Politseija Piirivalveameti taotlus XXi kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindajad Birgit Siim ja Katri Bergmann Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – XX
Asja läbivaatamine
02.10.2020 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba XXi kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 06.02.2021 (kaasa arvatud).
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 265 lg 5, § 204 lg 1).
ASJAOLUD
1.Nigeeria kodanik XX (sündinud xx xx xxxx) saabus 20.09.2020 lennukiga Frankfurdist Eestisse. Ta esitas viibimisalusena Itaalia isikutunnistuse, mis ei olnud ette nähtud reisimiseks, vaid siseriiklikuks kasutamiseks. Itaalia elamisluba või elamisloa kaarti tal polnud. Isik soovis minna Eesti kaudu edasi Soome, kus ta enda sõnul resideerub.
2.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas isiku 20.09.2020 kuni 48 tunniks kinni ja talle koostati koheselt täitmisele kuuluv lahkumisettekirjutus nr 2009202000.
3.Sirene kaudu tehtud päringust Soome selgus, et XX on varasemalt taotlenud Soomes elamisluba, mille suhtes tehti negatiivne otsus. Isik lahkus 01.09.2020 Soomest vabatahtlikult Itaaliasse. Tal oli varasemalt Itaalia elamisluba, kuid see on kaotanud kehtivuse. Isikul puudub õigus Soome sisenemiseks. Samuti sai PPA 22.09.2020 Itaaliast vastuse, et isikul puudub õigus Itaaliasse siseneda ja mingit seost Itaalia selle isikuga ei tunnista. PPA võttis 28.09.2020 ühendust Nigeeria Saatkonnaga, et täpsustada võimalust isiku sisenemiseks Nigeeriasse.
3-20-1769
4.Tallinna Halduskohus andis 22.09.2020 määrusega PPA-le loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni 06.10.2020.
5.PPA esitas 28.09.2020 Tallinna Halduskohtule taotluse XXi kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks 4 kuu võrra. Põhjendused:
5.1.Välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 järgi peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. XXil puuduvad seaduslikud alused Eesti Vabariigis viibimiseks. Isiku suhtes esineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 2 p-s 1 sätestatud kinnipidamise alus, sest esineb põgenemisoht (VSS § 68 p 6). Isikul puudub alus Schengeni alal viibimiseks. Isikule keelduti Soomes elamisluba andmast ja ta lahkus ise Soomest Itaaliasse 01.09.2020. Isik saabus Eestisse 20.09.2020 ja üritas tagasi Soome jõuda. Isik on ise korduvalt väljendanud, et ta soovib naasta Itaaliasse. Itaalia vastas PPA-le, et isikul ei ole õigust siseneda Itaaliasse ja mingit seost nad selle isikuga ei tunnista. Isikuga vesteldi võimalusest naasta Nigeeriasse ja isik küll nõustus sellega suuliselt, kuid isiku eelpool kirjeldatud käitumisest võib järeldada, et ta väldib igal moel Schengeni alalt väljasaatmist ja seetõttu puudub usaldus, kas ta tegelikult on nõus vabatahtlikult Nigeeriasse naasma. Isiku eelnev käitumine annab ühtlasi aluse jaatada piisavat tõenäosust, et ta ei pruugi olla väljasaatmismenetluse lõpuni Eestis ametivõimudele kättesaadav ja ta võib omavoliliselt lahkuda mõnda teise Schengeni liikmesriiki. Otselende Eestist Nigeeriasse ei lähe, mis tähendab, et tagasisaatmise planeerimisel on vaja transiitriikide nõusolekut ja etteteavitamist. Samuti lennuajad ümberistumistega on ajas igapäevaselt muutuvad seoses ülemaailmse Covid-19 pandeemiaga.
5.2.XXi suhtes ei saa kohaldada tõhusalt VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmeid. Isikul pole Eestis elukohta ega peresidemeid. Põgenemise ohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. PPA-le teadaolevalt puuduvad isikul Eestiga sotsiaalsed ja majanduslikud sidemed, sh sugulased ja lähikondsed.
5.3.Isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. See aitab tagada, et isik ei lahkuks Eestist ja oleks kättesaadav tema väljasaatmismenetluse lõpuni viimiseks. Kuigi isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamine riivab intensiivselt isiku põhiõigusi, ei saa valitud abinõu pidada ülemääraseks, võttes arvesse isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis.
6.XX avaldas kohtuistungil soovi ise Nigeeriasse tagasi pöörduda ja selleks pilet osta. PPA menetlus kestaks eelduslikult kauem.
7.PPA selgitas kohtuistungil, et neil puudub usaldus, et XX ise Nigeeriasse tagasi pöörduks. Arvestades, et Eestist ei lähe Nigeeriasse otselende, võiks isik transiitriikides ära kaduda. PPA ootab Nigeerialt vastust isiku vastuvõtmise kohta. Seoses Covid viirusega on Nigeeriasse sisenemine piiratud. Soome keelus isikule elamisluba andmast ja andis talle loa lahkuda vabatahtlikult Itaaliasse. Itaalia eitab seost isikuga ja keeldub teda riiki sisse laskmast. Seepärast toimetab isiku väljasaatmist Eesti.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.VMS § 43 lg 1 järgi peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. Sama sätestab VSS § 2 lg 1. XXil puudub Eestis viibimiseks seaduslik
2(4)
3-20-1769
alus ja talle on tehtud koheselt sundtäitmisele kuuluv lahkumisettekirjutus. Seega on XXil kohustus Eestist lahkuda.
9.VSS § 25 lg 1 järgi pikendab halduskohus PPA taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni 4 kuu kaupa, kuid kõige kauem 6 kuuks väljasaadetava kinnipidamise päevast arvates, kui esinevad sama seaduse § 15 lg-s 2 sätestatud alus ja lg-s 1 nimetatud põhimõtted. VSS § 15 lg 1 järgi võib välismaalast kinni pidada sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. VSS § 15 lg 2 järgi võib välismaalast kinni pidada, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib.
10.PPA tugineb oma taotluses põgenemisohule (VSS § 15 lg 2 p 1). VSS § 68 p 6 järgi esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Praegusel juhul on XX avaldanud PPA-le valmisolekut naasta päritoluriiki Nigeeriasse ja soovib saada võimalust ise endale tagasisõidupilet hankida. Seega ei ole ta väljendanud soovimatust lahkumiskohustust täita. Samas tuleb lisaks isiku poolt väljendatule arvestada ka tema varasemat käitumist, mis võib anda aimu isiku tegelikest kavatsustest.
11.Asjaoludest nähtuvalt on XX viibinud mingil ajal Itaalias ja saanud seal ajutise elamisloa, mis on praeguseks kaotanud kehtivuse. Pärast elamisloa kehtivuse kaotamist on ta pöördunud Soome ja taotlenud seal elamisluba, mille andmisest talle keelduti. Keelduv otsus on jäänud ka kohtumenetluses kehtima. Pärast keelduvat otsust lahkus isik vabatahtlikult Itaaliasse. Arvatavasti Itaalia isikut riiki ei lubanud, sest isikul puudub õigus Itaaliasse siseneda. Itaalia on Eestile kinnitanud, et neil puudub isikuga igasugune seos. Pärast seda pöördus isik tagasi Soome, lootuses, et võib Soome siseneda, kuid PPA-le antud vastuse kohaselt keeldub ka Soome teda vastu võtmast, sest isikul puudub õigus Soome siseneda.
12.Eelkirjeldatust nähtub, et isik ei olnud pärast Itaalia elamisloa kehtivuse lõppemist Euroopas elamis- ega viibimisõigust, sellele vaatamata ei lahkunud ta päritoluriiki, vaid asus otsima uut riiki, kus elamisluba taotleda. Ka pärast Soomes keelduva otsuse saamist ei ole isik oma päritoluriiki tagasi pöördunud, vaid reisinud ilma seadusliku aluseta Schengeni viisaruumis ringi. Isikule pidi olema arusaadav, et ilma elamis- või muu loata puudub tal õigus Schengeni viisaruumis viibida ja ringi liikuda ning tal on kohustust lahkuda. XXi käitumine näitab tema soovimatust vabatahtlikult oma lahkumiskohustust täita. Kohus nõustub PPA-ga, et isiku käitumine lubab arvata, et tema vabastamisel kinnipidamiskeskusest ei täida isik vabatahtlikult oma lahkumiskohustust ega lahku Nigeeriasse, vaid võib Schengeni viisaruumis kehtivat liikumisvabadust ära kasutades lahkuda Eestist ja hakata end varjama ametivõimude eest, et Euroopast lahkumist vältida. PPA selgituste kohaselt ei toimu Eestist Nigeeriasse otselende, seega eeldab Nigeeriasse naasmine vahemaandumisi, mis annab isikule võimaluse transiitriikides varjuda ja varasemat reisi sihtkohta muuta.
13.Kuna puudub usaldus isiku õiguspärase käitumise suhtes, siis ei saa pidada VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmeid tõhusaks meetmeks, et tagada isiku lahkumiskohustuse täitmise 3(4)
3-20-1769
tulemuslikkus. Seetõttu on põhjendatud pikendada isiku kinnipidamistähtaega kinnipidamiskeskuses, et ta oleks väljasaatmismenetluse lõpuleviimiseks PPA jaoks kättesaadav.
14.Isik on viibinud seni kinnipidamiskeskuses 2 nädalat, mida ei saa pidada ebaproportsionaalselt pikaks ajaks ja see ei ületa VSS § 25 lg-s 1 sätestatud tähtaega. Kuna isiku samasus on tuvastatud, tema kodakondsuse osas ei ole kahtlusi ja tal on olemas kehtiv Nigeeria pass, siis lühendab see väljasaatmismenetlusele kuluvat aega. XXi väljasaatmine ei ole võimatu, sest isikul on olemas kodakondsusjärgne riik, kuhu teda on võimalik välja saata. Tõenäoliselt võib COVID-19 viiruse levik maailmas mingil määral menetlust pidurdada, kuid ei ole põhjust arvata, et Nigeeria keelduks sellele tuginedes oma kodanikku tagasi võtmast ja teda riiki lubamast. Tõenäoliselt kaasneks riiki lubamisel kohustuslik karantiiniaeg, kuid selline tingimus kaasneksid isikule ka siis, kui ta pöörduks päritoluriiki tagasi omal käel, st kui tegemist ei oleks PPA poolt läbi viidava menetlusega. PPA selgituste kohaselt on nad võtnud ühendust Nigeeria saatkonnaga, et täpsustada isiku riiki sisenemise võimalusi. Vastuse saamisele ja reisi planeerimisele kulub eelduslikult kauem aega kui halduskohtu poolt varem antud tähtaeg 2 nädalat, mistõttu tuleb XXi kinnipidamise tähtaega pikendada.
15.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et PPA taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning pikendada XXi kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 06.02.2021 (kaasa arvatud). Kinnipidamise aluse äralangemisel tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada. /allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.