Xe kaebus Tartu Vangla kohustamiseks muuta individuaalses täitmiskavas turvalisusriski
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
1.Tagastada Xe kaebus.
2.Asendada avaldatavas kohtumääruses kaebaja nimi tähemärgiga. Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1).
Asjaolud ja menetluse käik
1.Xe suhtes on kinnitatud 16.06.2020 kinnipeetava individuaalne täitmiskava, milles on turvalisusriskideks märgitud: põgenemine.
2.X esitas 15.07.2020. a reg nr 2-3/2656-1 selgitustaotluse Tartu Vanglale, soovides teada, mis alusel vangla märkis individuaalses täitmiskavas turvalisusriskiks põgenemise. Taotluse kohaselt sai X teada, et turvalisusrisk on kantud täitmiskavva, sest Soome avavanglas ei jõudnud kinnipeetav õigeaegselt puhkuselt tagasi 2017. aastal. Pärast seda viibis X 4 kuud kinnises vanglas, kuid sai hiljem avavanglasse tagasi. Soomes loetakse see karistus kolme kuu pärast kustunuks. X soovib teada, millistele seadustele Tartu Vangla tugineb ja soovib kirjalikku vastust.
3.X esitas 23.08.2020. a Tartu Halduskohtule kaebuse, milles soovib, et kohus sekkuks ja lahendaks probleemi seoses tema suhtes Tartu Vanglas koostatud individuaalse täitmiskavaga. Kaebaja ei ole rahul, et täitmiskavva on märgitud põgenemisrisk. Tallinna Vanglas seda märget ei olevat olnud täitmiskavas. Kaebaja on pöördunud Tartu Vangla poole 23.06.2020. a ja 14.07.2020. a taotlustega, kuid ei ole vastust saanud. 13.08.2020. a vesteldi kaebajaga ning paluti kaebaja väitel kirjutada, et ta ei soovi kirjalikku vastust. Kaebajale selgitati, et tema turvalisusriski muudeti, kuna Soomes avavanglas viibides jäi kaebaja puhkuselt tagasitulemisega hiljaks. Kaebaja ei saa aru, miks Tartu Vangla täitmiskava muutis.
4.Kohus tegi 31.08.2020. a kohtunõude Tartu Vanglale, paludes esitada kinnipeetava suhtes kinnitatud individuaalse täitmiskava ning asjakohased kaebaja taotlused ja olemasolul vastused neile.
5.Tartu Vangla esitas 01.09.2020. a vastuse kohtule. Vangla edastas Xe 14.07.2020. a esitatud selgitustaotluse nr 2-3/2656-1. Vangla selgitas, et dokumendihaldussüsteemis Delta on nähtav, et kinnipeetavaga vestles teabe- ja uurimisosakonna peaspetsialist ning kinnipeetav antud selgitustaotlusele kirjalikku vastust ei soovinud. Seoses 23.06.2020. a esitatud avaldusega, mille on kinnipeetav välja toonud enda kaebuses, selgitas vangla, et antud avaldus ei vastanud esitatud nõuetele. Inspektor-kontaktisik käis kinnipeetavaga antud teemal vestlemas ning andis nõu korrektse avalduse esitamiseks, mis sai edastatud teabe- ja uurimisosakonda. Kohtu seisukoht
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 alusel tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja ei ole kaebuses esitanud selget nõuet HKMS § 37 lg 2 kohaselt, kuid kohus ei pea vajalikuks jätta kaebust käiguta menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt, sest kaebaja tahe on välja loetav esitatud kaebusest. Kohus saab aru, et kaebaja soovib vaidlustada tema suhtes Tartu Vangla kinnitatud individuaalset täitmiskava turvalisusriski osas. 16.06.2020. a kinnitatud täitmiskavva on märgitud turvalisusriskiks: põgenemine. Kaebaja ei nõustu selle määratlusega ja on arusaadav kaebaja tahe, et vangla täitmiskava selles osas muudaks. Kaebaja arvates on see risk alusetult täitmiskavva märgitud, seega saab tõlgendada, et kaebaja on soovinud kohtule esitada Tartu Vangla vastu kohustamisnõude individuaalse täitmiskava muutmiseks.
7.Kohus leiab, et kaebus kuulub tagastamisele, kuna kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda Tartu Vangla kohustamist koostada tema suhtes uus riskihindamine või muuta kaebaja tahtel kinnitatud individuaalset täitmiskava turvalisusriski osas. Kehtiv õigus ega kohtupraktika ei võimalda kaebaja taotluse rahuldamist. Juhul, kui kaebaja suhtes antakse haldusakte, mis osaliselt tuginevad individuaalses täitmiskavas märgitule (nt avavanglasse paigutamise osas keelduv otsus), üksnes siis on kaebajal õigus vaidlustada seda koos antud haldusaktiga.
8.Vangistusseaduse (VangS) § 16 lg 1 näeb ette individuaalse täitmiskava (ITK) koostamise kinnipeetavale, kelle poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ületab ühte aastat. Justiitsministri 14.05.2008. a määrusega nr 21 on vastu võetud „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ (edaspidi Juhend). Täitmiskava koostamise protsess koosneb kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamisest (riskihindamine), täitmiskava koostamisest, selle kinnitamisest ning kinnipeetavale tutvustamisest (Juhendi § 2 lg 1). Riskihinnangu koostab inspektor-kontaktisik või muu riske hindav ametnik (Juhendi § 3 lg 2). Asjaolud, millele riske hindav ametnik annab hinnangu, on sätestatud Juhendi § 3 lg-s 4.
9.VangS § 16 lg 2 järgi tuleb kinnipeetava individuaalset täitmiskava arutada kinnipeetavaga. Vastavalt Juhendi § 5 lg-le 2 tuleb inspektor-kontaktisikul selgitada kinnipeetavale riskihindamise tulemusi. Täitmiskava koostamisel võib arvesse võtta kinnipeetava ettepanekuid Juhendi § 5 lg 6 kohaselt.
10.VangS § 16 lg 3 kohaselt kinnipeetava individuaalset täitmiskava muudetakse ja täiendatakse vastavalt kinnipeetava arengule. Vanglal on seega kohustus ITK-d, sealhulgas riskihinnangut muuta ja täiendada vastavalt kinnipeetava arengule, mitte kinnipeetava nõudmisel.
11.Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et kinnipeetava individuaalne täitmiskava on programmiline dokument, mille koostamise eesmärgiks ei ole kinnipeetava õiguste ja kohustuste reguleerimine. Riigikohtu halduskolleegium on leidnud 10.04.2019. a määruses kohtuasjas nr 3-18-111 (p 13–14), et ITK-s sisalduvate väidete ja hinnangute eraldiseisvaks vaidlustamiseks puudub õiguskaitsevajadus (HKMS § 44 lg 1). Kinnipeetav saab kohtus
vaidlustada ITK rakendamisega seotud vangla toimingut või haldusakti ning osutada seejuures tema õigusi riivavale ebaõigele faktiväitele või väärtushinnangule ITK-s (vt Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-95-09, p 26). Riskihindamine ei oma eraldiseisvalt kinnipeetava õigustele vahetut mõju ja iseseisvat tähendust, sest riskihindamine sisaldab üksnes hinnanguid asjaoludele, mis soodustavad uue kuriteo toimepanemist või mis viitavad kinnipeetava ohtlikkusele ja muudele turvalisusriskidele, kuid riskihindamine ega selle tulemus ei tekita, muuda ega lõpeta otseselt kinnipeetava õigusi ega kohustusi. Nii täitmiskava kui selle aluseks olev riskihindamine ei oma seega regulatiivset toimet. Täitmiskavas ette nähtud eesmärkide saavutamiseks vajalikud otsustused, millega piiratakse kinnipeetava õigusi, tehakse üldjuhul eraldi haldusaktidega. Riskihindamise tulemusena koostatud täitmiskavas märgitud turvalisusriskil ei ole iseseisvalt õiguste tekkimisele, muutmisele või lõpetamisele suunavat iseloomu ning sellel puudub vahetu mõju kinnipeetava õigustele ja kohustustele. Õigusi antakse või kohustusi pannakse peale eraldiseisva tegevusega ja kui selle eelduseks on turvalisusrisk, saab seda selle tegevuse vaidlustamise raames eraldi hinnata. Seega ei ole täitmiskava turvalisusriske puudutava osa iseseisev vaidlustamine võimalik (Tartu Halduskohtu 27.02.2019. a määrus kohtuasjas nr 3-19-374, p 7).
12.Kaebaja ei ole kaebuses väitnud ega kohtueelselt, et ITK-s on esitatud faktilisi valeväiteid, vaid kaebaja ei ole rahul tema suhtes kinnitatud turvalisusriskiga. Nagu eelpool märgitud, on vanglal kohustus kinnipeetavaga arutada riskihindamise tulemusi ja vestelda kinnipeetavaga tema ettepanekutest, kuid subjektiivset õigust nõuda ITK muutmist enda soovile vastavaks kinnipeetaval pole. Kinnipeetaval endal puudub õigus oma käitumist, iseloomu ja neist tulenevaid riske hinnata ning määrata seda, millised asjaolud või dokumendid tähendust omavad ning kas ja kuidas täpselt nad hinnanguid mõjutavad. Seetõttu puudub õigust nõuda ka seda, et riskihindamisest kõrvaldataks hinnangud, milliseid ta õigeks ei pea või mis talle ei meeldi.
13.Kohus selgitab veel, et kaebaja ei pea nõustuma vangla suulise vastusega, vaid võib nõuda Tartu Vanglalt siiski kirjalikku vastust oma kirjalikele taotlustele. Tartu Vangla on vastuses kohtunõudele kinnitanud, et kinnipeetavaga on vesteldud ning talle on antud nõu korrektse avalduse esitamiseks.
14.Juhendi § 4 lg 3 kohaselt on ITK täitmisperiood üks aasta. Täitmisperioodi möödumisel vaadatakse täitmisperioodiks planeeritud sekkumiste rakendamine üle ning viie tööpäeva jooksul viiakse läbi korduv riskihindamine (Juhendi § 8 lg 2).
15.HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 alusel võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohus leiab, et kaebaja õigusi ei ole käesolevalt rikutud. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et Xe kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.
16.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
17.HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus kaebaja nime avaldatavas kohtulahendis tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.