lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-1395/11

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 27.08.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-1395/11
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
27.08.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1060
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

27. august 2020, Tartu

Haldusasja number

3-20-1395

Haldusasi

Xi kaebus Tartu Vangla peale

Menetlusosalised

Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1.Tagastada Xi kaebus.
2.Jätta Xi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamist puudutavas osas läbi vaatamata.
3.Jätta esialgse õiguskaitse taotlusega seonduv riigilõiv (15 eurot), mille tasumisest kohus kaebaja menetlusabina vabastas, riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1.Tartu Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas Tartu Halduskohtule 23. juulil 2020 kaebuse Tartu Vangla peale, milles sisaldus ka esialgse õiguskaitse taotlus. Esialgse õiguskaitse taotluses palus kaebaja kohustada vanglat täitma Tartu Vangla kodukorra punkti 18.4.2 (õige p 18.2.4 – kohtu märkus) ja andma spordipäeval võimalus valida spordisaali ja spordiväljaku vahel (st sõltumata ilmast lubada kasutada spordiväljakut). Kaebuses kirjeldas X oma rahulolematust kitsastes siseruumides viibimisega ning vähese võimalusega viibida välitingimustes. Kaebaja märkis, et sektor E-7, kus ta viibib, on ülerahvastatud, seal haiseb ning ventilatsiooni ei ole. X viitas kaebuses erinevatele vanglale esitatud taotlustele, mis puudutavad jalutuskäigu võimaldamist jalutushoovis, täiendavaid jalutuskäike ja spordiväljakule viimist. Kaebaja tõi välja erinevate taotluste

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-20-1395

registreerimisnumbreid ning märkis, et tema taotlused on jäetud õigusvastaselt menetlusse võtmata ja tagastatud. Samuti ei ole kaebaja väitel vangla vastu võtnud tema vaideid või ei ole neile vastanud. Kaebuses viidati ka kahju tekitamisele, mis seisneb kaebaja väärikuse alandamises ja tervisekahjus seonduvalt kinnipidamistingimustega. Kaebaja soovis, et tuvastataks õigusvastasus ning vanglat kohustataks lõpetama põhiõiguste rikkumine ja kohustataks täitma seadusi. Kaebuse juurde oli X lisadena esitanud viis Tartu Vanglale esitatud taotlust, mis olid registreeritud vanglas 06.05.2020 nr-ga 2-3/1744-1, 03.06.2020 nr-ga 2-3/2125-1, 10.06.2020 nr-ga 2-3/2187-1, 10.06.2020 nr-ga 2-3/2189-1 ja 10.06.2020 nr-ga 2-3/2198-1. Kõigile taotlustele on vangla poolt märgitud, et tegemist on võõrkeelse pöördumisega. Kaebuses oli esitatud ka riigilõivust vabastamise taotlus.

2.Tartu Halduskohus jättis 4. augusti 2020. a määrusega Xi esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ning sama määrusega jäeti kaebus selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks käiguta. Kaebajal tuli täpsustada tema nõudeid, mida ta kohtule esitab. Kohus leidis, et kaebusest ei ole arusaadav, kas kaebaja soovib vaidlustada vangla tegevust, mis seondub tema erinevate taotluste läbivaatamatult tagastamisega, või soovib ta esitada konkreetseid kohustamisnõudeid seoses jalutamistingimustega ning spordiväljaku kasutamisega. Kaebaja pidi kohtule teatama, kas tema kaebus on suunatud eelkõige sellele, et vaidlustada võõrkeelsete taotluste tagastamist sooviga, et kohus kohustaks vanglat taotlusi sisuliselt läbi vaatama, või soovib kaebaja esitada konkreetseid nõudeid seonduvalt jalutamise ja spordiväljaku kasutamise tingimustega. Viidates kaebuse juurde lisatud võõrkeelsetele dokumentidele, märkis kohus, et kui kaebaja soovib, et menetlus piirduks nende pöördumistega, siis tuleb kaebajal seda kohtule kinnitada ja esitada kohtule vangla vastus/vastused, millega need pöördumised kaebajale tagastati. Ühtlasi tuli kahju hüvitamise nõude osas kaebajal selgitada, millise konkreetse vangla tegevuse tagajärjel on ta kahju kannatanud ning milles täpsemalt seisneb tema väärikuse alandamine ja tervisele tekitatud kahju. Kaebajal tuli kohtule esitada vangla poolt tagastatud kahju hüvitamise taotlus ning vangla vastus, millega taotlus tagastati. Xile anti kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks aega 10 päeva arvates kohtumääruse kättesaamisest. X sai halduskohtu 4. augusti 2020. a määruse kätte 7. augustil 2020. Kohus lahendas 4. augusti 2020. a määrusega sisulislet kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ning jättis selle rahuldamata. Kaebaja ei ole kohtumäärust selles osas vaidlustanud.

KOHTU SEISUKOHT

3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et Xi kaebus tuleb tagastada alljärgneval põhjusel.
4.HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Kohus leiab, et esitatud kujul ei vasta Xi kaebus halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuetele. Kaebusest ei selgu kaebuse ese ehk see, millise konkreetse nõude või nõuded ja millisel alusel kaebaja kohtule esitab. Arusaamatuks jääb, kas kaebaja eesmärgiks on vaidlustada vangla tegevust, mis seisneb tema erinevate pöördumiste tagastamises, või soovib ta vanglale kohustavate ettekirjutuste tegemist seonduvalt kinnipidamistingimustega, jalutuskäikude võimaldamisega või sportimisega. Kaebaja viitab numbriliselt arvukatele taotlustele, mis ta on vanglale esitanud, märkides, et neid ei võetud vastu ja tagastati. Samuti on kaebaja väitel toimitud vaietega ja kahju hüvitamise taotlusega. Samas ei selgu, kas ja milliseid nõuded kaebaja eeltooduga seonduvalt

3-20-1395

esitada soovib. Kaebus on äärmiselt raskesti jälgitav ja selle esitamise eesmärk ei ole selge. Kahju hüvitamise nõude puhul viitab kaebaja mitmetele varasematele haldusasjadele ning jääb selgusetuks, kuidas need seonduvad praeguse kahju hüvitamise nõudega. Kaebaja ei ole kaebuse juurde lisanud ühtegi vanglapoolset vastust, mis aitaks vaidluse asjaolusid mõista. Kohus palus kaebajal 4. augusti 2020. a kaebuse käiguta jätmise määruses eeltoodud puudused kõrvaldada ehk täpsustada kaebuses esitatud nõudeid ning esitada ka vaidluse lahendamisel asjassepuutuvad dokumendid (sh vangla vastused kaebajale). Kaebaja ei ole kohtu määratud tähtajal ega ka käesoleva määruse tegemise ajaks kohtule vastanud. Kaebaja sai halduskohtu 4. augusti 2020. a määruse kätte 7. augustil 2020 ning seega oli kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamise viimaseks päevaks 17. august 2020. HKMS § 2 lg-st 5 tulenevalt tagab halduskohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. Samas lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. Avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel (HKMS § 2 lg 3). Kohus ei saa asuda kaebaja asemel kaebust sisustama. Seega ei saa kohus lahendada kaebust, millest ei ilmne kaebaja eesmärk ega selgu, milles konkreetselt seisneb kaebaja õiguste riive. Kohtute infosüsteemist ilmneb, et kaebaja on esitanud halduskohtule hulgaliselt kaebusi, millest paljudel juhtudel on kohus selgitanud kaebajale vajadust esitada kohtule selgelt ja täpselt oma kohtusse pöördumise eesmärk ja vaidlusalune küsimus. Kaebajat ei saa pidada kohtumenetluses kogenematuks menetlusosaliseks, kelle tahte ja eesmärgi väljaselgitamiseks tuleks kaebajale anda veel täiendavaid selgitusi või tähtaegu puuduste kõrvaldamiseks.

5.Kaebuse kõrvaldamata puudused takistavad praegusel juhul kohtu hinnangul asja menetlemist. Seega tuleb kaebus HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel tagastada. Kohus on 4. augusti 2020. a määruses kaebajat sellise tagajärje eest ka hoiatanud.
6.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
7.Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus sisuliselt läbi vaadata kaebaja menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel. Esialgse õiguskaitse taotluse, mille kohus sisuliselt lahendas, osas vabastas kohus kaebaja riigilõivutasumise kohustusest. See kulu jääb riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium