Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Madis Ernits 24.09.2020, Tartu 3-19-525 OÜ Nubi kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 30.11.2018. a otsuse nr 12-6/18/891 tühistamiseks OÜ-d Nubi puudutavas osas, PRIA 22.02.2019. a vaideotsuse nr 12-4/18/161-2 tühistamiseks ning PRIA kohustamiseks rahuldada OÜ Nubi taotlus Tartu Halduskohtu 17.04.2019. a otsus OÜ Nubi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant OÜ Nubi Seaduslik esindaja Kristi Everst Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada apellatsioonkaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 17.04.2019. a otsus. Teha uus otsus, millega rahuldada kaebus, tühistada PRIA 30.11.2018. a otsus nr 12-6/18/891 kaebajat puudutavas osas ja 22.02.2019. a vaideotsus nr 12-4/18/161-2 ning kohustada PRIA-t vaatama kaebaja taotlus käesoleva kohtuotsuse põhjendusi arvestades uuesti läbi.
2.Mõista PRIA-lt OÜ Nubi kasuks välja 30 eurot menetluskulu.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 26.10.2020 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Nubi esitas 21.05.2018 pindalatoetuse taotluse ja maksetaotluse nr 110181111921, milles taotles ka noore põllumajandustootja toetust. Taotluse esitamise ajal oli OÜ-l Nubi üks osanik (K. Everst) ning kaks juhatuse liiget (K. Everst ja H. Unt).
2.PRIA jättis 30.11.2018. a otsusega nr 12-6/18/891 OÜ Nubi noore põllumajandustootja toetuse taotluse rahuldamata, kuna juriidilisest isikust taotleja kõik liikmed, osanikud või aktsionärid ei olnud ühtse pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse esmakordse esitamise aastal kuni 40-aastased ega vastanud seetõttu noore põllumajandustootja toetuse saamise tingimustele. PRIA hinnangul ei vastanud nõuetele juhatuse liige H. Unt.
3.OÜ Nubi esitas 20.12.2018 PRIA otsuse peale vaide (tl 9). PRIA jättis 22.02.2019. a vaideotsusega nr 12-4/18/161-2 OÜ Nubi vaide rahuldamata (tl 6-8).
4.OÜ Nubi esitas 20.03.2019 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, milles palus tühistada PRIA 30.11.2018. a otsus nr 12-6/18/891 OÜ-d Nubi puudutavas osas ja PRIA 22.02.2019. a vaideotsus nr 12-4/18/161-2 ning kohustada PRIA-t vaatama OÜ Nubi 2018. a noore põllumajandustootja toetuse taotlus uuesti läbi ja tegema uus taotlust rahuldav otsus. a) PRIA tõlgendas otsust tehes ebaõigesti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1307/2013 (määrus nr 1307/2013), Komisjoni delegeeritud määrust (EL) nr 639/2014 (määrus nr 639/2014) ja maaeluministri 17.04.2015. a määrust nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“ (määrus nr 32). Nõuetele peavad vastama juriidilise isiku üle tõhusat ja pikaajalist kontrolli omavad isikud, kelleks on liikmed, osanikud ja aktsionärid. PRIA eeldab meelevaldselt, et lisaks liikmetele, osanikele ja aktsionäridele peavad toetuse saamise tingimustele vastama ka kõik juriidilise isiku juhatuse liikmed. b) Kaebaja möönis, et H. Unt ei vasta toetuse saamise nõuetele. Juriidilisest isikust toetuse taotleja juhatuse liige (eeldusel, et ta ei ole ühtlasi ka ettevõtte osanik), ei peagi vastama toetuse saamise nõuetele. Juhatuse liige, kes ei ole ühtlasi omanik, ei kuulu määruse nr 32 kohaselt tõhusat ja pikaajalist kontrolli teostavate isikute ringi ja sellest tulenevalt ei saa talle laieneda toetuse saamise nõuded. c) OÜ Nubi puhul ei ole omanik ja juhatuse liige K. Everest ühelgi hetkel toetuse perioodi ajast lõpetanud ettevõtte üle kontrolli teostamist. d) Euroopa Kohtu 25.10.2012. a otsusest nr C-592/11 tuleneb, et otsustuspädevus loetakse olevat ettevõtte omaniku või enamusosaluse omaniku käes. Seega on ekslik PRIA väide nagu tekiks mitteosanikust juhatuse liikmel pikaajaline kontroll ettevõtte üle.
5.PRIA taotles hiljem täiendatud vastuses kaebusele selle rahuldamata jätmist. a) PRIA ei nõustunud, et noore põllumajandustootja toetuse saamise tingimused ei käsitle juriidilise isiku juhatuse liikmeid. Määruse nr 32 tähenduses saab noor põllumajandustootja juriidilise isiku üle kontrolli omada vaid juhul, kui talle kuulub 100 % osaluse tõttu 100 % häältest ja ta kuulub juriidilise isiku juhatusse. Määruseandja eesmärk oli, et äriühing loetakse täielikult noorte põllumajandustootjate kontrolli all olevaks, kui ka selle juhatuse liikmed vastavad noore põllumajandustootja nõuetele. b) Euroopa Liidu eesmärk on maksta juriidilisele isikule noore põllumajandustootja toetust, kui selle omanike ja juhatuse liikmete ringis kokku on enamuses noored põllumajandustootjad või omanike ja juhatuse liikmete ringi kuuluvad isikud on 100 % noored põllumajandustootjad. c) Määruse nr 32 seletuskirjas on sõnaselgelt väljendatud, et määruse muudatusega kehtestatakse nõue, mille kohaselt kõik noore põllumajandustootja toetuse saajad, sealhulgas juriidilise isiku omanikud ja juhid vastaksid 100 % noore põllumajandustootja nõuetele (määruse nr 32 seletuskiri, lk 8). d) Euroopa Kohtu otsus nr C-592/11 ei toeta kaebaja seisukohta.
6.Tartu Halduskohus jättis 17.04.2019. a otsusega kaebuse rahuldamata.
a) Noore põllumajandustootja toetus on Euroopa Liidu eelarvest Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) vahenditest rahastatav toetus. Noore põllumajandustootja toetust makstakse määruse nr 1307/2013 ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) 4. ptk 1. jao sätete alusel. Täpsemad nõuded noore põllumajandustootja toetuse saamiseks on kindlaks määratud määrusega nr 32. Lisaks eeltoodule on noore põllumajandustootja toetuse taotlemise ja toetuse saamise nõuded, samuti nõuetele vastavuse kindlaks määramise kord ning toetuse vähendamise alused sätestatud määrusega nr 639/2014, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1306/2013 (määrus nr 1306/2013), komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 640/2014 (määrus nr 640/2014), komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 809/2014 (määrus nr 809/2014) ning põllumajandusministri 14.01.2015. a määrusega nr 4 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded“. b) Halduskohus tugines määruse nr 32 § 14 lg-le 1 ja lg 3 punktile 2, määruse nr 1307/2013 art 50 lg-tele 1 ja 2 ning määruse nr 639/2014 art 49 lg 1 punktile b. c) Halduskohus nõustus vastustajaga, et Euroopa Liidu eesmärk on maksta juriidilisele isikule noore põllumajandustootja toetust, kui selle omanike ja juhatuse liikmete ringi kuuluvad isikud on 100 % noored põllumajandustootjad ning et määruses nimetatud kontrolli tagamises osalevad nii juriidilise isiku omanikud, kui ka juriidilise isiku juhtimises osalevad füüsilised isikud (s.t ka juhatuse liikmed), kellede seas olevate noorte põllumajandustootjate enamus tagab nõutava kontrolli juriidilise isiku üle. d) Eestis on alates 2016. aastast kehtestatud nõue, et kõik noore põllumajandustootja toetuse saajad, sh juriidiliste isikute omanikud ja juhid peavad vastama igal taotluse esitamise aastal noore põllumajandustootja kriteeriumidele. Seega saab noore põllumajandustootja toetust taotleda juhul, kui osaühingu puhul kuuluvad kõik osakud noortele põllumajandustootjatele ja osanikud kuuluvad äriühingu juhatusse. e) Halduskohus tugines määruse nr 32 25.04.2016. a. muutmise määruse eelnõu 18.03.2016. a seletuskirjale ja leidis, et eelnõu seletuskirjast nähtub väga selgelt seadusandja tahe kehtestada nõue, et kõik noore põllumajandustootja toetuse saajad, ka osaühingu juhatuse liikmed, peavad 100 % vastama noore põllumajandustootja nõuetele, sh vanuse nõuetele. Selline regulatsioon on halduskohtu arvates kooskõlas ka Euroopa Liidu õigusega. f) Halduskohus nõustus vastustajaga, et ka Euroopa Kohtu 25.10.2012. a otsus nr C-592/11 ei toeta kaebaja seisukohta. Kõnesolev otsus käsitleb maaelu arengukava programmperioodil maaelu arengukava alusel antavat noore põllumajandustootja tegevuse alustamise toetust, mitte otsetoetusena antavat noore põllumajandustootja toetust. Noorel põllumajandustootjal, kes on alustanud tegutsemist põllumajandusettevõtte juhina, peab olema tegelik ja püsiv kontroll nii põllumajandusettevõtte kui ka selle juhtimise üle. Kuivõrd juriidiliste isikute puhul peavad toetuse saamise tingimused olema täidetud kõigi nende füüsiliste isikute puhul, kellel on tegelik ja pikaaegne kontroll juriidilise isiku üle, toetab eeltoodu vastustaja seisukohta, mille kohaselt peavad toetuse saamise tingimused olema täidetud nii juriidilise isiku omanike kui ka juhtide puhul. Kaebaja on tervikut hindamata tuginenud toetuse saamise tingimustes sätestatud kontrolli sisustamisel ainult äriühingus otsustuspädevuse omamisele.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.OÜ Nubi esitas 15.05.2019 halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus. a) Määrus nr 1307/2013, määrus nr 639/2014 ega määrus nr 32 ei käsitle juhatuse liikmeid. Nõuetele peavad vastama juriidilise isiku üle tõhusat ja pikaajalist kontrolli omavad isikud, kelleks on liikmed, osanikud ja aktsionärid (määruse nr 639/2014 art 49). b) Kaebaja hinnangul on pikaajalise ja tõhusa kontrolli definitsioon määratud õigusakti, mitte PRIA suvaga. Kaebaja viitab määruse nr 32 § 14 lg-le 3. Kaebaja on seisukohal, et juhatuse liige,
kes ei ole ühtlasi omanik, ei kuulu määruse nr 32 kohaselt tõhusat ja pikaajalist kontrolli teostavate isikute ringi. c) Kaebaja viitab Euroopa Kohtu otsuse nr C‐592/11 punktile 61 ja leiab, et halduskohus on valesti tõlgendanud Euroopa Kohtu otsust. Kaebaja väitel on oluline ja määrav Euroopa Kohtu sõnastatud üldpõhimõte otsustuspädevuse kohta ning seda ei muuda asjaolu, millist toetuse liiki või alatoetust antud otsus käsitleb. Ei ole põhjust arvata, et Euroopa Kohus oleks otsustanud otsustuspädevuse asjus teisti, kui menetlus oleks puudutanud noore põllumajandustootja toetust. Otsustuspädevuse ning tegeliku ja püsiva kontrolli kriteeriumiks on vähemalt poolte aktsiaseltsi aktsiate või osaühingu osakute omamine (ja need aktsiad/osakud peavad moodustama üle poole hääleõiguslikest aktsiatest/osakutest). PRIA on meelevaldselt laiendanud isikute ringi, kellele rakenduvad toetuse saamise nõuded. Euroopa Kohtu otsusest lähtub, et otsustuspädevus loetakse olevat ettevõtte omaniku või enamusosaluse omaniku käes. d) Kaebaja väitel nähtub määruyse nr 32 seletuskirjast, et toetuse saamise nõuetele peavad vastama äriühingu puhul kõik osanikud ja aktsionärid ning taaskord ei ole nimetatud juhatuse liikmeid. e) Kaebaja hinnangul saab määrusest nr 32 järeldada vaid seda, mis on määruses konkreetselt kirjas, nimelt et kui noor põllumajandustootja on ettevõtte 100 %-line omanik ja kuulub ka juhatusse, siis omab ta juriidilise isiku üle kontrolli hoolimata sellest, et juhatusse kuulub ka teisi liikmeid. K. Everstile kuulub 100 % osalust OÜ-s Nubi ja ta kuulub ka selle juhatusse. Seega ta omabki juriidilise isiku üle kontrolli. Sellest tuleneb ka toetuskõlbulikkus. f) Kaebaja viitab määruse nr 639/2014 art 49 punktile 2, mis sätestab noore põllumajandustootja toetuse saamise ja ka selle toetuse määramise lõpetamise alused. OÜ Nubi puhul ei ole omanik ja juhatuse liige K. Everst ühelgi hetkel toetuse perioodi ajast lõpetanud ettevõtte üle kontrolli teostamist ja sellest tulenevalt puudub alus toetust mitte määrata. g) Äriseadustiku (ÄS) kohaselt võib ettevõtte osanik juhatuse liikme sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. Sellest järeldub, et osaühingu juhatuse liikmel, olles osaühingu omanik, on igal hetkel kontroll ettevõtte üle sõltumata sellest, et juhatusse kuulub ka teisi liikmeid. Omanikust juhatuse liikmel on voli otsustada mitteomanikust juhatuse liikme õiguste, pädevuste kui ka juhatuse liikmeks olemise üle.
8.PRIA palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. a) PRIA hinnangul tuleneb määruse nr 32 § 14 lg 1 punktist 2 ja lg 3 punktist 2 üheselt, et toetuse saamise tingimustes üles seatud tõhus ja pikaajaline kontroll on tagatud, kui nii juriidilise isiku omanikud kui ka juhid vastavad noore põllumajandustootja tingimustele. Sellest omakorda järeldub määruseandja tahe, et äriühing loetakse täielikult noorte põllumajandustootjate kontrolli all olevaks, kui ka selle juhatuse liikmed vastavad noore põllumajandustootja nõuetele. b) Tingimused, mida juriidiline isik peab täitma noore põllumajandustootja toetuse saamiseks, on sätestatud määruse (EL) nr 639/2014 artiklis 49, mille lg 1 punktis b on ette nähtud tingimus, et noor põllumajandustootja määruse nr 1307/2013 art 50 lg 2 tähenduses teostab juriidilise isiku üle tõhusat ja pikaajalist kontrolli seoses viimase otsustega, mis on seotud juhtimise, tulude ja finantsriskidega, igal aastal, mil juriidiline isik taotleb toetust noore põllumajandustootjate toetuse kava raames. Noore põllumajandustootja toetuse saamise tingimused ning samuti mõiste „noor põllumajandustootja“ on sätestatud määrusega nr 1307/2013. Nagu ka määruse nr 639/2014 põhjenduste punktis 62 on selgitatud, peavad juriidiliste isikute puhul olema toetuse saamise tingimused täidetud kõigi nende füüsiliste isikute puhul, kellel on tegelik ja pikaaegne kontroll juriidilise isiku üle, nagu on sätestanud Euroopa Liidu Kohus otsuses nr C-592/11. Nimetatud kohtuotsuse punkti 56 kohaselt võivad liikmesriigid täpsustada konkreetseid tingimusi, mida täites vastab toetust taotlenud isik mõistele „põllumajandusettevõtte juht“ ja tugevdada seeläbi õiguskindlust. Sealjuures peavad need tingimused tagama, et kõnealusel isikul oleks tegelik ja püsiv kontroll nii põllumajandusettevõtte kui ka selle juhtimise üle. Vastustaja hinnangul saab juba eelneva grammatilisel tõlgendamisel järeldada, et juriidilise isiku üle
määruse nr 639/2014 art 49 lg 1 punktiga b ette nähtud kontrolli tagamisel võetakse arvesse nii juriidilise isiku omanikke kui ka juhte. c) Lisaks on määruse nr 639/2014 art 49 lg 1 punktis b komisjon täpsustanud, et kui juriidilise isiku omanike või juhtide seas on muuhulgas isikuid, keda ei käsitata noore põllumajandustootjana, peab tervikuna noor põllumajandustootja teostama juriidilise isiku üle määruses nimetatud tõhusat ja pikaajalist kontrolli. See tähendab, et Euroopa Liidu eesmärk on maksta juriidilisele isikule noore põllumajandustootja toetust, kui selle omanike ja juhatuse liikmete ringis kokku on enamuses noored põllumajandustootjad või omanike ja juhatuse liikmete ringi kuuluvad isikud on 100 % noored põllumajandustootjad. Vastustaja hinnangul näitab ka eeltoodu, et määruses nimetatud kontrolli tagavad nii juriidilise isiku omanikud, kui ka selle juhtimises osalevad füüsilised isikud (st ka juhatuse liikmed), kellede seas olevate noorte põllumajandustootjate enamus kindlustab nõutava kontrolli juriidilise isiku üle. d) Määruse nr 639/2014 art 49 lg-ga 1 on antud liikmesriikidele võimalus otsustada, kas juriidilise isiku üle tõhusat ja pikaajalist kontrolli peaksid teostama noored põllumajandustootjad koos teiste põllumajandustootjatega või ainult noored põllumajandustootjad. Et vähendada halduskontrollide koormust ning ühtlustada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 (määrus nr 1305/2013) alusel antava põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse ning määruse nr 1307/2013 alusel antava noore põllumajandustootja toetuse nõudeid, on Eesti alates 2016. aastast otsustanud rakendada nimetatud erandit. Määruse nr 1305/2013 alusel antava toetuse puhul peavad kõik toetuse taotleja osanikud ja juhatuse liikmed olema noored põllumajandustootjad, st ettevõte peab 100 % kuuluma noortele põllumajandustootjatele (maaeluministri 09.09.2016. a määruse nr 53 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“ § 2 (määrus nr 53)). e) Määruse nr 32 seletuskirjas on sõnaselgelt väljendatud, et määruse muudatusega kehtestatakse nõue, mille kohaselt kõik noore põllumajandustootja toetuse saajad, sealhulgas juriidilise isiku omanikud ja juhid vastaksid 100 % noore põllumajandustootja nõuetele (määruse nr 32 seletuskiri, lk 8). Kuivõrd eelnimetatud õigusaktid käsitlevad selgelt tõhusa ja pikaajalise kontrolli tagamise kontekstis nii juriidilise isiku omanikke kui ka juhte, on ilmselge, et toetuse saamise tingimustest tulenevalt peavad ka juriidilise isiku juhatuse liikmed olema noored põllumajandustootjad määruse nr 1307/2013 art 50 lg 2 tähenduses. f) PRIA osutab ÄS § 180 lg-le 1, mille kohaselt on juhatus osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Osaühingu juhtimine hõlmab nii juhatuse faktilist tegutsemist organisatsiooni sisesuhetes – nt organisatsiooni moodustamine ja selle üle kontrolli teostamine, osaühingu tegevuse planeerimine ja eelarvete koostamine, toimiva finantsjuhtimisesüsteemi kindlustamine ja raamatupidamise korraldamine. Samuti õigusliku tähendusega toimingute tegemist – nt juhatuse otsuste vastuvõtmine, samuti konkreetsete äriliste otsuste tegemine.1
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja halduskohtu otsus tuleb tühistada. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse, tühistab vaidlustatud PRIA otsused kaebajat puudutavas osas ja kohustab PRIA-t kaebaja taotlust käesoleva kohtuotsuse põhjendusi arvestades uuesti läbi vaatama.
10.Ringkonnakohus leiab, et halduskohus lähtub otsuse punktides 11–14 õigetest õiguslikest alustest. Ringkonnakohus viitab neile punktidele ega pea vajalikuks neid korrata.
11.Käesoleva kaasuse põhiküsimuseks on, kas tõhusat ja pikaajalist kontrolli äriühingu üle määruse nr 32 § 14 lg 3 p 2 ja määruse nr 639/2014 art 49 lg 1 punkt b mõttes teostab ainult
K. Saare, U. Volens, A. Vutt, M. Vutt. Ühinguõigus I. Juura 2016, lk 134.
osanik või teostavad seda osanik ja juhatuse liige üheskoos. Kaebaja väidab, et äriühingu üle saab tõhusat ja pikaajalist kontrolli teostada ainult osanik. Sellest tulenevalt ei oleks PRIA tohtinud jätta kaebaja noore põllumajandustootja toetuse taotlust rahuldamata, vaid oleks pidanud selle rahuldama. PRIA on seevastu seisukohal, et tõhusat ja pikaajalist kontrolli teostavad nii osanikud kui ka äriühingu juhatuse liikmed üheskoos. Kuigi K. Everst oli ja on kaebaja ainuosanik, oli kaebajal taotluse esitamise hetkel kaks juhatuse liiget, kellest üks (H. Unt) ei vastanud toetuse määramise tingimustele.
12.Ringkonnakohus on seisukohal, et tõhusat ja pikaajalist kontrolli äriühingu üle teostab käesoleval juhul ainult osanik. Selle järelduse kasuks kõnelevad nii keelelised, geneetilised kui ka süstemaatilised argumendid.
13.Määruse nr 639/2014 art 49 lg 1 punkt b sätestab: „Määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 50 lõikes 1 osutatud iga-aastast noorte põllumajandustootjate toetust antakse juriidilisele isikule, sõltumata tema õiguslikust vormist, kui on täidetud järgmised tingimused: [...] b) noor põllumajandustootja määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 50 lõike 2 tähenduses teostab juriidilise isiku üle tõhusat ja pikaajalist kontrolli seoses viimase otsustega, mis on seotud juhtimise, tulude ja finantsriskidega esimesel aastal, kui juriidiline isik noorte põllumajandustootjate toetuse kava raames toetust taotleb. Kui juriidilise isiku kapital kuulub mitmele füüsilisele isikule, sealhulgas isiku(te)le, keda ei käsitata noore põllumajandustootjana, või kui tema juhtimises osaleb mitu füüsilist isikut, peab noor põllumajandustootja olema suuteline teostama sellist tõhusat ja pikaajalist kontrolli üksi või koos teiste põllumajandustootjatega“. Viidatud sättega seoses saab välja tuua kaks keelelist argumenti. Esiteks viitab määruse nr 639/2014 art 49 lg 1 punkt b teine lause sõnaselgelt juriidilise isiku kapitali kuuluvusele kui otsustavale kriteeriumile. Teiseks ei pruugi termin „juhtimine“ antud punktis tähendada tingimata viidet äriühingu juhatusele. Määruse nr 639/2014 eestikeelses tõlkes on küll tulude ja finantsriski kõrval juttu juhtimisest. Määruse nr 639/2014 saksakeelses tõlkes on aga näiteks kasutatud juhtimise tähistamiseks terminit „Betriebsführung“, samas kui äriühingu juhatuse liiget tähistav erialatermin on „Geschäftsführer“. See osutab vajadusele neid kahte üksteisest eristada. Samale vajadusele viitab ka eelpool viidatud art 49 lg 1 punkt b teine lause. Silmas tuleb pidada, et Eesti keele seletava sõnaraamatu järgi on käesolevas kontekstis relevantne termini „juhtima“ tähendus üldkeeles: „kellegi v. millegi tegevust, toimimist suunama, teatavas suunas mõjutama.“2 Ringkonnakohus on seisukohal, et määruse nr 639/2014 art 49 lg 1 punkt b peab silmas termini „juhtimine“ laiemat, üldkeelelist tähendust ega viita tingimata äriühingu juhatusele. Teisisõnu, määruse nr 639/2014 art 49 lg 1 punktist b ei saa järeldada, et iga juhatuse liige peaks tingimata vastama noore põllumajandustootja kriteeriumitele.
14.PRIA otsib määruse nr 639/2014 art 49 lg 1 punkt b tõlgendamisel abi määruse preambuli punktist 62, mille kohaselt: „Määrusega (EL) nr 1307/2013 on ette nähtud noorte põllumajandustootjate toetuse saamise tingimused. Eelkõige peavad toetuse saamiseks olema täidetud tingimused, et noor põllumajandustootja asub esimest korda tegutsema põllumajandusliku majapidamise juhina või et ta on asutanud põllumajandusliku majapidamise viis aastat enne seda, kui ta esitas esimest korda toetusetaotluse, samuti peab ta olema esimese toetusetaotluse esitamise aastal kuni 40aastane. Juriidiliste isikute puhul peavad need tingimused olema täidetud kõigi nende füüsiliste isikute puhul, kellel on tegelik ja pikaaegne kontroll juriidilise isiku üle, nagu on sätestanud Euroopa Liidu Kohus. Lisaks oleks vaja täpsustada, millistele tingimustele peavad juriidiline isik ja tema üle kontrolli omav(ad) füüsiline(sed) isik(ud) vastama.“ Ringkonnakohus on seisukohal, et ka sellest preambuli punktist ei saa järeldada midagi eelnevast lahknevat. Ka selle punkti järgi on otsustavaks kriteeriumiks tegelik
https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=juhtima.
ja pikaaegne kontroll juriidilise isiku üle. Sellest ei saa järeldada, et juhtimine hõlmab tingimata äriühingu juhatuse liikmeks olekut.
15.Edasi väidab PRIA, et nõue, et kõik juhatuse liikmed peavad vastama noore põllumajandustootja kriteeriumitele, tuleneb määrusest nr 32. Asjassepuutuv määruse nr 32 § 14 lg 3 p 2 sätestab: „Noor põllumajandustootja teeb üksinda või koos teiste noorte põllumajandustootjatega äriühingu üle komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 49 lõike 1 punktis b nimetatud tõhusat ja pikaajalist kontrolli, kui: [...] 2) noor põllumajandustootja omab üksinda või koos teiste noorte põllumajandustootjatega osaühingus, aktsiaseltsis või tulundusühistus 100 protsenti häältest ja iga noor põllumajandustootja on osaühingu, aktsiaseltsi või tulundusühistu juhatuse liige.“ Ringkonnakohus on seisukohal, et ka nimetatud säte ei kinnita kuidagi PRIA tõlgendust. Täidetud peavad olema kaks tingimust. Esiteks peab isik, kes vastab noore põllumajandustootja tingimustele, omama osaühingus 100 % häältest. See tingimus on täidetud, sest K. Everst omas ja omab OÜ-s Nubi 100 % häältest. Teiseks peab iga noor põllumajandustootja olema osaühingu juhatuse liige. PRIA on seda normi ilmselgelt tõlgendanud hoopis selliselt, et iga osaühingu juhatuse liige peab olema noor põllumajandustootja. See aga ei ole sugugi kooskõlas normi sõnastusega. Määruse nr 32 § 14 lg 3 p 2 järgi peab iga noor põllumajandustootja olema osaühingu juhatuse liige. Ringkonnakohus on seisukohal, et ka see tingimus on ilmselgelt täidetud, sest K. Everst kui OÜ Nubi ainuosanik oli ja on OÜ Nubi juhatuse liige, st iga noor põllumajandustootja on juhatuse liige. See, et taotluse esitamise hetkel oli lisaks K. Everstile veel H. Unt OÜ Nubi juhatuse liige, ei mängi määruse nr 32 § 14 lg 3 p 2 sõnastuse kohaselt mingit rolli.
16.Pooled vaidlevad ka selle üle, kas ja kui, siis mida lisab esitatud tõlgendusele määruse nr 32 2016. a muudatuse seletuskiri.3 Peamine lõik, millele PRIA tugineb, kõlab järgmiselt: „Eesti on otsustanud rakendada erandit ja käesoleva määruse muudatusega kehtestatakse nõue, et kõik noore põllumajandustootja toetuse saajad, sealhulgas juriidiliste isikute omanikud ja juhid, vastaksid 100% noore põllumajandustootja nõuetele. Siiski on võimalus, et 2015. aastal noore põllumajandustootja toetust saanud äriühingud, sihtasutused ja mittetulundusühingud, kelle omanike juhatuse ringis ei olnud 100 % noored, teevad muudatusi omanike ja juhatuse ringis. Sellisel juhul on võimalus jätkuvalt saada noore põllumajandustootja toetust ning viie aasta perioodi arvestuses jääb kehtima 2015. aastal määratud algusaasta. [...] MAK raames antava toetuse puhul peab taotluse esitamise ajal taotleja olema noorem kui 40 aastat või peavad kõik tema osanikud ja juhatuse liikmed olema nooremad kui 40 aastat, st ettevõte peab 100% kuuluma noortele. Käesoleva muudatusega ühtlustame otsetoetuse raames antava toetuse nõuded MAK raames antava toetuse nõuetega.“ Kaebaja on seevastu osutanud samas seletuskirjas sisalduvale järgnevale tekstilõigule: „Seega kehtestatakse nõue nii, et noore põllumajandustootja toetust saab taotleda taotleja juhul, kui mittetulundusühingu või sihtasutuse liikmeteks on noor(ed) põllumajandustootja(d) või kui äriühingu (Äriseadustiku § 2 lõike 1 mõistes täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu) osakutest osaühingu ja tulundusühistu puhul või aktsiatest aktsiaseltsi puhul kuuluvad kõik noore(te)le põllumajandustootja(te)le ja äriühingu juhatusse kuuluvad osanikud või aktsionärid. [...] Seega jäävad toetuse sihtgrupist välja äriühingud, mittetulundusühingud ja sihtasutused, kelle liikmete, nõukogu liikmete, osanike või aktsionäride hulgas on määruse 1307/2013 artikli 50 lõikele 2 mitte vastavaid isikuid ehk äriühingu, sihtasutuse või mittetulundusühingu hulgas on liikmeid, osanikke või aktsionäre, kes ei ole noored määruse 1307/2013 artikli 50 lõike 2 mõistes.“ Ringkonnakohus on seisukohal, et määruse nr 32 2016. a muudatuse seletuskiri on mõnevõrra vastuoluline ja arusaamatu, kuna selles on kord juttu „omanike juhatuse ringist“, kord „omanike ja juhatuse ringist“ ning kord „äriühingu, sihtasutuse või mittetulundusühingu hulgas liikmetest, osanikest või aktsionäridest“.
Siiski osutab lõik, millele tugineb kaebaja, sellele, et ka määruseandja ei saanud pidada silmas seda, et kõik osaühingu juhatuse liikmed peavad olema noored põllumajandustootjad. Samuti ei saa vaid õigusakti seletuskirjale tuginedes kalduda kõrvale normi selgest sõnastusest. Pigem tuleb ka seletuskirja mõista selliselt, et see kinnitab eelnevat keelelist tõlgendust, et osaühingu puhul peavad kõik osanikud ja juhul, kui osaühingul on nõukogu, ka selle liikmed olema noored põllumajandustootjad. Kaebajal ei ole nõukogu. Niisiis on nõue, et kõik osanikud peavad olema noored põllumajandustootjad, nagu eelnevalt kindlaks tehtud, täidetud.
17.Pooled vaidlevad ka selle üle, millist tähendust omab antud kontekstis äriseadustik. Ringkonnakohus on seisukohal, et äriseadustikus sätestatud otsustuspädevusi tuleb kahtlemata arvesse võtta. PRIA tugineb ÄS § 180 lg-le 1, mille kohaselt on juhatus osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Ringkonnakohus leiab, et PRIA tõlgendus ei arvesta kõiki äriseadustiku norme nende koosmõjus. Ringkonnakohus juhib PRIA tähelepanu eelkõige ÄS §-le 168, iseäranis selle lg 1 punktidele 4 ja 5 ning lg-le 2. ÄS § 168 lg 1 punktid 4 ja 5 sätestavad: „Osanike pädevusse kuulub: [...] 4) kui ühingul ei ole nõukogu – juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine; 5) majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine“. ÄS § 168 lg 2 sätestab: „Osanikud võivad võtta vastu otsuseid ka juhatuse ja nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes. Sellisel juhul vastutavad osanikud nagu juhatuse või nõukogu liikmed.“ Nendest normidest tulenevalt saab OÜ Nubi ainuosanik K. Everst iga teise juhatuse liikme igal ajal tagasi kutsuda, üksinda kasumit jaotada ning otsustada kõiki äriühingut puudutavaid küsimusi ainuisikuliselt. Sellest normist nähtuvalt on nö jäme ots osaühingus ilmselgelt ainuosaniku käes, kes on ka tegelik kasusaaja. Selle valguses ei teosta äriühingu osanikuks mitteolev juhatuse liige käesoleval juhtumil ilmselgelt tõhusat ja pikaajalist kontrolli äriühingu üle.
18.Pooled vaidlevad ka selle üle, kas Euroopa Kohtu 25.10.2012. a otsus nr C-592/11 on antud asjas kohalduv, ja kui, siis millist tähendust see omab. Kaebaja tugineb sellele otsusele. PRIA väidab, et kõnesolev otsus käsitleb eelmisel maaelu arengukava programmperioodil maaelu arengukava alusel antud noore põllumajandustootja tegevuse alustamise toetust, mitte käesoleva vaidluse aluseks oleva otsetoetusena antava noore põllumajandustootja toetuse saamise tingimusi. Ringkonnakohus peab Euroopa Kohtu otsust nr C-592/11 antud asjas asjakohaseks. PRIA-l on küll õigus, et see puudutas eelmisel maaelu arengukava programmperioodil maaelu arengukava alusel antud noore põllumajandustootja tegevuse alustamise toetust, kuid samas kehtestab see otsus üldised põhimõtted, mida tuleb arvestada ka käesoleva vaidluse esemeks oleva noore põllumajandustootja toetuse saamise tingimuste tõlgendamisel. Selle otsuse punktile 56 teeb otsese viite ka eelpool tsiteeritud määruse nr 639/2014 preambuli punkt 62, millele PRIA ise tugineb. Ringkonnakohus on seisukohal, et antud kontekstis on kõige asjakohasem Euroopa Kohtu otsuse nr C-592/11 punkt 61, millele on tuginenud ka kaebaja ja kus kohus on märkinud: „Kuigi liikmesriigid võivad konkreetsemalt täpsustada neid tingimusi, mille alusel saab järeldada, et toetuse taotleja on põllumajandusettevõtte juht, ei või need tingimused väljuda raamistikust, mida tingimustega soovitakse täpsustada, ning need peavad seega – määruse nr 1698/2005 eesmärke silmas pidades – tagama, et kõnealusel isikul oleks tegelik ja püsiv kontroll nii põllumajandusettevõtte kui ka selle juhtimise üle. Põhikohtuasjas kõne all olevad siseriiklikud õigusnormid vastavad nendele nõuetele, kuivõrd need sätestavad, et kui noor põllumajandustootja alustab tegevust juriidilise isiku vormis, on toetuse saamise tingimuseks eelkõige see, et tal oleks selle juriidilises isikus otsustuspädevus, mis eeldab, et talle kuuluvad vähemalt pooled selle äriühingu aktsiad ning et need aktsiad moodustavad üle poole hääleõiguslikest aktsiatest.“ Viidatud kaasuses oli küsimus selles, kas põllumajandusettevõtte vähemusaktsionäri ja juhatuse ainuliikmena varem tegutsenud füüsiline isik sai taotleda põllumajandustootja tegevuse alustamise toetust, kui ta asus iseseisvalt talu pidama. Euroopa Kohus ei pidanud oluliseks kaebaja varasemat tegutsemist teise põllumajandusettevõtte
vähemusaktsionäri ja juhatuse ainuliikmena. Seegi järeldus viitab sellele, et juhatuse liikme staatus ei pruugi olla määrav.
19.PRIA on täiendavalt tuginenud määrusele nr 1305/2013 ja väitnud, et selle alusel antava toetuse puhul peavad kõik toetuse taotleja osanikud ja juhatuse liikmed olema noored põllumajandustootjad, st ettevõte peab 100 % kuuluma noortele põllumajandustootjatele. Selle kinnituseks on PRIA viidanud määruse nr 53 §-le 2. Määruse nr 53 § 2 on 10-lõikeline. Samas omab regulatsioon oma põhiosas tõepoolest sarnasusi määruse nr 32 regulatsiooniga. Määruse nr 53 § 2 lg 1 p 2 sätestab toetusõiguslikud äriühingud: „Toetust võib taotleda komisjoni soovituse (EL) nr 361/2003, mis käsitleb mikroettevõtete ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust (ELT L 124, 20.05.2003, lk 36–41), lisa tähenduses mikro- või väikeettevõtja (edaspidi taotleja), kes on: [...] 2) komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja kehtestatakse üleminekusätted (ELT L 227, 31.07.2014, lk 1–17), artikli 2 punktis 2 sätestatud nõuetele vastav äriühing, välja arvatud tulundusühistu, kelle kõik osanikud või aktsionärid on taotluse esitamise ajal kuni 40-aastased füüsilised isikud.“ Sellest nähtuvalt on oluline, kes on äriühingu osanik või aktsionär, mitte aga juhatuse liige. Määruse nr 53 § 2 lg 2 p 2 sarnaneb määruse nr 32 § 14 lg 3 punktile 2: „Lõike 1 punktis 2 nimetatud füüsiline isik (edaspidi noor põllumajandustootja) teeb üksinda või koos teiste noorte põllumajandustootjatega äriühingu üle komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 807/2014 artikli 2 lõikes 2 nimetatud kontrolli, kui: [...] 2) noor põllumajandustootja omab üksinda või koos teiste noorte põllumajandustootjatega osaühingus või aktsiaseltsis 100 protsenti osa- või aktsiakapitalist ja iga noor põllumajandustootja on osaühingu või aktsiaseltsi juhatuse liige.“ Sarnase sõnastuse tõttu kehtib selles osas ülal otsuse punktis 15 öeldu, mille kohaselt tuleb seda sõnastust mõista mitte nii, et iga osaühingu juhatuse liige peab olema noor põllumajandustootja, vaid nii, nagu see on sõnastatud ehk et iga noor põllumajandustootja peab olema osaühingu juhatuse liige. PRIA tõlgendus ei ole kooskõlas normi sõnastusega.
20.Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus niisiis, et PRIA ja halduskohus on eksinud kehtiva õiguse tõlgendamisel. Sellest tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus rahuldada ja halduskohtu otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse, tühistab PRIA 30.11.2018. a otsuse nr 12-6/18/891 kaebajat puudutavas osas ja 22.02.2019. a vaideotsuse nr 12-4/18/161-2 ning kohustab PRIA-t kaebaja taotlust käesoleva otsuse põhjendusi arvestades uuesti läbi vaatama.
21.HKMS § 108 lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud PRIA kanda. Kaebaja on tasunud mõlemas kohtuastmes riigilõivu 15 eurot, kokku seega 30 eurot. Kohtuväliseid kulusid kaebaja väitnud ei ole. Seega mõistab ringkonnakohus PRIA-lt kaebaja kasuks välja 30 eurot menetluskulu.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.