lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-1363/10

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 25.09.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-1363/10
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
25.09.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
641
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-20-1363

Määruse kuupäev

25. september 2020

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

Vitali Pihlaku (Pihlak) kaebus Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusametnike tegevusega (elektroonilise valveseadme liiga tugevasti paigaldamisega) põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 20 000 eurot

RESOLUTSIOON

1.Tagastada Vitali Pihlaku kaebus.
2.Jätta menetlusabi taotlus läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD

1.Vitali Pihlak esitas 15. juulil 2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles soovis Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusametnike poolt liiga tugevalt paigaldatud jalavõruga põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 20 000 eurot. Kaebaja kirjeldas 20. ja
21.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
veebruari 2020. a sündmusi ning väitis, et jalg oli paistes veel nädal aega pärast jalavõru eemaldamist. Kaebaja kinnitusel puuduvad tal sissetulekud ning selle tõendamiseks esitas kaebaja vanglasisese vabakasutuskonto väljavõtte.
2.Tallinna Halduskohus andis 25. augusti 2020. a määrusega V. Pihlaku kaebuse kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule. Haldusasi nr 3-20-1363 registreeriti Tartu Halduskohtus 17. septembril 2020.
3.Tallinna Vangla kinnitas 23. septembri 2020. a vastuses kohtunõudele, et V. Pihlak ei ole esitanud vanglale hüvitamisnõuet ega muid kirjalikke pöördumisi seoses kriminaalhooldusametnike poolt liiga tugevalt paigaldatud jalavõruga. V. Pihlak on esitanud Tallinna Vanglale Pärnu kriminaalhooldusosakonna tegevusega seotud kahju hüvitamise taotluse seoses põhjendamatute liikumispiirangute seadmisega, kuid taotluses ei ole märgitud, et tal oleks elektroonilise valveseadme tõttu tekkinud kahju seoses jala paistetamisega (lisatud V. Pihlaku
6.aprilli 2020. a hüvitamistaotlus ja Tallinna Vangla 8. juuni 2020. a vastus taotlusele).

KOHTU SEISUKOHT

4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lõike 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebuse esimesel kolmel leheküljel avaldab kaebaja rahulolematust ka 21. veebruaril 2020 toimunud juhtumiga (politsei tegevus meditsiinilise abi andmise takistamisel) – need leheküljed olid esitatud kaebusena ka asjas nr 3-20-508, milles kaebus tagastati, sest kaebaja jättis puudused kõrvaldamata, muu hulgas täpsustamata, kelle tegevusega kahju põhjustati. Neljandal kaebuse lehel täpsustab kaebaja, et praeguses asjas esitatud nõue on Tallinna Vangla vastu. Kaebuse seoses 21. veebruari 2020. a juhtumiga (politsei tegevus meditsiinilise abi andmise takistamisel) on kaebaja esitanud eraldiseisva kaebusena, mis on registreeritud haldusasjana nr 3-20-1379. Kohus mõistab kaebaja tahet selliselt, et praeguses asjas on esitatud hüvitamisnõue Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusametnike tegevusega (elektroonilise valveseadme ehk nn jalavõru liiga tugevasti paigaldamisega) põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 20 000 eurot.
5.HKMS § 120 lõike 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
6.Hüvitamisnõude saab halduskohtule esitada üksnes juhul, kui kinnipeetav on eelnevalt vanglas läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse (vangistusseaduse § 11 lõige 8). Kohus küsis Tallinna Vanglalt, kas kaebaja on esitanud kahju hüvitamise taotluse või muid avaldusi seoses jalavõru põhjustatud füüsiliste kannatustega. Vangla vastusest nähtub, et kaebaja on küll esitanud hüvitamisnõude seoses Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusametnike tegevusega, kuid vanglale ja kohtule esitatud hüvitamisnõuete sisu ei kattu. Kohtueelses menetluses esitatud nõue oli suunatud kaebajale kohaldatud liikumispiiranguga põhjustatud tagajärgedele (ei saanud käia sportimas, raamatukogus, pikkadel jalutuskäikudel, ujumas ja trennis ning alaseljalihaste treenimise võimaluse puudumine põhjustas seljavalu). Kohtule esitatud kaebuses väljendab kaebaja rahulolematust elektroonilise valveseadme paigaldamise tõttu põhjustatud tagajärgedega (jala paistetamine). Vastava sisuga kahju hüvitamise taotlust ei ole kaebaja Tallinna Vanglale esitanud. Seega ei saa kohus lugeda hüvitamisnõudes kohustuslikku kohtueelset menetlust läbituks. HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu tuleb kaebus HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel tagastada.
7.Vastavalt HKMS § 43 lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
8.Kohus märgib, et kaebaja on viidanud sissetulekute puudumisele ja esitanud vanglasisese vabakasutuskonto väljavõtte, millest saab järeldada, et kaebaja soovib taotleda riigilõivu tasumisest vabastamist kaebuse esitamisel. Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust, mistõttu jääb see läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium