Urmet Koorti kaebus Tartu Vanglalt varalise kahju hüvitise 2 244 eurot ja mittevaralise kahju hüvitise 1 620 eurot saamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Urmet Koort Vastustaja – Tartu Vangla
Resolutsioon
1.Jätta kaebaja taotlus kahe tunnistaja ülekuulamiseks rahuldamata.
2.Jätta kaebus rahuldamata.
3.Kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 123,42 eurot jätta Eesti Vabariigi kanda.
4.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimetatud tunnistajate nimed tähemärgiga.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 30. september 2020. a. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle asja läbivaatamist kohtuistungil.
1.Urmet Koort esitas 02.12.2019. a Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles nõuab hüvitist kolmekordse miinimumpalga ulatuses ühe kuu eest, mil ta ei saanud tööl käia. Lisaks nõuab hüvitist nii endale kui lähedastele tekitatud moraalse kahju eest. Taotluse kohaselt nõuab U. Koort kahju hüvitamist seoses avavangla distsiplinaarmenetlusega tekitatud olukorraga.
2.Tartu Vangla andis 20.12.2019. a kirjaga nr 1-11/247-2 U. Koortile 15-päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. U. Koort esitas 23.12.2019. a avalduse puuduste kõrvaldamiseks. U. Koort selgitas, et nõuab nii varalise kui mittevaralise kahju hüvitamist. Varalise kahjuna nõuab U. Koort saamata jäänud töötasu 3,30 eurot tunnis (kokku 2 244 eurot) 100 päeva eest alates 10.10.2019. a ja päeva toiduraha 2,50 eurot päevas (kokku 250 eurot). Mittevaralist kahju nõuab U. Koort 1 620 euro ulatuses. Kinnipeetav selgitas, et kahju tekkis temale autokooli pooleli jäämisega ja sellega töökoha edenemise ja suurema sissetuleku edasilükkumisega. U. Koort kinnitas avalduses, et tema töösuhe lõppes 10.10.2019. a.
3.Tartu Vangla jättis 30.01.2020. a otsusega nr 1-13/247-4 U. Koorti kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
4.U. Koort esitas 20.02.2020. a Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tartu Vanglalt temale tekitatud kahju 4 114 eurot hüvitamist, sest liikumise piiramine oli õigusvastane. Kahjunõue seisneb saamata jäänud tulus, mida kaebajal oli võimalik teenida avavanglas viibides. Töötasu oli 3,30 eurot tunnis, kokku 2 244 eurot. Päevaraha 2,50 eurot päevas, kokku 250 eurot. Lisaks taotleb kaebaja mittevaralise kahju (autokoolis ja koolitusel osalemise ärajäämine) hüvitamist summas 1 620 eurot. Kogusummas taotleb kaebaja 4 114 euro suuruse kahjuhüvitise välja mõistmist. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks põhjendusega, et kaebaja on töötu ja sissetulekuks vaid töötutoetus. Kaebuse kohaselt on kaebaja kinnipidamisasutusest vabanenud.
5.Tartu Halduskohtu 05.03.2020. a määrusega võeti kaebus menetlusse ja vabastati kaebaja riigilõivu tasumisest.
6.Tartu Vangla esitas 30.03.2020. a vastuse kaebusele, pidades kaebust põhjendamatuks. Kaebaja soovib saamata jäänud töötasu hüvitamist ja avaldab, et töötasuks oli 3,30 eurot tunni kohta, kuid ei ole kaebusele lisanud tõendeid, mis kinnitaksid tema töötasu suurust ja töötundide arvu. Kaebaja nõuab ka päevaraha 2,50 euro hüvitamist, aga ei ole täpsemalt selgitanud, mida ta päevaraha all silmas peab ja millistele tõenditele tuginedes on ta õigustatud sellist summat küsima. Juhul kui kaebaja peab silmas tööandja poolt lõunasöögi ostmiseks antavat raha, siis on vangla jätkuvalt seisukohal, et seda ei saa pidada saamata jäänud tasuks ega töötasu osaks. OÜ Hagelin Textiles Company korraldas kinnipeetavate lõunase toitlustamise ja 2.50 eurot anti kinnipeetavale sööklast lõunasöögi ostmiseks. Kui kinnipeetav tööl ei viibinud, siis tööandjal tema toitlustamiskohustust ei olnud ja kinnipeetavat toitlustas vangla. Seega puudus ka tööandjal igasugune põhjus anda kinnipeetavale, kes tööl ei viibinud raha lõunasöögi tarbeks. Seetõttu ei saa kaebaja viidatud raha summas 2,50 eurot päevas pidada tema saamata jäänud töötasuks või selle osaks. Vastupidist kinnitavaid tõendeid ei ole kaebaja esitanud. Kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist summas 1 620 eurot seoses autokooli ja koolitusel osalemisega. Tartu Vangla saab kaebusest aru, et kaebaja peab silmas siiski seda, et temal jäi autokool pooleli. Millisest koolitusest kaebaja räägib, jääb kaebusest arusaamatuks. Viiteid koolitusele ega selles osalemisele ei nähtu ka vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlusest. Mitte igasugune ebameeldivus või üleelamine ei ole käsitletav mittevaralise kahjuna. Autokooli pooleli jäämist ei saa pidada sedavõrd intensiivseks riiveks, et see võiks ületada teatava tõsidusastme ja tuua kaasa mõne RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud tagajärje. Kohtu seisukoht
7.Kohus on asjas kogutud tõendikogumi alusel seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus.
8.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebaja olles kinnipeetav Tartu Vanglas paiknes ta alates 25.06.2019. a avavanglas. Tulenevalt Tartu Vangla 15.07.2019. a käskkirjast (tl 23) oli kaebajale antud vangla poolt luba ilma järelevalveta liikumiseks väljaspool vangla territooriumi seoses töötamisega OÜ-s Hagelin Textiles Company.
9.Tartu Vangla 10.09.2019. a käskkirja nr 6-1/121 (tl 24) kohaselt on kaebajale vangla poolt antud väljaspool vanglat järelevalveta liikumiste lubade kehtivus peatatud alates 10.09.2019. a. 10.Tartu Vangla 04.10.2019. a käskkirja nr 6-2/650 (tl 25–26) kohaselt on kaebajat vangla sisekorraeeskirja § 64 1 rikkumise eest karistatud noomitusega, sest ta valdas 08.09.2019. a avavanglas keelatud eset, mis oli kirikust tulles vanglasse toimetatud.
11.Kohtute Infosüsteemi andmetel oli kohtuasjas nr 3-19-2106 Tartu Halduskohtu menetluses kaebaja kaebus Tartu Vangla 04.10.2019. a käskkirja nr 6-2/650, Tartu Vangla 04.10.2019. a otsuse nr 6-5/194-1 ja Tartu Vangla 04.10.2019. a käskkirja nr 6-1/1236 tühistamiseks. Tartu Halduskohtu 05.02.2020. a määrusega on kaebaja kaebus jäetud läbi vaatamata. Kohtumäärus on 07.03.2020. a jõustunud ja seeläbi seadusjõus.
12.Kaebaja taotleb vanglalt kokku 4 114 eurost kahjuhüvitist tuginedes tema liikumisvabaduse õigusvastasele piiramisele vangla poolt.
13.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-s 1 sätestatu kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Eeltoodud normist tulenevad kahju hüvitamise üldised eeldused, milleks on: 1) haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivse õiguse rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus.
14.Halduskohus on tõendikogumi alusel veendumusel, et asjas kogutud tõendid ei tõenda, et kaebaja hüvitise nõude puhul on täidetud eeldused kahju hüvitamiseks.
15.Kaebaja peab kahju hüvitise esitamist tinginud elusündmuseks tema liikumisvabaduse piiramist vanglas käesoleva otsuse punktis 11 loetletud haldusaktide alusel. Kuigi kaebaja ei ole liikumisvabaduse piiramise asjaolusid täpsustanud, viitab tõendikogum sellele, et seoses 08.09.2020. a toimepandud distsipliinirikkumisega peatati kaebajale vangla varasemate haldusaktidega antud õigus väljaspool vanglat järelevalveta liikumiseks alates 10.09.2019. a.
16.Tõendikogumi kohaselt ei ole kaebaja esmaseid õiguskaitsevahendeid kasutades, s.o tühistamiskaebuse rahuldamisega saavutanud Tartu Vangla 04.10.2019. a käskkirja nr 6-2/650 (tl 25–26), Tartu Vangla 04.10.2019. a otsuse nr 6-5/194-1 (tl 27) ja Tartu Vangla 04.10.2019. a käskkirja nr 6-1/1236 (tl 28) tühistamist.
17.Seega on tegemist õigusjõus olevate haldusaktidega. Haldusmenetluse seaduse § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kuna kaebaja ei ole vastupidist tõendanud, siis saab halduskohus teha ainult ühe järelduse, s.o, et Tartu Vangla 04.10.2019. a käskkiri nr 6-2/650, Tartu Vangla 04.10.2019. a otsus nr 6-5/194-1 ja Tartu Vangla 04.10.2019. a käskkiri nr 6-1/1236 on õiguspärased haldusaktid. Teisisõnu, tõendikogumiga ei ole tõendatud, et vangla on avaliku võimu kandjana kaebaja suhtes õigusvastaselt käitudes tema liikumisvabadust alusetult piiranud. Täitmata on seega esimene eeldus kahjuhüvitise saamiseks.
18.Kuna tõendamist ei ole leidnud vastustaja õigusvastane käitumine, ei ole tõendatud ka vastustaja poolt kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine seoses kaebaja liikumisvabaduse piiramisega.
19.Kaebaja liikumisvabadust on piiratud õiguspäraste haldusaktidega, s.o Tartu Vangla 10.09.2019. a käskkirjaga nr 6-1/121 alates 10.09.2019. a, mil peatati kaebajale vangla poolt antud väljaspool vanglat järelevalveta liikumise load. Samuti sellele käskkirjale samas küsimuses järgnenud haldusaktidega. Täitmata on seega ka teine eeldus (kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine) kahjuhüvitise saamiseks.
20.Kaebaja nõuab nii varalise- kui mittevaralise kahju hüvitamist.
21.Varaline kahju seisneb kaebuse (tl 1) ja kohustuslikus kohtueelses menetluses vanglale esitatud kahjunõude (tl 29, 32) kohaselt saamata jäänud töötasus ja päevarahades.
22.Tõendikogum ei tõenda kohtu hinnangul vastustaja poolt kaebajale tema poolt nõutud varalise kahju tekitamist.
23.Kaebaja tööandja poolt vanglale esitatud andmetel töötas kaebaja Hagelin Company OÜ-s 16.07.2019 – 09.09.2019. a. Tõendikogum ei tõenda, et vastustaja oleks andnud haldusakte või teinud avalik-õiguslikke toiminguid seoses kaebaja suhtes läbiviidava distsiplinaarmenetlusega töösuhte peatamiseks või töösuhte lõpetamiseks.
24.Vangla ja kaebaja tööandja vaheliste e-kirjade kohaselt on vastava otsustuse teinud kaebaja tööandja (tl 33-34). Seega ei ole vastustaja tekitanud kaebajale kahju seonduvalt saamata jäänud töötasu ja päevarahadega.
25.Mis puutub päevarahadesse, siis kaebaja ei ole kummutanud vastustaja vastuväiteid, mille kohaselt on päevarahade puhul tegemist kaebaja tööandja poolt kaebajale kui kinnipeetavale ettenähtud riigipoolse toitlustamise raames lõunasöögi kompenseerimisega. Kuna vangla peatas kaebaja väljaspool vanglat liikumiseks antud load, siis viibis kaebaja töökohas viibimise asemel vanglas, kus teda ka vangla sisekorra kohaselt toitlustati, mis välistab vangla selgitusel nimetatud rahasummade käsitlemise kahjuna, sest kaebaja ei kurda probleeme ettenähtud toidu saamisel. Kohus nõustub vangla käsitlusega. Seetõttu on täitmata ka kolmas eeldus vangla poolt kaebajale kahju tekitamise näol kahju hüvitise saamiseks.
26.Vastustaja õigusvastase teo ja kaebajale varalise kahju mittetekkimise tõttu ei saa esineda ka põhjuslikku seost õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel (s.o neljandat eeldust).
27.Esiteks puudub vastustaja õigusvastane tegu. Põhjusliku seose sisustamisel tuleb RVastS § 7 lg 4 alusel lähtuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg-st 4, mille kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Kaebaja on esmaseid õiguskaitsevahendeid küll kasutanud, kui ta ei ole kohtute infosüsteemi andmetel kohustuslikus kohtueelses menetluses vanglas ega tühistamiskaebusega halduskohtus saavutanud tema liikumisvabadust piiravate käskkirjade tühistamist. Seega on täitmata ka viies kahju hüvitamise eeldus.
28.Vastustaja tekitatud mittevaraliseks kahjuks peab kaebaja kaebuse kohaselt autokooli pooleli jäämisest ära jäänud elujärje paranemist.
29.Tõendikogumi alusel järeldab kohus, et vastustaja ei ole teadlik, kas kaebaja töötamise kõrval kasutas vangla luba väljaspool vanglat järelevalveta liikumiseks, ka mootorsõidukite juhtimisõigus omandamiseks või mitte.
30.Kohus ei lasku arutellu, kas kaebaja väidetav autokoolis käimine neil asjaoludel oli õiguspärane või mitte, kuna vastustaja ei ole sellele asjaolule vastuses kaebusele apelleerinud. Liiatigi pakutakse tänapäeval mootorsõidukite juhtimisõiguse õpet e-õppena jmt vormides. Vastuseks kaebusele peab kohus siiski tarvilikus märkida, et vangistus seisneb muu hulgas isiku kohustuses viibida kohtu määratud aja jooksul vanglas, alludes seal kehtivatele käitumisreeglitele ehk sisekorrale. Kohus saab vangistusõigusest aru taoliselt, et kinnipeetava liikumistest väljaspool vanglat peab vanglateenistusel olema ülevaade. Vastupidine oleks vastuolus vangistuse täideviimise eesmärkidega.
31.Vastavalt RVastS § 9 lg-le 1 võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
32.Lähtudes asjaolust, et kaebaja peab õigusvastaseks ja kahju põhjustanud asjaoluks liikumisvabaduse piiramist, siis saab kohus aru, et ainukeseks õigushüve piiramist tinginud asjaoluks RvastS § 9 lg-s 1 toodud asjaoludest, mis saaks olla mittevaralise kahju hüvitamise nõude aluseks on süüline vabaduse võtmine. Kohtule ei ole äratuntav, et kaebaja probleem saaks seisneda süüliselt väärikuse alandamises, tervise kahjustamises, kodu või eraelu puutumatuses või sõnumi saladuse rikkumises, au või hea nime teotamise korral.
33.Kohus on seisukohal, et kaebuses ja vanglale esitatud kahjunõudes kirjeldatud elusündmus, s.o väljaspool vanglat järelevalveta antud liikumise lubade peatamine ei kvalifitseeru vabaduse võtmiseks nimetatud seadusesätte mõttes.
34.Kohus on seisukohal, et eelpool käsitlemist leidnud varalise kahju eelduste puudumise asjaoludel ei esine eelduseid ka kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.
35.RVastS § 9 lg 1 järgi on mittevaralise kahju hüvitamise täiendavateks eeldusteks avaliku võimu kandja süü ning see, et kahju oleks tekitatud mõne sättes nimetatud õigushüve rikkumisega. Kuna kaebaja ei ole tõendanud, et tal oli vangla poolt antud õigus autokooli õpingutes osalemiseks, siis on välistatud ka vastustaja süü RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud õigushüvede rikkumiseks kaebaja suhtes.
36.Kohus tegi vastustajalt kaebusele vastuse saamise järgselt kaebajale ettepaneku kaebuses kirjeldatud kahju tõendamiseks (tl 36, 37), millele kaebaja vastas, et kaebuse asjaolusid saavad tõendada tunnistajatena Tartu Vanglas viibivad X ja Y (tl 38).
37.Kohus on seisukohal, et kaebaja nimetatud tunnistajate ütlustega ei saa tõendada kaebajal väidetavalt saamata jäänud tulu töötades teenitava palga ja päevarahade näol ega väidetavatel koolitustel mitteosalemisega tekkinud mittevaralise kahju näol, sest kaaskinnipeetavad ei saa oma kinnipeetava staatusest lähtuvalt omada objektiivset informatsiooni nende faktiliste rahas mõõdetavate asjaolude kohta. Seetõttu jätab kohus kaebaja taotluse kahjunõude põhistamiseks tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata.
38.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jääb kaebus tervikuna rahuldamata.
39.Kaebaja peaks seoses kaebuse rahuldamata jäämisega hüvitama vastustaja menetluskulud (HKMS § 108 lg 1) ja kandma ka enda menetluskulud. Kuna vastustaja seda pole taotlenud, siis pole kohtul alust menetluskulude poolte vahel jagamiseks.
40.Kaebajale ei ole riigilõivust vabastamisel pandud kohustust riigilõivu riigile kompenseerimiseks, mistõttu jääb riigilõiv riigi kanda (HKMS § 118 lg 3).
41.HKMS § 175 lg 3 alusel tuleb asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimetatud tunnistajate nimed tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.