Janek Schneideri kaebus Tartu Vangla 3. märtsi 2020. a käskkirja nr 6-2/190 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Janek Schneider Vastustaja – Tartu Vangla, seaduslik esindaja Raul Kadaste
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Janek Schneideri kaebus rahuldamata.
2.Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 5. novembril 2020. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tartu Vangla tunnistas 3. märtsi 2020. a käskkirjaga nr 6-2/190 kinnipeetav Janek Schneideri (kaebaja) süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 rikkumises ja määras talle karistuseks noomituse (dtl 16-19). Distsiplinaarmenetluse ajendiks on Tartu Vangla valvuri Kristel Kübara 3. veebruari 2020. a ettekanne nr 6-38/785, mille kohaselt ei allunud kaebaja teel spordisaali valvuri korduvatele korraldustele lõpetada suhtlemine S-maja jalutusaedikus oleva kinnipeetavaga. VangS § 67 p 1 kohaselt on julgeoleku tagamiseks vanglas kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele.
2.Kaebaja esitas Tartu vanglale vaide, mis registreeriti 17. märtsil 2020 nr-ga 1-11/180-1 (dtl 14). Kaebaja nõudis käskkirja kehtetuks tunnistamist, kuna menetlus on viidud läbi valesti. Kaebajat on liiga hilja teavitatud menetluse alustamisest ja ta ei ole saanud anda piisavalt selgitusi.
3.Tartu Vangla jättis 7. aprilli 2020. a vaideotsusega nr 1-11/180-2 kaebaja vaide rahuldamata (dtl 12-13). Ametnik teavitas samal päeval kaebajat, et koostatakse ettekanne rikkumise kohta. Seega oli kaebaja teadlik, et tema kohta on koostatud ettekanne. Menetleja alustab menetlusega vastavalt oma töökoormusele, kuid ta peab jõudma selle läbi viia kuu aja jooksul. Olenemata sellest, millal kaebajat teavitati menetluse alustamisest, ei muuda see talle määratud karistust. Tartu Vangla kodukorra p 1.7.10 kohaselt on kinnipeetaval keelatud suhelda osakonnas, jalutusaias või jalutusboksis olles teiste osakondade kinnipeetavatega. Selle punkti eesmärgiks on piirata erinevates osakondades paiknevate kinnipeetavate suhtlemist turvalisuse kaalutlusel, et isikud ei saaks vahetada infot. Huviringid on vanglas kinnipeetavatele, kes käituvad õiguskuulekalt.
4.Kaebaja esitas 5. mail 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 3. märtsi 2020. a käskkirja nr 6-2/190 tühistamiseks (dt 1-5).
5.Tartu Halduskohus võttis 15. mai 2020. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Tartu Vangla ja kohustas vastustajat kaebusele vastama (dtl 30-31).
6.Tartu Vangla vastas kaebusele 8. juunil 2020 (dtl 51-53).
7.Tartu Halduskohus otsustas 19. juuni 2020. a määrusega lahendada asja kirjalikus menetluses (dtl 55-56). Kohus andis menetlusosalistele tähtaja täiendavate menetlusdokumentide ja vastuväidete esitamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
8.Kaebaja taotleb Tartu Vangla 3. märtsi 2020. a käskkirja nr 6-2/190 tühistamist, põhjendades oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt.
8.1.Kaebaja ei ole Tartu Vangla sisekorda rikkunud. Ametnik K. Kübar väidab, et kaebaja oli treeningsaali minnes suhelnud teiste kinnipeetavatega, kes jalutasid samal ajahetkel jalutusboksis ning väidetavalt oli ta kaebajat sel ajal korrale kutsunud. Kaebaja seesugust situatsiooni ei mäleta. Kuna treeningsaali liigub korraga palju inimesi, siis võis ametnik kedagi teist korrale kutsuda ning kaebajat kellegagi hiljem segamini ajada.
3-20-847
8.2.Kaebajat ei informeeritud algatatud distsiplinaarmenetlusest koheselt, mistõttu puudus kaebajal võimalus jagada omapoolseid selgitusi väidetavate asjaolude ilmnemisel (mitte kuu aega hiljem).
8.3.Tartu Vangla on käskkirjas välja toonud asjaolu, et kinnipeetav ei pea omapoolseid selgitusi kirjutama konkreetse blanketi peale, vaid võib need esitada tavalisel valgel paberil igal ajal rikkumise toimepanemise ning teada saamise hetkest. Kuna kaebajat ei ole distsiplinaarrikkumisest teavitatud, siis ei ole kaebaja pidanud vajalikuks ka eelpoolnimetatud võimalust kasutada. Vastava blanketi toomine oleks vähemalt andnud selge tunnistuse sellest, et kaebaja suhtes on üldse mingisugune rikkumine tuvastatud ja vastav ettekanne koostatud. Ajavahemikul 3. veebruarist 2020 (väidetava distsiplinaarrikkumise toimumise aeg) kuni 26. veebruarini 2020 (hetkeni, mil inspektor-kontaktisik Hedvig Heleen Saare koostas kaebajale teatise distsiplinaarmenetluse alustamisest) ei olnud kaebaja teadlik rikkumise toimepanemisest, ettekande koostamisest ega distsiplinaarmenetluse alustamisest.
9.Tartu Vangla vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja jääb kohtueelses menetluses väljendatud seisukohtade ja põhjenduste juurde. Vastuses kaebusele lisas vastustaja järgmist.
9.1.Kaebuse esitaja seisukoht, et valvur oli kohustatud talle koheselt peale 3. veebruaril 2020 toimunu kohta ettekande koostamist sellest teada andma ning võimaldama kirjutada seletuse, ei ole õige. VangS § 133 kohaselt on vanglateenistujal kohustus koheselt teavitada vangla direktorit või kõrgemalseisvat vanglaametnikku kõikidest karistuse täideviimisel esile kerkivatest tähtsatest juhtudest, mis puudutavad vangla sisekorraeeskirjade täitmist, samuti tähelepanekutest kinnipeetava kohta, mis aitavad kaasa karistuse täideviimise eesmärkide saavutamisele. VangS § 64 lg 2 sätestab, et kinnipeetavat informeeritakse kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse. Kinnipeetaval on õigus anda selgitusi. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 35 lg 1 p 2 sätestab, et haldusorgani initsiatiivil algav haldusmenetlus algab menetlusosalise teavitamisega menetlusest. Seega, kui valvur K. Kübar koostas 3. veebruari 2020 kaebaja käitumise kohta ettekande, oli tal kohustus sellest teavitada vangla direktorit, kellele ettekanne on ka adresseeritud. Otsuse, viia kaebaja käitumise osas läbi distsiplinaarmenetlus, tegi ettekandele tehtud kande kohaselt üksuse juht J. Ruubel 12. veebruaril 2020, määrates menetluse läbiviijaks H. H. Saare. Viimane koostas kaebajale 26. veebruaril 2020 teatise, milles kaebajat teavitati tema suhtes 3. veebruaril 2020 aset leidnud juhtumi osas algatatud distsiplinaarmenetlusest ning anti võimalus selgituste andmiseks, mida kaebaja ka kasutas.
9.2.Vastustaja möönab, et kaebaja teavitamine tema suhtes 3. veebruari 2020 intsidendi osas distsiplinaarmenetluse alustamisest oleks võinud toimuda kiiremini, aga kindlasti polnud viivituse puhul tegemist menetlusnormide rikkumisega ning see ei toonud kaasa tagajärge, mis põhjustaks määratud karistuse tühistamise. Isegi juhul, kui viivitust saaks pidada menetlusnormide rikkumiseks, ei anna see alust käskkirja tühistada, kuna HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Asjaolu, et kaebaja menetlusest teavitamise järgselt antud seletuses väidab, et ta ei mäleta toimunut ning talle isegi ei meenu, et keegi valvur oleks teda vangla territooriumil korrale kutsunud, ei tähenda, et juhtunut pole toimunud ning valvuri ettekandes kajastatu ei ole tõene. Olukorda, kus kinnipeetavat teavitatakse tema suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimisest mõne aja pärast peale rikkumise toimepanemist, ei saa pidada ka iseenesest tavapäratuks. Kinnipeetavate poolt toimepandavad rikkumised on väga erinevad ning teinekord võib aega kuluda nii rikkumise kvalifitseerimiseks (nt kuri-, väär-
3-20-847 või distsiplinaarteoks) või menetluse käiku mõjutada võivate oluliste asjaolude väljaselgitamiseks.
9.3.Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et kui ettekande kirjutanud ametnik on kuu taguste sündmuste meenutamisel kahtlev, tuleb sellest järeldada, et juhtumit aset ei leidnudki. Vanglaametnike igapäevane töö on kinnipeetavate saatmine vangla territooriumil ning kinnipeetavate poolt toimepandud rikkumiste fikseerimine. Käesoleval juhul oli kaebajale etteheidetav tegu selge, vangla territooriumil saatmise ajal ei allunud kaebaja vanglaametniku korduvatele korraldustele lõpetada teises kohas jalutatavate kinnipeetavatega suhtlemine. Praegusel juhul on oluline, et vanglaametnik K. Kübar on kaebaja poolt toimepandud rikkumise fikseerinud teo toimpanemise päeval, mitte hiljem. Sama ettekande kohaselt teavitas K. Kübar kaebajat sellest, et koostab ettekande ning see asjaolu on koosõlas vanglaametniku menetluses antud täiendava seletusega, mille kohaselt ta mäletas kaebaja teavitamist ettekande koostamisest, kui ka sellel järgnenud kaebaja suhtumist ilmestanud ütlust, et: “tee neid ettekandeid“. Asjaolu, et kaebaja käitumist ja suhtumist iseloomustav kirjeldus sisaldub vanglaametniku täiendavas selgituses, ei tähenda, et need on väljamõeldud. Ettekandes tuleb ametnikul kajastada rikkumine, milleks käesoleval juhul oli korraldusele allumatus. See, kuidas kaebaja käitus või milline oli kaebaja suhtumine, kui ta sai ettekande koostamisest teada, pole korralduse allumatuse toimepanemise seisukohast oluline ning seega ei pidanud vanglaametnik kaebaja käitumist, mis järgnes ettekande koostamisest teadasaamisele, ettekandes kajastama.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
10.Asja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 3. märtsi 2020. a käskkirja nr 6-2/190 tühistamiseks. Vaidlustatud käskkirjaga karistas vangla kaebajat distsiplinaarkorras noomitusega.
11.Hinnanud poolte väiteid ja kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud käskkirja näol on tegemist HMS § 54 mõistes nii vormiliselt kui ka materiaalselt õiguspärase haldusaktiga, mis on antud pädeva isiku poolt ning vastab haldusaktidele esitatavatele nõuetele. Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega ega pea HKMS § 165 lg-le 2 tuginedes vajalikuks kõiki vastustaja põhjendusi üle korrata. Menetlusökonoomia seisukohalt poleks mõistlik hästi kirja pandud ja järgimist väärivat seisukohta ümber sõnastada (nt Riigikohtu 26. juuni 2018. a otsus asjas nr 316-579, p 16).
12.Tartu Vangla kolmanda üksuse valvur K. Kübara 3. veebruari 2020. a ettekandest nr 2-20867 nähtub, et 3. veebruaril 2020 kella 13.30 paiku ei allunud kaebaja korduvatele korraldustele teel spordisaali lõpetada suhtlemine S-maja jalutusaediku kinnipeetavaga (dtl 37). Ettekande koostaja on selgitanud, et kinnipeetavat on ettekande koostamisest teavitatud. Ettekandelt nähtub, et üksuse juht J. Ruubel on 12. veebruaril 2020 saatnud asja menetlusse.
13.Kaebaja ja vastustaja on erimeelt selles, kas kaebaja on ettekandes etteheidetud teo toime pannud ja kas kaebajat teavitati ettekande koostamisest. Kokkuvõttes taandub vaidlus sellele, kas kaebaja distsiplinaarkorras karistamine oli õiguspärane ja distsiplinaarkaristus proportsionaalne.
14.VangS § 63 lg 1 sätestab kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse kohaldamise aluse, milleks on VangS, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine.
3-20-847
15.Distsiplinaarmenetluse algatamiseks ja distsiplinaarkaristuse määramiseks on vaja esmalt tuvastada, kas kinnipeetav on toime pannud distsiplinaarsüüteo, kas on täidetud vastav teokoosseis (Riigikohtu halduskolleegiumi 7. novembri 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-51-11, p 10). Kohus selgitab, et selleks tuleb teha kindlaks õigusakt ja säte, mida kinnipeetava tegevus rikkus, milles see tegevus seisnes ning kinnipeetava tahtlus.
16.Praeguses asjas oli vaidlustatud käskkirjaga kaebajat karistatud VangS § 67 p 1 rikkumise eest. VangS § 67 p 1 kohaselt on julgeoleku tagamiseks vanglas kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. VangS § 67 p 1 eesmärgiks on vältida kinnipeetava allumatust ja tagada vanglateenistuse ametniku korralduse täitmine ilma, et samal ajal toimuks vanglateenistuse ametniku ja kinnipeetava vahel vaidlus selle üle, kas korraldust tuleb täita või mitte. Riigikohus on oma praktikas märkinud, et kui hiljem kohases menetluses tuvastatakse, et vanglaametniku poolt kinnipeetavale antud korraldus ei olnud seadusega kooskõlas, ei tähenda see veel, et korraldusele mitteallunud kinnipeetav pole rikkunud VangS § 67 p-s 1 sätestatud allumiskohustust. Kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Tühine haldusakt on HMS § 63 lg 1 järgi kehtetu algusest peale ning seda ei ole kellelgi kohustust täita. Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas.
17.Kuna kaebajale etteheidetav tegu seisnes vanglateenistuse ametniku korraldusele mitte allumises, tuleb kontrollida, kas 3. veebruaril 2020 kaebajale vanglaametniku poolt antud korraldus oli tühine HMS § 63 lg 2 tähenduses ja selle tühisus oli kaebajale ilmselge. Kohus tutvus haldusasja materjalidega ja on seisukohal, et 3. veebruaril 2020 vanglaametniku poolt kaebajale antud korraldustel puuduvad HMS § 63 lg-s 2 sätestatud tühise haldusakti tunnused.
18.Tartu Vangla kodukorra p 1.7.10 sätestab, et kinnipeetaval on keelatud suhelda osakonnas, jalutusaias või jalutusboksis olles teiste osakondade kinnipeetavatega. Kodukorra seletuskirjast nähtub, et E-hoone suletud osakondades on keelatud suhelda teiste kambrite kinnipeetavatega. Vangla piirab erinevates osakondades, suletud kambris või suletud osakonnas paiknevate kinnipeetavate suhtlemist turvalisuse kaalutlusel, et isikud ei saaks vahetada infot, nt organiseerida õigusrikkumisi, ohustada vangla ja ühiskonna julgeolekut, keelatud esemete üleandmist. Kaebajale heideti ette allumiskohustuse rikkumist. Käskkirja kohaselt ei allunud kaebaja vanglaametniku korraldustele mitte suhelda S-maja jalutusaedikus viibinud teiste kinnipeetavaga. Distsiplinaarsüüteo toimepanemist kinnitavateks tõenditeks on vangla hinnangul vanglaametniku ettekanne koos hilisema seletusega.
19.Kohtu hinnangul on usutav, et valvur andis mitmel korral kaebajale korralduse lõpetada suhtlemine jalutusaedikus olnud kinnipeetavatega. Sellele viitab nii K. Kübara ettekanne kui tema hilisem 2. märtsi 2020. a selgitus e-kirjas (dtl 43). Ettekandes on sõnaselgelt kirjas ka see, et kinnipeetavat on ettekande koostamisest teavitatud. Ka kuu aega hilisemas selgituses märgib K. Kübar, et päris kindlasti ei ajanud ta kaebajat kellegagi segamini. Valvur mäletab täpselt, et ta viis kaebaja spordisaali ja S-maja tagumise aediku juures hakkas kaebaja kinnipeetavaga suhtlema. Valvur teavitas kaebajat ettekande koostamisest, mille peale vastas kaebaja ülbelt, umbes nii et „tee neid ettekandeid“. Kohtul ei ole alust kahelda valvuri ettekande õigsuses. Selliste intsidentide fikseerimine kuulub tema töökohustuste hulka. Vanglateenistuse ametnikel puudub tõsiselt võetav põhjus mõelda välja ja panna kirja üksikasjalik ja loogiliselt usutav, kuid tõele mittevastav ettekanne kinnipeetava suhtes. Sellise käitumise usutavust vähendab ka
3-20-847 asjaolu, et ametnik riskiks valeettekande ilmsikstulekul enda suhtes distsiplinaarmenetluse algatamisega. Kohus ei nõustu kaebajaga, et kuna ta ei mäleta, et keegi valvuritest oleks pidanud teda vangla territooriumil korrale kutsuma, on ainus loogiline seletus see, et teda aetakse kellegagi segamini. Seletusi võib olla mitmeid, alustades sellest, et kaebaja sellele situatsioonile piisavat tähelepanu ei pööranud ja lõpetades sellega, et kaebaja ei tahagi seda situatsiooni mäletada.
20.K. Kübara ettekanne on Tartu Vangla poolt registreeritud 5. veebruaril 2020 nr-ga 6-38/785 (dtl 37). Ettekandel on Tartu Vangla direktori tempel ja üksuse juhi J. Ruubeli 12. veebruari juhis „menetleda“. Kohus nõustub vastustajaga selles, et VangS § 133 kohaselt on vanglateenistujal kohustus koheselt teavitada vangla direktorit või kõrgemalseisvat vanglaametnikku kõikidest karistuse täideviimisel esile kerkivatest tähtsatest juhtudest, mis puudutavad vangla sisekorraeeskirjade täitmist, samuti tähelepanekutest kinnipeetava kohta, mis aitavad kaasa karistuse täideviimise eesmärkide saavutamisele. VangS § 64 lg 2, millele ka kaebaja õigesti viitab, sätestab, et kinnipeetavat informeeritakse kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse. Kinnipeetaval on õigus anda selgitusi. HMS § 35 lg 1 p 2 sätestab, et haldusorgani initsiatiivil algav haldusmenetlus algab menetlusosalise teavitamisega menetlusest. Järelikult, kui valvur K. Kübar koostas 3. veebruari 2020 kaebaja käitumise kohta ettekande, oli tal kohustus sellest teavitada vangla direktorit, kellele ettekanne on ka adresseeritud. VangS §-le 133 tuginedes saab kindlalt väita, et vastustaja ei pidanud ettekande koostamisest kaebajat koheselt teavitama. Samuti ei olnud vastustajal kohustust võtta kaebajalt ettekande koostamise päeval selgitus. Asja materjalidest nähtub, et otsuse, viia kaebaja käitumise osas läbi (distsiplinaar)menetlus, tegi ettekandele tehtud kande kohaselt, üksuse juht J. Ruubel 12. veebruaril 2020, määrates menetluse läbiviijaks H. H. Saare. Viimane koostas kaebajale 26. veebruaril 2020 teatise, milles kaebajat teavitati tema suhtes 3. veebruaril 2020 aset leidnud juhtumi osas algatatud distsiplinaarmenetlusest ning anti võimalus selgituste andmiseks, mida kaebaja ka kasutas. Vastustaja on möönnud, et kaebaja teavitamine tema suhtes 3. veebruari 2020 intsidendi osas distsiplinaarmenetluse alustamisest oleks võinud toimuda kiiremini. Kohus leiab sarnaselt vastustajaga, et sellise viivituse puhul polnud tegemist menetlusnormide rikkumisega, mis põhjustaks määratud karistuse tühistamise.
21.Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et kaebaja distsiplinaarsüütegu on tõendatud. Kohtu hinnangul on distsiplinaarmenetlus läbi viidud vastavalt VangS § 64 nõuetele, materjalidest ei nähtu, et asjaolude väljaselgitamisel oleks vangla rikkunud oluliselt menetlusnorme, mis tingiks käskkirja õigusvastasuse. Samuti ei kinnita kaebuses esitatud etteheited tõendite meelevaldset hindamist ning oluliste asjaolude kindlaks tegemata jätmist. Kaebajat on 27. veebruaril 2020 teavitatud distsiplinaarmenetluse alustamisest (dtl 39), selgitatud menetluse käiku ja menetluslikke õigusi, tutvustatud asjakohaseid dokumente, antud võimalus selgituste andmiseks, mida kaebaja on 27. veebruaril 2020 ka kasutanud (dtl 41).
22.Vangla on karistanud kaebajat noomitusega, mis on vangistusseaduse §-s 63 sätestatud karistustest leebeim. Toime pandud distsiplinaarsüütegu omab negatiivset mõju vangla distsipliinile ning karistamine sellise teo eest omab ka üldpreventiivset eesmärki. Kohtu hinnangul on vangla nõuetekohaselt analüüsinud karistamise vajadust ja karistuse liiki ning võtnud kooskõlas VangS § 63 lg 3 esimese lausega distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärke. Leebeima karistuse rakendamine on süüteo toimepanemise asjaolusid arvestades põhjendatud.
23.Kuna kaebajale distsiplinaarkaristuse määramine oli õiguspärane, siis ei ole selles osas alust ka vaideotsuse tühistamiseks.
3-20-847
24.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, siis vastavalt HKMS § 109 lg 1 neljandale lausele ei mõisteta menetluskulusid vastustaja kasuks välja ning menetluskulud jäävad poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.