lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-1575/5

Korrakaitse › Relvaload

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 06.10.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-1575/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Relvaload
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
06.10.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
818
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
RelvS § 43 lg 1, 11HKMS § 104 lg 5Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 120 lg 1Toimingud kaebuse menetlusse võtmiselHKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 43 lg 2Korduv kaebusLS § 69 lg 3

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-20-1575

Määruse kuupäev

6. oktoober 2020

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Hanno Laane (Laan) kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 27.07.2020.a otsuse nr 4.2-1/5962-2 tühistamiseks.

Menetlusosalised

Kaebaja - Hanno Laan Vastustaja - Politsei- ja Piirivalveamet

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus.

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Asjaolud

1.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 27.07.2020. a otsusega nr 4.2-1/5962-2 peatati Hanno Laane relvaloa nr DL10005116 kehtivus kuueks kuuks alates otsuse jõustumise kuupäevast ning kohustati kaebajat andma tema nimele registreeritud tulirelvad ja tema valduses olev laskemoon otsuse teatavaks tegemisele järgneval tööpäeval üle Lõuna prefektuurile. Otsuse põhjenduste kohaselt koostati kaebajale väärteoasjas nr 261020003512 kiirmenetluse otsus ja teda karistati liiklusseaduse (LS) § 224 lõike 1 järgi 35 trahviühiku suuruse rahatrahviga. Kaebajale heideti ette seda, et ta juhtis 06.07.2020 kella 10.19 ajal Põlvamaal Räpina vallas Räpina linnas mootorsõidukit seisundis, kus alkoholisisaldus ühes liitris tema väljahingatavas õhus oli 0,11 mg/l, rikkudes sellega LS § 69 lõike 3 nõudeid. Väärteootsus jõustus 22.07.2020. Kuna kaebajat on väärteokorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholipiirmäära ületades, siis kuulub talle väljastatud relvaloa kehtivus relvaseaduse (RelvS) § 43 lõike 1 punkti 1 alusel peatamisele. PPA-l puudub õigus tehtavat otsust kaalutleda. Kaebajale anti võimalus esitada omapoolseid arvamusi ja vastuväiteid relvaloa peatamisele. Kaebaja selgitas juhtunu asjaolusid ning soovis relvaloa peatamist võimalikult lühikeseks tähtajaks. Arvestades kaebaja isikut ja temale süüks arvatud teo asjaolusid, pidas PPA võimalikuks peatada kaebaja relvaluba RelvS § 43 lõike 11 alusel kuueks kuuks.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Kaebaja esitas 24.08.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse PPA 27.07.2020.a otsuse nr 4.21/5962-2 peale. Kaebaja ei ole nõus tema relvaloa kehtivuse peatamisega kuueks kuuks. Relvaloa peatamise aluseks olev rikkumine oli minimaalne ja väärteotrahv on tasutud. Kohtu seisukoht
3.Kohus tõlgendab kaebust selliselt, et kaebaja taotleb PPA 27.07.2020.a otsuse tühistamist (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lõige 2 punkt 1).
4.HKMS § 120 lõike 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
5.Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
6.RelvS § 43 lõike 1 punkti 1 kohaselt peatab PPA soetamisloa või relvaloa kehtivuse, kui loa omajat on väärteomenetluse korras karistatud mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest lubatud alkoholipiirmäära ületades või õhusõiduki, veesõiduki või raudteeveeremi juhtimise eest alkoholijoobes. See tähendab, et relvaloa kehtivuse peatamine on tagajärg, mis igal juhul kaasneb isiku karistamisega väärteomenetluse korras mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholipiirmäära ületades. Kaebaja on isik, kellele on määratud väärteomenetluse korras karistus mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholipiirmäära ületades. Kaebaja enda suhtes väärteomenetluse korras tehtud otsust ei vaidlustanud ning see on jõustunud. Kaebaja relvaloa kehtivuse peatamise eeldused RelvS § 43 lõike 1 punkti 1 kohaselt on täidetud ja PPA-l ei olnud seadusest tulenevalt võimalik jätta kaebaja relvaloa kehtivust peatamata. Kohtupraktikas aktsepteeritakse seisukohta, et RelvS § 43 lõike 1 punkt 1 ei võimalda PPA-le kaalutlusruumi (vt näiteks Tallinna Ringkonnakohtu 14.05.2020.a otsus kohtuasjas 3-19-1311).
7.RelvS § 43 lõike 11 kohaselt peatatakse isiku karistatuse korral tema relvaloa kehtivus alates kuuest kuust kuni ühe aastani. Seega oli PPA-l võimalik haldusasjas oma kaalutlusõiguse alusel otsustada üksnes selle üle, kui pikaks ajaks kaebaja relvaloa kehtivus peatada. Kaebaja suhtes on otsusega kohaldatud kuue kuu pikkust relvaloa kehtivuse peatamist. Tegemist on kõige lühema võimaliku tähtajaga, mille seadus RelvS § 43 lõike 1 punkti 1 alusel relvaloa kehtivuse peatamiseks ette näeb.
8.Eelnevat arvestades ei näe kohus võimalust, et PPA oleks saanud jätta kehtivate õigusnormide alusel vaidlustatud haldusakti (otsuse) andmata või teha kaebaja relvaloa kehtivuse peatamisel tema õigusi vähem riivava otsuse. Kaebuse rahuldamine on vähe tõenäoline.
9.Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I (Riigikogu XIII koosseis) juurde, lk 22).

Kohtu hinnangul ei saa vaidlustatud otsusest tulenevat kaebaja õiguste riivet pidada eeltoodud tähenduses intensiivseks. Vaidlustatud otsuse põhjal on kaebajal õigus omada kaht relva jahipidamiseks ning otsus tähendab seda, et kaebajal ei ole kuue kuu jooksul võimalik tulirelvaga jahti pidada. Praeguseks on selles perioodist järele jäänud vähem kui neli kuud. Kaebaja relvaluba ei ole kehtetuks tunnistatud, vaid selle kehtivus on üksnes peatatud lühimaks seadusega lubatud tähtajaks. Tähtaja lõppemisel relvaloa kehtivus taastub ning relvad tagastatakse kaebajale. Kaebajale ei kaasne relvaloa peatamisega lisakulusid või muid kohustusi.

10.Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti halduskohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
11.Kaebaja on kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 15 eurot (tl 3). HKMS § 104 lõike 5 punkti 2 alusel tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium