lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-1508/10

Korrakaitse › Relvaload

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 29.09.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-1508/10
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Relvaload
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
29.09.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1147
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-20-1508

Määruse kuupäev

29. september 2020

Kohtunik

Kadri Palm

Kohtuasi

Jüri Pilmi (Pilm) kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 13. juuli 2020. a otsuse nr 4.2-1/4807-5 peale

1.Tagastada Jüri Pilmi kaebus.
2.Tagastada Jüri Pilmile kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot pangakontole Luminor Bank AS-s nr xxx
3.Saata käesoleva määruse ärakiri kaebajale.

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1.Jüri Pilm esitas 13. augustil 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustab Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 13. juuli 2020. a otsust nr 4.2-1/4807-5. J. Pilm taotleb nimetatud otsuse tühiseks tunnistamist ja tühistamist, selgitades, et kaebaja ei tunne Ivar Pilmi, kaebajal puudub igasugune sugulusside I. Pilmiga ning kaebaja on hämmingus, kuidas I. Pilmi osas tehtud otsus saadetakse kaebaja e-mailile. Koos kaebusega esitas J. Pilm menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Vastusena kohtunõudele teatas PPA 17. augustil 2020, et 13. juuli 2020. a otsuses nr 4.21/4807-5 on ametniku inimliku eksimuse tõttu märgitud vale nimi I. Pilm. Otsuse lõpuosa esimeses punktis peaks olema: 1. Tunnistada Jüri Pilmi nimele välja antud relvaluba RL816629 kehtetuks. Antud ebatäpsusest on teavitatud isikut kirjalikult 17. augustil 2020 e-posti teel [email protected].
3.Tartu Halduskohus jättis 19. augusti 2020. a määrusega kaebuse ja menetlusabi taotluse käiguta ning andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.
4.Kaebaja esitas 28. augustil 2020 kohtule täiendavad seisukohad ja info riigilõivu tasumise kohta.
5.Tartu Halduskohus jättis 2. septembri 2020. a määrusega kaebuse teist korda käiguta, andes puuduste kõrvaldamiseks kaebajale tähtaja. Kohus palus kaebajal teatada, kas kaebaja nõustub kohtu ettepanekuga ning esitab käesolevas asjas ainult tühistamisnõude. Kohus selgitas, et halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 38 lg 1 p 7 kohaselt märgitakse kaebuses kaebuse faktiline põhjendus. Kaebaja on kaebuses põhjendanud, et ei tunne I. Pilmi, kelle nimi on märgitud vaidlustatud otsuses. Võttes arvesse, et PPA on kohtule selgitanud, et I. Pilmi nime märkimise puhul on tegemist ametniku inimliku eksimusega, ning kaebaja on kaebuse faktilise põhjendusena

toonud välja üksnes otsuses vale nime kajastamise, tuleb kaebajal täiendada kaebust ning välja tuua põhjendused, miks ta ei nõustu PPA 13. juuli 2020. a otsusega nr 4.2-1/4807-5.

6.HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.
7.Tartu Halduskohus jättis 2. septembri 2020. a määrusega J. Pilmi kaebuse käiguta ning kohustas teda seitsme päeva jooksul alates määruse kättesaamisest kõrvaldama kaebuses esinevad puudused. Kohus edastas selle määruse kaebuse e-mailile [email protected] 2. septembril 2020. Vaidlust ei saa olla selles, et kaebaja kasutab oma e-mailina aadressi [email protected]. Kaebaja on seda juba kaebuses selgitanud ning toonud selle ka oma kontaktaadressina välja. Ka kohtule esitatud täiendavas avalduses on kaebaja palunud saata dokumendid tema e-kirjakasti [email protected]. Kohus on kaebajale 2. septembri 2020. a määruse edastanud ka
15.septembri 2020 e-kirjaga kaebaja aadressile [email protected]. Selle kirjas selgitas kohus kaebajale, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 lg 2 sätestab, et kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. J. Pilm on saatnud kohtule kaebuse e-posti aadressilt [email protected]. Tartu Halduskohus on 2. septembri 2020. a määruse PDF-formaadis saatnud kaebajale 2. septembril 2020 e-posti aadressile [email protected], seejärel määruse nähtavaks teinud e-toimikus 3. septembril 2020. Kaebaja ei ole määruse kättesaamist kinnitanud. Tulenevalt HKMS § 72 lg-st 4 ja TsMS § 3141 lg-st 2 loeb kohus 2. septembri 2020. a määruse kaebajale kättetoimetatuks selle saatmisest kolme tööpäeva möödumisel, s.o 21. septembril 2020. Seega on 2. septembri 2020. a määrus kaebajale kätte toimetatud ja ta ei ole kohtu määratud 7 päeva jooksul puudusi kõrvaldanud ega kohtule vastanud.
8.Kaebaja on kaebust põhjendanud vaid asjaoluga et ta ei tunne I. Pilmi ja ta on hämmingus, kuidas I. Pilmi osas tehtud otsus saadetakse tema e-mailile. PPA on kohtumenetluses selgitanud, et kaebajale koostatud otsuses on ametniku inimliku eksimuse tõttu märgitud vale nimi I. Pilm. PPA on selgitanud, et sellest ebatäpsusest on kaebajat teavitatud ka kirjalikult e-posti teel aadressile [email protected]. Sellest tulenevalt palus kohus kaebajal 19. augusti 2020. a mh selgitada, miks ta ei nõustu vaidlusaluse otsusega. Kaebaja tasus küll riigilõivu, aga oma
28.augusti 2020. a täiendavas avalduses ei toonud ta ühtegi selgitust, mis puudutaksid vaidluse eset või kaebuse faktilist põhjendust. Selle asemel keskendus kaebaja 2014. a merereisile, rahapesuskandaalile, pronksiööle, pühakirjale, varasemale kohtukogemusele, PPA omavolile. Avaldusest nähtub, et kaebaja kavatseb oma avaldust täiendada, kuid seda ei ole ta tänase päevani teinud, isegi pärast kohtu 2. septembri 2020. a määrust, mil kohus palus kaebajal puudused kõrvaldada. Kohtu hinnangul ei vasta J. Pilmi kaebus HKMS § 38 lg 1 p-le 7, mille kohaselt märgitakse kaebuses kaebuse faktiline põhjendus.
9.Samuti palus kohus kaebajal selgitada, kas kaebaja nõustub kohtu ettepanekuga ning esitab käesolevas asjas ainult tühistamisnõude. Kaebaja on kaebuses taotlenud PPA 13. juuli 2020. a otsuse nr 4.2-1/4807-5 tühisuse tuvastamist ja tühistamist. Tühisuse kindlakstegemise nõude puhul on tegemist tuvastamisnõudega (HKMS § 37 lg 2 p 6) ning kuna tuvastamisnõue on väheefektiivne õiguskaitsevahend, siis näeb HKMS selle esitamisele ette täiendavad piirangud. Nimelt tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks, (HKMS § 38 lg 4) ja tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2). Arvestades, et antud juhul on tuvastamisnõudest tõhusam tühistamisnõue, mida kaebaja on märkinud ka kaebuses, tegi kohus kaebajale korduvalt ettepaneku esitada praeguses asjas üksnes nõue 13. juuli 2020. a otsuse nr 4.2-1/4807-5 tühistamiseks, millega

on võimalik haldusakti kehtivus kõrvaldada algusest peale. Seejuures teavitas kohus kaebajat sellest, et kui määratud tähtajaks ei ole puudusi kõrvaldatud, on halduskohtul õigus kaebus määrusega selle esitajale tagastada. Kaebaja kohtule ei vastanud.

10.Kohus selgitab, et kohus ei saa kaebaja asemel asuda vaidluse eset sisustama, samuti ei saa kohus seda teha kohtueelse menetluse dokumentide pinnalt. HKMS § 2 lg 3 kohaselt lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses, kusjuures avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel. Samuti määravad HKMS § 41 lg 1 järgi vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt HKMS §-le 37 ja kaebuse alus, ning kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire.
11.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus J. Pilmi kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
12.HKMS § 104 lg 5 p 2 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub sama seadustiku § 121 lg 2 alusel. Selle sätte alusel tagastab kohus kaebajale tema poolt tasutud riigilõivu summas 15 eurot. Kaebaja on tasunud riigilõivu arvelduskontolt nr xxx seetõttu tagastatakse riigilõiv sellele kontole. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium