lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-1566/7

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 31.08.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-1566/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
31.08.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1012
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-20-1566

Määruse kuupäev

31. august 2020

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

Andrey Komyagini (Komyagin) kaebus Viru Vangla vastu

RESOLUTSIOON

1.Võtta tsiviilasja nr 2-20-9591 materjalide hulgast praeguse asja juurde Andrey Komyagini 29. juuni 2020. a avaldus ning 19. juuli 2020. a määruskaebus koos tõlkega eesti keelde. Lisaks võtta praeguse asja juurde Andrey Komyagini 29. juuni 2020. a avalduse tõlge.
2.Tagastada Andrey Komyagini kaebus.
3.Jätta riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD

1.Andrey Komyagin esitas Tartu Halduskohtule kaebuse (pealkirjastatud: taotlus kahju hüvitamiseks, allkirjastatud 13. augustil 2020), milles palus võtta vastutusele vanglaametnik M. Altermanni, tunnistada tema mittevastavust oma ametikohale ja kõrvaldada ta ametikohalt ning hüvitada moraalne kahju summas 5000 eurot. Kaebaja viitas tsiviilasjale nr 2-20-9591. Koos kaebusega esitas kaebaja riigi õigusabi taotluse.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Viru Vangla kinnitas 27. augusti 2020. a vastuses kohtunõudele, et Viru Vanglale ei ole laekunud A. Komyagini kahjunõuet seoses kaebuses märgitud asjaoludega.

KOHTU SEISUKOHT

3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lõike 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja esitas praeguse asjaga seotud avalduse esmalt Viru Ringkonnaprokuratuurile, kust see edastati Viru Maakohtule, kes selgitas 6. juuli 2020. a määruses asjas nr 2-20-9591, et avaldus hüvitada Viru

3-20-1566 Vangla poolt tekitatud moraalne kahju tuleb esitada Tartu Halduskohtule. Kohus kasutab kaebaja tegeliku tahte välja selgitamisel ka maakohtule esitatud pöördumisi. Seetõttu võtab kohus tsiviilasja nr 2-20-9591 materjalide hulgast praeguse asja juurde A. Komyagini 29. juuni 2020. a avalduse ning 19. juuli 2020. a määruskaebuse koos tõlkega eesti keelde. Lisaks võtab kohus praeguse asja juurde A. Komyagini 29. juuni 2020. a avalduse tõlke. Kaebaja poolt nii maakohtule kui halduskohtule esitatud avaldustest nähtub, et ta on läbivalt soovinud vanglaametnik M. Altermanni vastutusele võtmist ja ametikohalt kõrvaldamist ning tema tegevusega põhjustatud moraalse kahju hüvitamist summas 5000 eurot. Kohus märgib, et halduskohtule esitatud kaebus on pealkirjastatud taotlusena kahju hüvitamiseks, seega on kaebaja eelkõige soovinud esitada hüvitamiskaebuse. Kaebaja on küll kaebuses väljendanud rahulolematust ka teiste vanglaametnike tegevusega, kuid ei ole sellega seoses esitanud muid nõudeid. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus halduskohtule esitatud kaebust koostoimes tsiviilasjas nr 2-20-9591 esitatud avaldustega nii, et kaebaja on esitanud järgmised nõuded: võtta vastutusele vanglaametnik M. Altermann, tunnistada tema mittevastavust oma ametikohale ja kõrvaldada ta ametikohalt ning hüvitada tema tegevusega tekitatud moraalne kahju summas 5000 eurot. Kohus selgitab, et kui kaebaja soovib seoses väidetavate Viru Vangla rikkumistega esitada kohtule muid nõudeid, siis tuleb need esitada pärast vastava kohtueelse menetluse läbimist eraldiseisva kaebusega.

4.HKMS § 44 lõike 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda vanglaametnike vastutusele võtmist või ametikohalt kõrvaldamist. Vanglaametnike suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise ja distsiplinaarkaristuse määramise õigus on ametiisikul, kellel on selle vanglaametniku ametisse nimetamise õigus, ministril või tema poolt volitatud ametiisikul (vangistusseaduse (VangS) §-d 148 ja 149, avaliku teenistuse seaduse § 72 lõige 1 ja § 76 lõige 1). Kui kaebaja leiab, et vanglaametnik on vanglas toime pannud kuriteo, on sellest kohane teavitada vanglat või prokuratuuri (kriminaalmenetluse seadustiku § 195 lõige 1; § 212 lõike 2 punkt 6). Siiski ei ole kaebajal õigust nõuda vanglaametnike vastutusele võtmist ka eelnimetatud ametiisikutelt ja asutustelt, kuna kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda kellegi karistamist. Ka kohtupraktikas on järjepidevalt kinnitatud, et kannatanul ei ole subjektiivset õigust nõuda riigilt tema õigusi kahjustanud isiku kriminaalkorras süüditunnistamist ja karistamist (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 6. juuni 2017. a määrus asjas nr 3-4-1-7-17, punkt 23 ja seal viidatud praktika).
5.HKMS § 121 lõike 2 punkt 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kuna kaebajal puudub vanglaametnike vastutusele võtmise ja ametikohalt kõrvaldamise nõudmiseks ilmselgelt kaebeõigus, tagastab kohus kaebuse vastava nõude osas HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel.
6.Hüvitamisnõude saab halduskohtule esitada üksnes juhul, kui kinnipeetav on eelnevalt vanglas läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse (VangS § 11 lõige 8). Kaebusest ei nähtu, et kaebaja oleks läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse hüvitamiskaebuse esitamiseks. Viru Vangla kinnitusel ei ole kaebaja esitanud vanglale praeguse kaebusega seotud hüvitamisnõuet. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebajal on kaebuses esitatud hüvitamisnõude osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Kaebaja on pöördunud kohtusse ennatlikult.

3-20-1566

7.HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu tagastab kohus kaebuse hüvitamisnõude osas HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel.
8.Kohus selgitab, et kohustusliku kohtueelse menetluse läbimiseks tuleb kaebajal esitada Viru Vanglale kahju hüvitamise taotlus. Alles siis, kui vangla on tema taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud, tekib kaebajal õigus pöörduda kaebusega halduskohtu poole. Vastavalt HKMS § 43 lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
9.Kohus märgib, et kuigi riigi õigusabi taotluse sisu on mõnevõrra ebamäärane, saab sellest järeldada, et kaebaja soovib riigi õigusabi seoses Viru Vangla tegevusega. Kuna kaebaja esitas riigi õigusabi taotluse koos kaebusega, mõistab kohus kaebaja tahet selliselt, et ta soovib riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses seoses praeguses asjas esitatud kaebusega ning enda esindamiseks haldusmenetluses seoses praeguses asjas esitatud hüvitamisnõudega, milles kohtueelne menetlus on veel läbimata. Kui kaebaja siiski soovib esitada riigi õigusabi taotluse seoses mõne muu asjaoluga, mis ei ole seotud praeguses asjas esitatud kaebusega, on tal võimalus esitada uus riigi õigusabi taotlus ning kohus saab seda menetleda eraldiseisvas menetluses.
10.Kohus jätab kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses kehtivad uurimispõhimõte ja selgitamiskohustus aitavad kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist. Haldusorganil ning halduskohtul on isiku avalduste menetlemisel kohustus teda vajadusel suunata ja abistada, millest tulenevalt ei ole haldusmenetluses ega halduskohtumenetluses esmatähtis, et isikul oleksid õigusalased teadmised. Puudub alus arvata, et kaebaja ei suudaks haldusorgani või kohtu juhiste toel enda soove ja taotlusi haldusorganile ja halduskohtule arusaadavalt esitada. Kohtu hinnangul on kaebaja ise võimeline kaitsma oma õigusi haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses (riigi õigusabi seaduse § 7 lõike 1 punkt 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium