4.Jätta Ilja Lilitškini esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 204 lg 1).
Edasikaebamise kord
ASJAOLUD
1.Tartu Vangla 6. septembri 2020. a käskkirjaga nr 2-20/1-2/320 kohaldati Ilja Lilitškini suhtes alates 5. septembrist 2020 vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1, lg 2 p-de 1, 3 ja 4 ning lg 4 alusel täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ja vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist kuni asjaolude äralangemiseni.
2.I. Lilitškin esitas 10. septembril 2020 kaebuse Tartu Halduskohtule Tartu Vangla
6.septembri 2020. a käskkirja nr 2-20/1-2/320 tühistamiseks ja vangla kohustamiseks paigutada kaebaja E-II sektori isolaatorist S-hoonesse ning rahalise kompensatsiooni alusetult vabaduse võtmise eest väljamõistmiseks. Kaebaja selgitab, et 5. septembril 2020 toimus vangla spordisaalis konflikt, kus kaebajale tungis kallale kaaskinnipeetav ning kaebaja oli sunnitud ennast kaitsma ründe eest. Kaebaja teavitas sellest vangla personali ning kuigi kaebaja kaklust ei alustanud, kohaldati tema suhtes alusetult täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kaebaja palub end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest, anda talle juriidilist abi, vaadata asi läbi kohtuistungil ja kutsuda istungile tunnistajad ja nõuda vanglalt välja videokaamerate salvestised. Kaebaja taotleb koos kaebusega esialgse õiguskaitse kohaldamist kohtumenetluse ajaks.
KOHTU SEISUKOHT
3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-st 4 lähtuvalt tõlgendab kohus menetlusosalise avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Tuginedes kohtule esitatud kaebusele, mõistab kohus, et I. Lilitškini peamine eesmärk on, et tema suhtes lõpetataks täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ning sellest tulenevalt on I. Lilitškin esitanud Tartu Vangla 6. septembri 2020. a käskkirja tühistamisnõude. Kuigi kaebaja märgib kaebuses, et taotleb vangla kohustamist toimingut sooritama, s.o paigutama kaebaja isolatsioonist S-hoone avatud sektorisse, ei mõista kohus seda kui iseseisvat kohustamisnõuet, vaid kui tühistamisnõude raames esitatud põhjendust. Kuna kaebaja tahe on, et kohus tühistaks vangla käskkirja, mille alusel ta paigutati eraldatud lukustatud kambrisse, siis käskkirja tühistamisel paigutataks kaebaja tagasi avatud sektorisse. Selle eesmärgi saavutamiseks on tõhus vahend käskkirja tühistamisnõue. Seega mõistab kohus, et kaebaja on esitanud HKMS § 37 lg 2 p-de 1 ja 4 alusel tühistamis- ja hüvitamisnõude.
4.Kohus võtab kõigepealt seisukoha I. Lilitškini kaebuse menetlusse võtmise võimalikkuse osas (I) ning seejärel lahendab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse (II) ja riigi õigusabi taotluse
(III).
I
5.Tulenevalt HKMS § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
6.Kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, mille kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja tühistamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette nähtud vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 5 ja hüvitamisnõude lahendamiseks VangS § 11 lg-s 8.
6.1.Kaebaja on 7. septembril 2020 (vanglas registreeritud 11. september 2020) esitanud vanglale vaide Tartu Vangla 6. septembri 2020. a käskkirja nr 2-20/1-2/320 kehtetuks tunnistamiseks, kuid vangla ei ole seda veel lahendanud. Seega ei ole kaebaja pidanud kinni tühistamisnõude lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast ja on esitanud kaebuse selles osas ennatlikult. Seoses hüvitamisnõudega märgib kohus, et vangla vastuse kohaselt ei ole kaebaja esitanud vanglale kahjunõuet seoses täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega, mistõttu ei ole kaebaja pidanud kinni ka hüvitamisnõude lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kohus tagastab seetõttu Ilja Lilitškini kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
6.2.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
7.Seonduvalt kohtule esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel menetlemata. II
8.Kaebaja on kaebuses märkinud, et taotleb õiguskaitset vastavalt HKMS §-le 249 vaidluse läbivaatamise ajaks. Kuigi kaebaja ei ole märkinud millist õiguskaitse abinõu kohaldamist ta vastavalt HKMS §-le 251 soovib ning kaebusest saab järeldada, et ta soovib kohustada vanglat lõpetama julgeolekuabinõude kohaldamist, on sisuliselt tegemist käskkirja täitmise peatamise abinõuga vastavalt HKMS § 251 lg 1 p-le 1. I. Lilitškin ei ole taotluses välja toonud ka seda, millised kahjulikud tagajärjed kaasnevad praeguse olukorraga, kui ta eraldatud lukustatud kambris viibib.
9.Vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lg-le 6 tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõiv 15 eurot. I. Lilitškin on taotlenud enda vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest. Kohus võtab taotluse lahendamiseks haldusasja materjalide juurde HKMS § 62 lg 2 alusel väljavõtte kaebaja vabakasutuskontost ajavahemiku 10. mai kuni 9. september 2020 kohta.
9.1.Kuna kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta nähtub, et lähtudes HKMS § 112 lg 1 p-st 1 ja Riigikohtu üldkogu
12.aprilli 2016. a kohtuotsusest nr 3-3-1-35-15 ei suuda kaebaja oma majandusliku seisundi tõttu 15 euro suurust menetluskulu tasuda, on menetlusabi andmise majanduslikud eeldused täidetud. Kuigi esialgse õiguskaitse taotluse eduväljavaated on kasinad, peab kohus menetlusökonoomiast lähtuvalt mõistlikuks vabastada I. Lilitškin HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
10.HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule esitada ka vaidemenetluse ajal. Käesoleval juhul on I. Lilitškini vaie vangla käskkirjale, millega kohaldatakse kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, vangla menetluses.
10.1.HKMS § 249 lg 3 esimese lause kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
10.2.Kohus on seisukohal, et praegusel juhul tuleb jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata, sest kaebuses esitatud materjalide pinnalt on kaebuse edulootused ka sisulise menetlemise korral vähesed. VangS § 69 võimaldab rakendada täiendavaid julgeolekuabinõusid isiku suhtes, kes võib osutuda ohtlikuks vangla julgeolekule või raske õigusrikkumise ärahoidmiseks. Kohtu hinnangul esinevad VangS § 69 sätestatud eeldused täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks. Kaebajale täiendavate julgeolekuabinõude rakendamise on tinginud kaebaja ja kaaskinnipeetava vahel toimunud füüsiline konflikt. I. Lilitškin ei ole vastu vaielnud füüsilise konflikti toimumisele, vaid ennekõike märgib, et tema ei olnud konflikti algataja ning kaitses ennast füüsilise ründe eest. Seejuures nähtub täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirjast, et kuigi sündmuse algatajaks oli teine kinnipeetav, allus I. Lilitškin kaaskinnipeetava provokatsioonile ja liikus temaga pärast esmast füüsilist konflikti tagasi koridori, et uuesti kakelda. Eelnevast tulenevalt on kohtu hinnangul
vangla õigustatult jõudnud järeldusele, et juhtunu täpsemate asjaolude väljaselgitamiseks on põhjendatud kaebaja eraldamine avatud osakonnast vangla julgeoleku ja kaaskinnipeetavate ohutuse tagamiseks ehk ennekõike ennetava meetmena. Käesoleval juhul puudub kohtul tõsine põhjus kaaluda esialgse õiguskaitse kohaldamist ka sellepärast, et täiendavate julgeoleku abinõude kohaldamise käskkirjast ei tulene kohtu hinnangul ohtu kaebaja õigushüvede pöördumatule kahjustamisele. Kaebaja ei ole ka ise välja toonud ühtegi selgitust, et millised kahjulikud tagajärjed talle praeguses olukorras kaasnevad, kui ta viibib eraldatud lukustatud kambris. Seetõttu kohus leiab, et vanglas julgeoleku tagamise ja vangistuse eesmärgi saavutamise vajadus on kaalukam täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisest tulenevast kaebaja õiguste võimalikust riivest. Õiguskaitse rahuldamata jätmise poolt kõneleb ka oluline avalik huvi, milleks on distsipliini tagamine vanglas ning õigustrikkuva kinnipeetava mõjutamine. Vangla on otsuse tegemisel arvesse võtnud I. Lilitškini käitumist sündmuse ajal ja ka kaebaja käitumist minevikus. Kuivõrd kaebaja käitumine on impulsiivne ning vanglal ei ole käesolevaks hetkeks teada täpsemad sündmuse asjaolud, on kohtu hinnangul kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine põhjendatud eelkõige võimaliku uue konflikti või raske õigusrikkumise ennetamiseks. Kohus märgib, et asjaolude äralangemisel lõpetab vangla täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise.
10.3.Arvestades eeltoodut ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud ning kohus jätab I. Lilitškini esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
III
11.Kaebaja avaldas kaebuses soovi saada juriidilist abi. Kohus mõistab eeltoodut taotlusena saada riigi õigusabi korras esindaja käesolevas haldusasjas.
12.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi ning RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
13.Kohus on seisukohal, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma, mistõttu tuleb riigi õigusabi andmisest RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel keelduda. Kaebaja on kohtule esitanud kaebuse, millest on aru saada kaebaja tahe ja eesmärk. Kuivõrd kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja eelnevalt esitanud halduskohtule mitmeid kaebusi vangla vastu, ei ole kaebaja puhul tegemist halduskohtumenetluses kogenematu isikuga. Järelikult puudub alus arvata, et kaebaja ei suudaks ka edaspidi menetlusdokumente koostada ja ise menetluses osaleda ning asjaolusid selgitada. Kuigi kohtule on arusaadav vaidluse ese, ei menetle kohus kaebust, kuna esineb alus kaebuse tagastamiseks (vt käesoleva määruse I osa). Seega on tagastamise aluse esinemisest tulenevalt ka kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
14.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus I. Lilitškini taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.