XX kaebus Tallinna Vangla 07.08.2020 käskkirja nr 5-1/20/1173 tühistamisnõudes
Menetlusosalised
ja
nende Kaebaja – XX
esindajad
Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Irene Iskül
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine ning riigi õigusabi taotluse ja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
Muud selgitused
Sekretäril saata määrus kaebajale ja vastustajale (esindaja kaudu).
RESOLUTSIOON
1.Tagastada XX kaebus.
2.Jätta XX esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
3.Jätta XX riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 204 lg 1).
1.Tallinna Vangla avavangla kinnipeetav XX esitas 06.07.2020 Tallinna Vanglale taotluse lühiajalisele väljasõidule lubamiseks ajavahemikul 08.-09.08.2020. Tallinna Vangla andis 13.07.2020 XX taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks 10-päevase tähtaja. XX esitas nõuetekohase taotluse 14.07.2020.
2.Tallinna Vangla 07.08.2020 käskkirjaga nr 5-1/20/1173 jäeti kinnipeetava XX taotlus rahuldamata.
3.Kinnipeetav XX esitas 30.08.2020 Tallinna Vanglale vaide.
3-20-1640
4.Tallinna Halduskohtus registreeriti 02.09.2020 kinnipeetava XX kaebus Tallinna Vangla 07.08.2020 käskkirja nr 5-1/20/1173 tühistamisnõudes. Koos kaebusega on esitatud esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna Vangla kohustamiseks lubada kaebaja lühiajalisele väljasõidule.
5.Tallinna Halduskohtu 02.09.2020 kohtunõudega paluti Tallinna Vanglal teatada, kas kaebaja on esitanud käskkirja nr 5-1/20/1173 peale vaide ning kui jah, siis millises menetlusstaadiumis on kaebaja vaide lahendamine. Lisaks tuli Tallinna Vanglal esitada riigi õigusabi taotluse lahendamiseks kinnipeetava XX K-Raha väljavõte perioodi 02.05.02.09.2020 kohta ning seisukoht esialgse õiguskaitse taotlusele. Kohtunõude täitmise tähtaeg oli 07.09.2020.
6.Tallinna Vangla palub 07.09.2020 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata, kuna kaebajal puudub ülekaalukas õiguskaitsevajadus. Ka ei nähtu taotlusest selliseid asjaolusid, mis õigustaksid lühiajalise väljasõidu võimaldamist juba enne vaidluse sisulist lahendamist.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.HKMS § 121 lg 1 punkti 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
8.Vangistusseaduse (VangS) § 11 lõike 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. 9. Tallinna Vangla 07.09.2020 esitatud vastusest nähtub, et kaebaja on esitanud küll vaide, kuid vangla ei ole seda veel lahendanud. Kuivõrd kaebaja esitas vaide 30.08.2020, ei ole vangla vaide lahendamiseks ette nähtud tähtaega (s.o 30 päeva, vt VangS § 11 lg 7) ületanud. Seega ei ole kaebaja kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud ning kaebus on esitatud ennatlikult.
10.Ülaltoodust lähtuvalt tagastab kohus kinnipeetava XX kaebuse selle esitajale läbivaatamatult, kuivõrd kaebajal on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).
11.Koos kaebusega on esitatud esialgse õiguskaitse taotlus. Arvestades, et kaebus kuulub kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu selle esitajale tagastamisele, jääb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata (HKMS § 249 lg 1). Kaebuse tagastamisel puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus.
12.Ka juhul, kui käsitada esialgse õiguskaitse taotlust vaidemenetluse kestel esitatud taotlusena (vt HKMS § 249 lg-d 2 ja 5), tuleks see jätta rahuldamata.
13.Kohus selgitab, et kuigi lühiajaliseks väljasõiduks loa andmise otsustab vangla kaalutlusõiguse alusel, saab kohus kohustada vanglat esialgse õiguskaitse korras isikut lühiajalisele väljasõidule lubama (Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 29; Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2020 määrus nr 3-20-1094, p 10). Kuivõrd vaidluse sisuks on lühiajalise väljasõidu võimaldamine, tähendaks esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine põhivaidluse ette ära otsustamist. Sellises olukorras eeldab esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine, et kaebajal esineb lühiajaliseks väljasõiduks ülekaalukas vajadus ning lühiajaline väljasõit ei 2(3) 3-20-1640 kahjusta oluliselt avalikku huvi ega kolmandate isikute õigusi. Ühtlasi peaks vaide või kaebuse rahuldamine olema tõenäoline ehk asjaoludest tulenevalt vastustaja kaalutlusõigus oluliselt ahenenud.
14.Kaebaja esitatud taotlusest nähtuvalt on lühiajalise väljasõidu eesmärk külastada oma perekonda.
15.Kohtu hinnangul ei tooks lühiajalise väljasõidu võimaldamata jätmine esialgse õiguskaitse korras endaga kaasa kaebaja jaoks pöördumatuid tagajärgi. Kaebaja ei ole välja toonud asjaolusid, mis õigustaksid lühiajalise väljasõidu võimaldamist juba enne vaidluse sisulist lahendamist (s.o pärast kohtueelse menetluse läbimist ning vajadusel sellele järgnevat kohtumenetlust). Kuivõrd kinnipeetava lühiajalise väljasõiduga võib potentsiaalselt kaasneda oht nii vangla julgeolekule kui ka avalikule korrale ja ühiskonna turvalisusele, ei oleks taotluse rahuldamine viisil, mis muudaks edasise põhivaidluse mõttetuks, praegusel hetkel põhjendatud (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2020 määrus nr 3-20-1094, p 13).
16.Kohtul ei ole alust arvata, et kaebaja peresuhted võiksid saada enne asja sisulist lahendamist pöördumatult kannatada. Kaebajale on vanglaväline suhtlemine pereliikmetega tagatud ka lühiajaliste kokkusaamiste, telefonikõnede ja kirjavahetuse kaudu. Lisaks arvestab kohus, et Tallinna Vangla menetluses on kaebaja taotlus lühiajaliseks väljasõiduks perioodil 12.13.09.2020, mida praeguseks veel lahendatud ei ole. Seega jääks esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata ka juhul, kui seda pidada vaidemenetluse kestel esitatud taotluseks.
17.Kaebaja on märkinud, et soovib "tasuta juriidilist õigusabi". Vaatamata taotluse puudustele ei takista need taotluse sisulist lahendamist. Kaebaja märgitut arvestades järeldab kohus, et kaebaja on soovinud riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-s 5 sätestatud liiki riigi õigusabi, s.o isiku esindamine halduskohtumenetluses.
18.Vastavalt RÕS § 7 lg 1 punktile 5 ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Käesoleval juhul kuulub kaebus kaebajale tagastamisele, mistõttu tuleb ka riigi õigusabi taotlus jätta rahuldamata.
19.Kaebuselt on tasutud riigilõiv 15 eurot. HKMS § 104 lg 5 p-s 2 sätestatakse, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Käesoleval juhul tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, mistõttu kuulub kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot tagastamisele. Kohtuinfosüsteemi andmetel on riigilõivu tasunud YY. HKMS § 104 lg 8 kohaselt tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, määruse alusel. Tagastamisele kuuluva riigilõivu tagastab kohus riigilõivu tasumise kohustust kandnud menetlusosalise nõudel (HKMS § 104 lg 8 lause 3). Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule (HKMS § 104 lg 8 viimane lause). Riigilõivu tagastamise nõue
lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti (riigilõivuseadus (RLS) § 12 lg 1 lause 2). Riigilõivu tagastamise taotlus esitatakse kirjalikult. Taotluses märgitakse informatsioon tasutud riigilõivu kohta ning andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist (RLS § 12 lg 2). Eeltoodust lähtuvalt tuleb kaebajal teatada, kellele tasutud riigilõiv tagastada ning esitada andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Maria Brenner kohtunik 3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.