Xi kaebus Tartu Vangla 07.08.2020. a vaide tagastamise otsuse nr 111/434-2 tühistamiseks ning vangla 04.07.2020 tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses kaebajale ravimite andmata jätmisel
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
1.Tagastada Xi kaebus.
2.Jätta Xi taotlus kaebusest koopia saamiseks rahuldamata.
3.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga. Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1).
Asjaolud ja menetluse käik
1.X esitas 09.07.2020. a kaebusena pealkirjastatud pöördumise Tartu Vanglale (registreeritud nr 2-3/2583-1). Kinnipeetav märkis pöördumises, et 04.07.2020. a seisis valvur spordiväljakul selleks mitte ettenähtud kohas – kirikusse viival teeotsal. Sellega pani valvur ohtu kinnipeetavate ja vangla julgeoleku. Kui Xil oleks tekkinud terviserike või oleks toimunud kaklus, siis valvur ei oleks saanud reageerida ja abi kutsuda eemal kaugemal viibides. X leiab pöördumises, et vangla peab sellisele olukorrale tõsiselt reageerima. Samal kuupäeval, s.o 04.07.2020 toimus veel intsident, kui X läks pesema kell 19.05 ja samas teatati sektorist, et antakse ravimeid. Kinnipeetav soovis ravimeid kell 19.50, kuid temale neid ei antud. Pöördumises palub X, et vangla suhtuks tõsisemalt ravimite andmata jätmisesse, et taolised olukorrad ei muutuks süstemaatiliseks.
2.Tartu Vangla käsitles Xi 09.07.2020. a pöördumist kui märgukirja ja vastas sellele 28.07.2020. a vastusega nr 2-3/2583-2. Vangla märkis vastuses, et X hinnang saatmise teostamise kohta on subjektiivne ning vangla ei pea vajalikuks väiteid põhjalikumalt käsitleda. Lisaks selgitas vangla, et 04.07.2020 oli Xil piisavalt aega pesemiseks ning seejärel õhtuste rohtude saamiseks. Õhtuste rohtude jagamiseks on harilikult ette nähtud 20 minutit, mis on piisav aeg oma rohtude kättesaamiseks. Vangla hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kinnipeetav pesi end 45 minutit ega leidnud selle aja jooksul võimalust rohtude kätte saamiseks.
3.X esitas 05.08.2020. a registreeritud vaide nr 1-11/434-1 Tartu Vangla 28.07.2020. a vastuse nr 2-3/2583-2 peale. Vaide esitaja taotles pidada lubamatuks töökohustusi eirava valvuri tegevuse õigustamist ja karistamata jätmist, samuti ravimite andmata jätmist.
4.Tartu Vangla tagastas 07.08.2020. a otsusega nr 1-11/434-2 Xi vaide vaideõiguse puudumise tõttu.
5.X esitas 16.08.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nõuab Tartu Vangla 07.08.2020. a vaide tagastamise otsuse nr 1-11/434-2 tühistamist ning vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist kaebajale ravimite andmata jätmisel. Samuti taotleb kaebaja, et kohus tunnistaks õigusvastaseks valvuri tegevuse õigustamise ja vangla vastuses esitatud valeväited. Kaebaja soovib halduskohtule saadetud kaebusest koopia väljastamist.
6.Kohus palus 21.08.2020. a kohtunõudega Tartu Vanglal esitada seisukoht Xi 16.08.2020. a kaebuse kohta. Muuhulgas tuli kohtule selgitada ravimite andmise korda ning esitada omapoolne seisukoht, kas on tõesed kaebaja väited, et 04.07.2020. a jäid kaebajal temale määratud ravimid saamata. Lisaks tuli vanglal teada anda, kas kaebaja avaldas 04.07.2020. a ravimite mittesaamisel soovi arsti vastuvõtule saada või kaebas tervisehädasid.
7.Tartu Vangla vastas kohtunõudele 27.08.2020. Vangla selgitas, et ravimid määratakse ja jagatakse meditsiiniosakonna poolt ravimipinalitesse, mistõttu on väga täpselt teada, kes, millal ja millist ravimit peab manustama. Ravimi esmakordsel määramisel selgitab meditsiinitöötaja kinnipeetavale, mis ravimiga on tegemist, milline on tema oodatav ravitoime, millised on võimalikud kõrvaltoimed ja kuidas ravimit võetakse. Samamoodi manustavad ravimeid kodustes tingimustes kõik inimesed. Ravimeid annavad kinnipeetavatele vangla poolt ette nähtud aegadel osakonna valvurid. Kinnipeetavad on kohustatud võtma kätte veekruusi ning ravimid manustama koheselt vanglaametniku juuresolekul, avama ametnikule manustamise kontrollimiseks korralikult suu ja vajadusel liigutama keelt. Antud juhul oli tegemist õhtuse ravimijagamisega. Õhtuste rohtude jagamiseks on harilikult ette nähtud 20 minutit, mis on piisav aeg rohtude kätte saamiseks. Rohujagamise ajal peab kinnipeetav kambrist ise valvuri juurde liikuma, et ravimit manustada eelnevalt kirjeldatud viisil. Vangla kinnitab, et X ei ole esitanud kaebusega seonduvalt muid avaldusi peale kaebusele lisatud 08.07.2020. a pöördumise ning 05.08.2020. a vaide nr 1-11/4341. X on viibinud 03.07.2020 psühhiaatri vastuvõtul kus on ise avaldanud, et ei soovi ravimeid võtta. 05.07.2020 on tervisekaardis õe kanne, et psühhiaatri poolt määratud ravim võtmata. 22.07.2020 on tervisekaardis õe sissekanne: 08.07.-22.07.2020 on ravimid manustamata ning 22.07.2020 ravikuur lõpetatud. Tervisekaardi sissekannetest ei nähtu, et kinnipeetav oleks pöördunud põhjusel, et ta ei ole saanud temale määratud ravimeid. Samuti ei ole avaldanud tervisekaebusi seoses ravimite mittesaamisega. Kohtu seisukoht
8.Kohus saab kaebusest aru selliselt, et 04.07.2020. a toimus kaks intsidenti, mis olid kaebaja arvates õigusvastased: 1) valvur seisis spordiväljakul selleks mitte ettenähtud kohas, millega pani ohtu kinnipeetavate ja vangla julgeoleku; 2) õhtusel ravimite jagamisel jäid kaebajal saamata temale raviskeemiga ette nähtud ravimid.
9.Kohus selgitab, et vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg-le 1 võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebeõiguse puhul tuleb kontrollida, kas isikul on riivena väljenduv puutumus vaidlustatud haldusakti või toiminguga, mis haldusakti või toimingu õigusvastasuse korral tähendaks isiku õiguste rikkumist (HKMS Kommenteeritud väljaanne. E. Vene. § 44, lk 180).
10.Kohus leiab, et kaebuses ja vangla esitatud 09.07.2020 pöördumises kirjeldatud asjaoludel ei ole vanglateenistuse ametniku tegevus 04.07.2020 spordiväljakul väidetavalt vales kohas seismisega olnud puutumuses kaebaja õigustega. Kaebaja ei ole väitnud, et tema õigusi 04.07.2020
spordiväljakul viibides oleks reaalselt rikutud. Kaebuses kirjeldatud hüpoteetilised olukorrad ei ole piisavad, et isegi võimalikku õiguste riivet saaks kohus jaatada. Kohus ei tuvasta haldusorgani tegevuse õigusvastasust üksnes põhjusel, et kaebaja saaks veenduda oma seisukoha õigsuses, vaid haldusorgani tegevus peab olema riivanud kaebaja subjektiivseid õigusi või riive peab olema vähemalt võimalik.
11.Kohus leiab, et Tartu Vangla käsitles kaebaja esialgset pöördumist õiguspäraselt kui märgukirja. Vastavalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 2 lg 1 punktidele 1 ja 2 on märgukiri isiku pöördumine, millega isik teeb adressaadile ettepanekuid asutuse või organi töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks või annab adressaadile avaliku elu ja riigivalitsemisega seotud teavet. Kaebaja andis 09.07.2020. a pöördumisest sisuliselt teavet vangla töökorralduse kohta ning tegi ettepaneku edaspidi teistmoodi spordiväljakul kinnipeetavate julgeolekut tagada. Tartu Vangla ei eksinud, kui jättis kaebaja subjektiivsed hinnangud vanglateenistuse töökorralduse kohta sisulise vastuseta. Kohus selgitab, et kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda vanglateenistuja karistamist. Samuti ei ole kinnipeetaval õigust nõuda temale sobival viisil vangla töökorralduse muutmist. Kohus leiab, et kaebus valvuri tegevuse osas kuulub tagastamisele kaebeõiguse puudumise tõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
12.Kaebuses kirjeldatud teise intsidendi osas, mis puudutab ravimite saamist, leiab kohus, et kaebajal on oma õiguste kaitseks tõhusamad vahendid, kui 07.08.2020. a vaideotsuse vaidlustamine ning ravimite andmata jätmise õigusvastasuse tuvastamine. Kaebus kuulub ka selles osas tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusele kaebeõiguse puudumise tõttu.
13.Kuna Tartu Vangla käsitles õiguspäraselt kaebaja esialgset pöördumist 09.07.2020 kui märgukirja, siis ka 05.08.2020. a vaie kuulus tagastamisele, sest kaebaja taotles vaidemenetluses vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist. Vaidega ei saa nõuda vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist (HMS § 72 lg 1). Seetõttu pole tuvastamiskaebuse esitamiseks kohtule vajalik läbida kohtueelset vaidemenetlust, kuid tuvastamiskaebuse esitamisele seab piirangud HKMS § 45 lg 2, mille kohaselt võib kohtule tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kohus leiab, et Tartu Vangla tagastas kaebaja vaide õiguspäraselt ning kaebaja ei saa nõuda Tartu Vangla 07.08.2020. a vaide tagastamise otsuse nr 1-11/434-2 tühistamist, kuna tegemist on menetlustoiminguga. Vaide tagastamise otsuse vaidlustamine ei aita ka kaasa kaebaja õiguste kaitsele, kuna kaebaja oleks pidanud ravimite mittesaamisel koheselt pöörduma meditsiiniosakonna poole või esitama vanglale taotluse väljastada temale ettenähtud ravimid.
14.Vangla on vastuses kohtunõudele selgitanud ravimite andmise korda. Kohtule ei tundu kirjeldatud kord vanglas kaebaja õigusi riivav. Kaebaja esialgses pöördumises kirjeldatud asjaolud ei anna alust pidada vangla tegevust õigusvastaseks, vaid kaebajal endal on kohustus võtta vanglateenistuse käest ette nähtud aegadel ravimeid. Kinnipeetav ei saa eeldada, et ta saab vanglas alati temale sobival ajal ravimeid manustada ega pea järgima ette nähtud aegasid. Vangla kinnitus, et õhtuste rohtude jagamiseks on harilikult ette nähtud 20 minutit, on usutavasti piisav aeg rohtude kätte saamiseks. Kuna Tartu Vangla kinnitab, et X ei ole esitanud kaebusega seonduvalt muid avaldusi peale kaebusele lisatud 08.07.2020. a pöördumise ning 05.08.2020. a vaide nr 1-11/4341, siis ei ole tõendatud, et kaebajale oleks tekkinud 04.07.2020 õhtul ravimite mittevõtmise tõttu mingeid tervisehädasid. Vangla kinnitas vastuses kohtunõudele veel, et X on viibinud 03.07.2020 psühhiaatri vastuvõtul, kus on ise avaldanud, et ei soovi ravimeid võtta. Seega võib olla, et kaebaja jättis 04.07.2020 enda valikul ravimi võtmata. 05.07.2020 on tervisekaardis õe kanne, et psühhiaatri poolt määratud ravim võtmata. 22.07.2020 on tervisekaardis õe sissekanne: 08.07.22.07.2020 on ravimid manustamata ning 22.07.2020 ravikuur lõpetatud. Vangla kinnitusel
tervisekaardi sissekannetest ei nähtu, et kinnipeetav oleks pöördunud põhjusel, et ta ei ole saanud temale määratud ravimeid. Samuti ei ole avaldanud tervisekaebusi seoses ravimite mittesaamisega.
15.Kaebaja ei ole oma 09.07.2020. a pöördumises vanglale taotlenud vanglalt ravimite andmist, vaid on üksnes palunud, et vangla suhtuks tõsisemalt ravimite andmata jätmisesse, et taolised olukorrad ei muutuks süstemaatiliseks. Kohtu hinnangul juhul, kui vangla tõepoolest jätab edaspidi kaebajale määratud ravimid andmata, tuleks kaebajal koheselt pöörduda vangla arsti või õe poole, et saada vajalikku ravi. Juhul, kui aga vanglateenistuja tegevuse tõttu jääb kaebajal edaspidi ravim saamata, siis tuleks kaebajal taotleda temale määratud ravimite väljastamist, teisisõnu oleks õiguste kaitseks efektiivsem esitada kohustamisnõue vangla vastu. Seega on kaebajal oma õiguste kaitseks tõhusamad vahendid ning tuvastamiskaebuse esitamiseks praegusel juhul kaebeõigus puudub.
16.Kohus märgib, et isegi, kui kaebaja jäid ravimid saamata 04.07.2020. a õhtul valvuri tegevuse tõttu, siis ei ole praegu asjas esitatud tõenditele, eelkõige vangla vastusele kohtunõudele tuginedes, tegemist olukorraga, kus kaebaja õigusi saaks olla intensiivselt rikutud ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Vaidlus puudub, et kaebajale on võimaldatud varasemalt ravimeid manustada ning äärmiselt vähetõenäoline on, et vangla edaspidi takistaks kaebajal ravimite saamist. Pigem näitavad tõendid, et kaebaja on oma soovil ravimite manustamisest keeldunud. HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et tuvastamiskaebuse 04.07.2020. a ravimite andmata jätmise osas saaks tagastada ka HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
17.Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse nõuetekohase kaebusega oma õiguste kaitseks ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kaebuse tagastamise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule (HKMS § 121 lg 4).
18.Kaebaja soovis enda esitatud kaebusest koopia saamist. HKMS § 88 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus saada toimikus olevatest menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS § 88 lg 2 esimene lause lubab seda õigust piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel. Vastavaid aluseid praegusel juhul ei esine. Lisaks osutatud piirangutele on Riigikohtu halduskolleegium leidnud, et ka HKMS § 28 lg 2, mille kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada, piirab menetlusosalise õigust saada menetlusdokumentidest ärakirju (08.09.2015. a määrus kohtuasjas nr 3-7-1-502-15). Viidatud määruses selgitas kolleegium: „Koopiate tegemise ja saatmisega kaasnevate kulude jätmine riigi kanda peab olema õiguste kaitse seisukohast vajalik. [---] Õigus ärakirja saada on piiratud, kui vajadus selleks puudub või on sedavõrd väike, et taotlust võib ilmselgelt pidada pahatahtlikuks või läbimõtlematuks. Menetlusosalisel puudub üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist. Niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ning tal on reeglina enne dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest omale ärakiri.“ Kaebaja soovis koopia tegemist tema enda poolt kohtule esitatud kaebusest. Kuna kaebaja on selle dokumendi ise koostanud ja selle sisu on talle teada, siis oli tal enne selle kohtule esitamist võimalik teha endale näiteks käsikirjaline ärakiri või lühikokkuvõte. Seetõttu puudub kaebajal ilmselgelt põhjendatud vajadus enda õiguste kaitseks kaebusest ärakirja saada. Kohus jätab kaebaja taotluse ärakirja saamiseks rahuldamata.
19.Eelnevalt osutatud määruses selgitas Riigikohtu halduskolleegium ka seda, et menetlusdokumendist ärakirja väljastamise taotluse rahuldamata jätmise määrus ei ole edasikaevatav.
20.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.