KORTERIÜHISTU KASE 6 hagi ST vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12. oktoobri 2016. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
ST apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastustaja
KORTERIÜHISTU
KASE
(registrikood 80100968), lepinguline esindaja Urmas Mardi Kostja/apellant ST (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raini Nõu
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta ST 10. novembri 2016. a apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 12. oktoobri 2016. a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-15-101212 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
2.Jätta ST apellatsiooniastme menetluskulud tema enda kanda. Kohtu selgitused: Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates Riigikohtule määruskaebuse. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud ja menetluse senine käik
1.KORTERIÜHISTU KASE 6 esitas 11. märtsil 2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ST-lt võla väljamõistmiseks. Võlgnik esitas nõudele vastuväite, mistõttu lõpetas maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. KORTERIÜHISTU KASE 6 (hageja) esitas 6. aprillil 2015 hagi Harju Maakohtule ST (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla ja viivise, kokku 1186 eurot 47 senti. 5. septembril 2016 loobus hageja viivisenõudest (310 eurot 70 senti). Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on kostja Harjumaal, Tabasalu alevikus Kase tn 6 korteri nr XX omanik. Hageja esitas korteriühistu liikmetele, sh kostjale, arved korteriühistu poolt osutatud ja vahendatud teenuste eest tasumiseks. Arvetel on välja toodud kululiigid, mille eest on kostja hagejale kohustatud tasuma, sh põhihooldustasu, muud korteri haldamisega seotud üldkulud ning korteriühistu üldkoosolekul vastu võetud otsuse alusel elamu akende vahetamisega seotud kulud. Kuna kostja poolt tasutud kommunaalmaksed ei ole katnud kostjale määratud kohustusi täies ulatuses, siis tekkis kostjal võlgnevus hageja ees.
2.Kostja vastuväidete kohaselt tasus kostja hagejale põhihooldustasu ja kommunaalteenuste eest. Kuna aknad ei kuulu korterile, ei pea korteriomanik tasuma nende eest järelmaksu väljaspool põhihooldustasu. Sihtotstarbelisi makseid tasuvad ühistu liikmed võrdselt ja arvestatuna eluruumi ühe ruutmeetri kohta. Kostja nõustus akende vahetusega üksnes seetõttu, et arvestas KredExi toetust. Kuna hageja ei tagastanud kostja poolt akende eest juba tasutud 1091 eurot, tegi kostja tasaarvestuse ning jättis nimetatud summa ulatuses põhihooldustasu ja kommunaalteenuste eest maksmata. Viivist ei ole kostja tasunud.
3.Harju Maakohus rahuldas 12. oktoobri 2016. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 875 eurot 77 senti. Kohus võttis vastu hageja loobumise ja lõpetas menetluse viivise (310 euro 70 sendi) väljamõistmise osas. Kohus jättis riigilõivust 175 eurot kostja ja 25 eurot hageja kanda. Esindajakulud jättis maakohus 26% ulatuses hageja ja 74% ulatuses kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja meneluskulude hüvitise 827 eurot 68 senti. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt nõuab hageja kostjalt majandamiskulude tasumist. Elamu akende vahetamise kulusid saab lugeda majandamiskuludeks KÜS § 151 mõttes, mille kandmine on otsustatud korteriühistu liikmete üldkoosoleku kehtiva otsusega, mis on KÜS § 13 lg 4 järgi kõigile ühistu liikmetele kohustuslik. Seega võis korteriühistu üldkoosolek häälteenamusega otsustada elamu renoveerimise ja akende vahetamise üle ja ka selle üle, et akende eest võivad korteriomanikud, kelle korterite aknad vahetati, tasuda järelmaksuga, kuid KredExi renoveerimistoetust akende eest tasumisel ei arvestata. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja korteriomandi piires olid aknad amortiseerunud, kostjas oli nõus akende vahetamisega,
aknad vahetati ja kostja kirjutas alla tööde vastuvõtmise aktile. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et akende maksumus oli 1679 eurot 56 senti, milles kostja on tasunud kokku 1605 eurot, kuid jätnud hiljem hageja esitatud arvete alusel majandamiskulud tasumata. Hageja 24. aprilli 2012. a protokollist nähtub, et otsustati elamut renoveerida, kuid ei nähtu, kes peavad tasuma akende vahetuse eest. Hageja 22. oktoobri 2013. a erakorralise üldkoosoleku kohta on hageja ja kostja esitanud erineva sisuga protokollid, kuid kohus arvestab tõendina hageja esitatud protokolli, kuna üldkoosolek luges selle 18. aprilli 2014. a koosolekul õigeks protokolliks. Samuti kinnitas üldkoosoleku 13. jaanuari 2015. a erakorralisel üldkoosolekul 22. oktoobri 2013. a koosoleku otsuseid, mille kohaselt pidid aknad kinni maksma nende korterite omanikud, kelle korteriomandi piires aknad vahetati, ühistu pidi võimaldama selleks kaheaastast järelmaksu ilma intressita, 35%-list KredExi toetust akende puhul ei arvestata ja maksmine toimub hageja esitatava arve alusel. Üldkoosoleku otsuseid ei ole kohtus tähtaegselt vaidlustatud. Seega on hagejal õigus nõuda akende eest tasu maksmist. Hageja on tõendanud raamatupidamisliku tabeliga, et kostja võlg oli 1. jaanuari 2015. a seisuga 1186 eurot 47 sent, sh põhivõlg 875 eurot 77 senti. Kokku on hageja esitanud kostjale vaidlusalusel ajavahemikul arveid 3728 eurot 94 senti, millest kostja on tasunud 2853 eurot 17 senti. Arvete summad viivist ei hõlma ja hageja loobus viivisenõudest. Kostja väidetud tasaarvestus ei olnud võimalik, kuna asja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks olnud nõue hageja vastu.
4.Kostja esitas 10. novembril 2016 maakohtu otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning jätta uue otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei pööranud maakohus tähelepanu asjaoludele ja tõenditele ning kehtivale õigusele seonduvalt akende vahetamise kuludega. Maakohus ei selgitanud välja ka seda, kui palju peab kostja kokku akende vahetuse eest tasuma. Maakohus asus üllatuslikult seisukohale, et hageja nõudis kostjalt majandamiskulude tasumist ajavahemiku eest mai 2013 kuni jaanuar 2015. Hageja märkis korduvalt, et hagetavaks perioodiks on august 2014 kuni jaanuar 2015. Jaanuaris 2013 kandis KredEx hagejale üle 35% toetust kõigi tööde maksumusest, kaasa arvatud akende vahetus, seega ei pea kostja hagejale akende vahetamise kulust 35%, s.o 588 eurot 76 senti hüvitama. Kohus ei andnud hinnangut kostja väitele, et kostjal oli seadusest tulenev õiguspärane ootus KredExi toetusele. Kostjat peteti, kuna akende vahetuse eest talle lubatud 35% KredExi toetusest ei tasutud. Hageja üritab saadud toetust kasutada vastuolus toetuse taotlemise eesmärgiga. Hageja ei võinud arvestada kostja poolt tasutud makseid vanemate võlgnevuste katteks. Kohus jättis kohaldamata võlaõigusseaduse § 88 lg 1. Maakohus pidi ise kontrollima, ega hageja üldkoosoleku otsused ei ole vaidlusaluses osas kostja vastuväidetest tulenevalt tühised. Mittetulundusühingute seaduse § 24 1 lg 2 sätestab, et üldkoosoleku otsuse tühisusele võib kohtumenetluses tugineda ka vastuväite esitamisega – järelikult ei pidanud kostja esitama hagi, nõudmaks vaidlusaluste otsuste vastavas osas tühistamist.
Kohtumääruse põhjendused
5.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjaliga leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 keelduda.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja palus hagis mõista kostjalt välja võla 1186 eurot, sh 827 eurot 68 senti põhivõlg ja 310 eurot 70 senti viivis. Seega esitas hageja rahalise nõude, mis ei ületa 2000 eurot, ja seega on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
7.Lihtmenetluse asjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2 järgi menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kolleegium juhib tähelepanu, et maakohus ei ole otsuses TsMS § 442 lg 10 kohaselt märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus lisas otsusele TsMS § 442 lg 6 järgi lahendi peale edasikaebamise korda ja tähtaega puudutava selgituse, ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses, nagu on korduvalt leidnud ka Riigikohus. Seega ei ole maakohus andnud asjas edasikaebamiseks luba. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ega selgelt rikkunud menetlusõiguse normi, sh ei ole maakohus hinnanud tõendeid selgelt ebaõigesti. Maakohus lähtus kolleegiumi hinnangul hagi lahendades õigesti KÜS §-st 151 ja § 13 lg-st 4 ning asus põhjendatult seisukohale, et tuginedes korteriühistu üldkoosoleku otsustele oli hagejal õigus nõuda kostjalt akende vahetamise tasu, arvestamata KredEx-i toetust. Maakohus kontrollis üldkoosoleku otsuste kehtivust ja sisu. Maakohus selgitas välja asja lahendamiseks vajalikud asjaolud, ega ole hinnanud asjas esitatud tõendeid selgelt ebaõigesti. Kostja apellatsioonkaebuse väited ei osunda ühelegi sellisele maakohtu rikkumisele, mis võinuks kaasa tuua ebaõige kohtulahendi.
8.Eeltoodut arvestades ei ole ringkonnakohtul alust kostja apellatsioonkaebust menetlusse võtta. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb kostja apellatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 1 järgi kostja enda kanda. Kostjal apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.
9.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada.
Kuna kostja esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda kostjale tagastada. Kohtumäärus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.