaldatakse vastavalt rikkumise olemusele ka distsiplinaarkaristusi.
15.Kuivõrd kaebajale määratud distsiplinaarkaristuste käskkirjad on põhjendatud, vastavad vorminõuetele ja ei esine tühise haldusakti tunnuseid, ei saa nõustuda kaebaja väitega, et distsiplinaarkaristused oleksid olnud põhjendamatud. Kaebaja ei ole vaidlustanud ühtegi asjakohast käskkirja ning ka põhjendused, mis kaebaja on esitanud kahju hüvitamise taotluses ning kohtule esitatud kaebuses ei anna alust leida, et määratud distsiplinaarkaristustes või täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamises oleks esinenud õigusvastasuse tunnuseid. Seega on Tallinna Vangla hinnangul kaebus põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
16.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
17.Kaebaja väidab, et Tallinna Vangla on perioodil 16.11.2019-23.01.2020 ebaseadusliku karistamise ja diskrimineerimisega tekitanud temale mittevaralist kahju 50 000 euro ulatuses. Kaebaja väitel esitati temale alusetud distsiplinaarsüüdistused, talle ei võimaldatud kaitsjat ega ligipääsu arstiabile. Kaebaja leiab, et vangistusseaduse (VangS) § 65 lg 1 ei ole põhiseadusega (PS) kooskõlas.
18.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebaja väited viitavad süüliselt väärikuse alandamisele.
19.Selleks, et isikule tekkinud mittevaraline kahju kuuluks hüvitamisele, peavad olema täidetud RVastS § 7 lg-st 1 ja § 9 lg-st 1 tulenevad eeldused: 1) avaliku võimu kandja on toime pannud õigusvastase teo avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivseid õigusi on rikutud; 3) isikule tekitati kahju; 4) eksisteerib põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) kahju on tekitatud süüliselt; 6) esmased õiguskaitsevahendid on ammendatud. Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud kõik nimetatud eeldused.
20.Vastustaja on kohtule esitanud järgnevad käskkirjad, mis seonduvad kaebuses kirjeldatud asjaoludega: 1) Tallinna Vangla 17.12.2019 käskkiri nr 5-1/19/2575, millega kohaldati kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid (vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine, spordisaali kasutamise keelamine, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine) seoses inspektorkontaktisiku suhtes häiriva ja väärikust riivava sõnakasutusega (Tallinna Vangla 18.06.2020 vastus kaebusele, lisa 1); 2) Tallinna Vangla 29.12.2019 käskkiri nr 5-1/19/2618, millega kohaldati täiendava julgeolekuabinõuna ka ohjeldusmeetme kasutamist seoses valvuri vastu suunatud ähvardusega (Tallinna Vangla 18.06.2020 vastus kaebusele, lisa 2); 3) Tallinna Vangla 30.12.2019 käskkirjaga nr 5-2/19/883, millega määrati kaebajale distsiplinaarkaristuseks kolmeks ööpäevaks kartserisse paigutamine seoses valvuri korraldusele mitteallumisega (Tallinna Vangla 18.06.2020 vastus kaebusele, lisa 3); 4) Tallinna Vangla 08.01.2020 käskkiri nr 5-2/20/5, millega määrati kaebajale distsiplinaarkaristuseks noomitus seoses allumatusega vanglateenistuse ametniku seaduslikele korraldustele (Tallinna Vangla 18.06.2020 vastus kaebusele, lisa 4); 5) Tallinna Vangla 16.01.2020 käskkiri nr 5-2/20/20, millega määrati kaebajale distsiplinaarkaristuseks kolmeks 3(5)
ööpäevaks kartserisse paigutamine seoses suhtlemiseeskirjade rikkumisega (Tallinna Vangla 18.06.2020 vastus kaebusele, lisa 5).
21.Vastustaja esitatud käskkirjad sobivad kokku kaebuses kirjeldatud asjaoludega ning paigutuvad kaebuses nimetatud kahju tekitamise perioodi 16.11.2019-23.01.2020. Kuna kõige varasem asjakohane käskkiri anti 17.12.2019, puudutab vaidlus tegelikult ajavahemikku 17.12.201923.01.2020. Kaebaja nõuab täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ja distsiplinaarkaristuste määramisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Puuduvad tõendid, et kaebajat oleks hoitud jälgimiskambris või muul pidevat jälgimist võimaldaval režiimil. Ilmselt on kaebaja silmas pidanud täiendava julgeolekuabinõuna kohaldatud eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist.
22.Vaidlus puudub selles, et Tallinna Vangla on avaliku võimu kandja, kes tegutses kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldades ja temale distsiplinaarkaristusi määrates avalikõiguslikus suhtes.
23.VangS § 69 lg 1 sätestab, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub VangS-i või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. Kaebaja suhtes on täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatud 17.12.2019 käskkirjaga nr 5-1/19/2575 ja 29.12.2019 käskkirjaga nr 5-1/19/2618. Kaebaja nimetatud käskkirju ei vaidlustanud.
24.VangS § 63 lg 1 sätestab, et VangS-i, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi, milleks on muuhulgas noomitus (p 1) ja kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks (p 4). Kaebajale määrati distsiplinaarkaristused 30.12.2019 käskkirjaga nr 5-2/19/883, 08.01.2020 käskkirjaga nr 5-2/20/5 ja 16.01.2020 käskkirjaga nr 5-2/20/20. Kaebaja nimetatud käskkirju ei vaidlustanud.
25.Tallinna Vanglal on VangS-st tulenevalt õigus täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada ja distsiplinaarkaristusi määrata. Kui kaebaja ei nõustunud Tallinna Vangla tegevusega täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel ja distsiplinaarkaristuste määramisel, oli tal võimalus vastavad Tallinna Vangla käskkirjad vaidlustada, mida kaebaja ei teinud. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Puudub alus arvata, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ja distsiplinaarkaristuste määramine toimus õigusvastaste käskkirjade alusel.
26.Kaebaja on tuginenud üldsõnalisele väitele, et teda on alusetult süüdistatud ja diskrimineeritud. Diskrimineerimine tähendab isiku teistest halvemini kohtlemist mingi konkreetse tunnuse alusel. PS § 12 lg 1 kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Kaebusest ei tule välja, mis alusel kaebajat teistest kinnipeetavatest halvemini koheldi. Seega puudub alus arvata, et kaebajat tegelikult diskrimineeriti.
27.Kaebaja on viidanud tunnistajate puudumisele distsiplinaarmenetlustes. VangS-st ei tulene, et distsipliinirikkumise tõendamiseks peab vangla kindat liiki tõendeid koguma. Kohtule esitatud distsiplinaarmenetluse materjalidest (Tallinna Vangla 18.06.2020 vastus kaebusele, lisad 3-5) nähtub, et distsiplinaarmenetlused toimusid valvurite või inspektor-kontaktisiku ettekannete alusel. Kaebaja pani distsipliinirikkumised toime suhtluse käigus konkreetsete vanglaametnikega, mistõttu oli kaebaja kohta ettekande teinud vanglaametnikel kõige parem teadmine distsipliinirikkumise asjaoludest. Puudub alus arvata, et vanglaametnikud valetasid distsipliinirikkumise asjaolude kohta. Kaebaja sai kõigis distsiplinaarmenetlustes anda oma selgitused. Kaebaja loobus täiendavate kirjalike vastuväidete esitamisest distsiplinaarmenetluste protokollidele. Seega puudub alus arvata, et distsiplinaarkaristused määrati alusetult. 4(5)
28.Kaitsja puudumine ei anna alust väita, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ja distsiplinaarkaristuse määramine oli õigusvastane. VangS-i alusel toimuvates haldusmenetlustes ega üheski teises haldusmenetluses pole ette nähtud õigust kaitsjale. Kaitsja osalemine on ette nähtud ainult süüteomenetlustes. Kaebaja viide PS §-le § 21 on asjakohatu. Nimetatud säte puudutab isiku õigusi vabaduse võtmisel. Kui isik on kinnipeetav, on temalt vabadus juba võetud ja eraldatud lukustatud kambrisse või kartserisse paigutamine ei kujuta endast vabaduse võtmise olukorda PS § 21 tähenduses. Samuti on asjakohatu viide PS §-le 22. Nimetatud säte puudutab süütuse presumptsiooni. Süütuse presumptsioon hõlmab üksnes süüteomenetlusi (kriminaalmenetlus ja väärteomenetlus). VangS-i alusel toimuvad haldusmenetlused. Haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. Väärteomenetlus ja süütegude kohtueelne uurimine ei ole haldusmenetlus haldusmenetluse seaduse tähenduses (HMS § 1). Seega ei toimu täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel ja distsiplinaarkaristuse määramisel isiku süüdimõistmist.
29.Kaebaja on esitanud kaebuses väite, et ta ei pääsenud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ja kartserikaristuste ajal perearsti ja psühhiaatri juurde, millega seati ohtu tema vaimne tervis. Kaebaja ei esitanud seda väidet kohustuslikus kohtueelses menetluses (Tallinna Vangla 22.05.2020 esitatud vastus kohtunõudele, lisa 1), mistõttu on kohtul alus see väide tähelepanuta jätta. Kuna vastustaja on kohtule kaebaja tervisekaardi esitanud, märgib kohus siiski, et kaebajal oli tervisekaardi andmetel perioodil 17.12.2019-23.01.2020 ligipääs arstiabile olemas (Tallinna Vangla 18.06.2020 vastus kaebusele, lisa 6). Puudub alus arvata, et kaebaja poleks soovi korral perearsti või psühhiaatri vastuvõtule saanud. Näiteks on kaebajale 31.12.2019 selgitatud, et silmatilkasid määrab vajadusel perearst. Silmatilkasid ei väljastatud kinnipeetava soovi kohaselt. Tervisekaardilt ei nähtu, et kaebajal oleks ajavahemikul 17.12.2019-23.01.2020 vaimse tervisega seotud kaebusi olnud. Seega on kaebaja esitanud kohtule arstiabi mittevõimaldamise kohta valeinfot.
30.Kaebaja leiab, et VangS § 65 lg 1 on PS-ga vastuolus. VangS § 65 lg 1 sätestab, et üldjuhul pööratakse distsiplinaarkaristus täitmisele kohe. Kohus leiab, et tegemist pole käesolevas vaidluses asjakohase sättega. Kaebaja väidete kohaselt ei oleks tohtinud tema suhtes üldse distsiplinaarkaristusi kohaldada, sest kõik süüdistused olid alusetud. Seega ei ole probleem selles, et distsiplinaarkaristus kohe täitmisele pöörati, vaid selles, et kaebajale üleüldse distsiplinaarkaristus määrati. Kohus kahtleb, et kaebaja oleks kartserisse paigutamisega nõus olnud, kui distsiplinaarkaristus oleks hiljem täitmisele pööratud. Seega ei ole VangS § 65 lg 1 asjakohane säte, mille PS-le vastavust kohus kontrollima peaks. Vanglal on õigus kinnipeetavate suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid ja distsiplinaarkaristusi kohaldada, et tagada vangla julgeolek ja reageerida kinnipeetavate poolt VangS-i, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülisele rikkumisele. Vangla peab vangla julgeoleku tagamisel ja kinnipeetava distsiplinaarsel mõjutamisel hoiduma kinnipeetava õiguste rikkumisest. Käesoleval juhul ei viita miski sellele, et kaebaja õigusi oleks rikutud.
31.Kuna vastustaja ei ole toime pannud õigusvastast tegu avalik-õiguslikus suhtes, ei ole kahju hüvitamise esimene eeldus täidetud. Seega ei saa kahju hüvitamise nõuet rahuldada ja kohus ei kontrolli ülejäänud kahju hüvitamise eeldusi. Kaebus jääb rahuldamata.
32.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm 5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.