XX kaebus Politsei-ja Piirivalveameti 03.04.2020 tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise otsuse nr 15.3-3.1/825-3 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, volitatud esindaja Ahto Järvela Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Elise Suurkuusk
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 14.09.2020 a.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX esitas 16.02.2020 Politsei- ja Piirvalveametile (PPA) tähtajalise elamisloa taotluse püsivalt Eestisse elama asumiseks. PPA keeldus XXle 03.04.2020 otsusega nr 15.3-3.1/825-3 tähtajalise elamisloa andmisest. Otsuse põhjendused:
Taotleja ei vasta tähtajalise elamisloa andmise tingimustele, mistõttu tuleb elamisloa andmisest VMS § 123 p 2 alusel keelduda. Taotleja on esitanud tähtajalise elamisloa taotluse selleks, et vältida tagasi- või väljasaatmise või väljaandmise täideviimist (VMS § 219 lg 2). Taotleja pole õppimiseks väljastatud elamisluba (26.08.2019-30.06.2021, kehtetu alates 21.02.2020) kasutanud eesmägipäraselt. 23.08.2019 immatrikuleeriti ta Tallinna Ülikooli rahvusvaheliste suhete magistrikavale ja eksmatrikuleeriti edasijõudmatuse tõttu 10.02.2020, sest 2019/20 õppeaasta sügissemestriks deklareeritud ainetest ei sooritanud ta ühtegi.
2.Tähtajalise elamisloa taotlus pole põhjendatud (VMS § 123 p 3). Taotleja pole Eestis hästi kohanenud (VMS § 2102). Taotlejat on korduvalt suunatud kohanemisprogrammi, milles ta osalenud pole, ta ei ela Eestis perekonnaelu, puuduvad püsivad sidemed Eestiga ning ta ei ole oma elu Eestis püsivalt korraldanud. Pole usutav, et isik hakkab Eestis püsivalt elama.
3.Tähtajalise elamisloa andmisest keeldumisega ei rikuta taotleja põhiõigust pereelule ja eraelule ning tähtajalise elamisloa andmisest keeldumine on proportsionaalne. XX esitas 09.04.2020 PPA 03.04.2020 tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise otsuse peale vaide, mille PPA jättis 23.04.2020 vaideotsusega nr 15.3-3.6/34 rahuldamata. 1(9)
2.XX esitas 30.04.2020 kaebuse PPA 03.04.2020 tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise otsuse nr 15.3-3.1/825-3 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused koos 26.05.2020 ja 18.06.2020 täiendustega:
1.PPA pole välja selgitanud olulisi elulisi asjaolusid, andnud kaebaja selgitustele hinnangut ega põhjendanud, miks kaebaja selgitustega ei arvestata. Kaevatavas otsuses puudub arutluskäik, mis võimaldaks aru saada sellest, miks jõudis haldusorgan just sellise seisukohani. Haldusakt on adressaadi suhtes ebaproportsionaalselt üldistav ning õigusvastaselt koormav.
2.Kaebaja on õppimiseks väljastatud elamisluba kasutanud eesmärgipäraselt, sest osales 2019. aasta sügissemestril kõigis õppetööd puudutavates tegevustes. PPA ei ole arvestanud, et kaebajal olid õpivõlgnevused 2019. aasta lõpuks kolmes aines. Kuna kaebaja ei jõudnud jaanuari lõpuks Eestisse ega saanud esitada parandatud töid, siis märgiti eksam mittesooritatuks esimese võimaliku eksamikuupäeva alusel 2019. aasta detsembris. Esimesel võimalikul eksamil mitteosalemist ei saa lugeda võlgnevuse tekkimise kuupäevaks, vaid võlgnevust tuleb arvestada pärast teisele võimalikule eksamile mitteilmumist. Kui kaebajal oleks õnnestunud naasta algselt planeeritud ajal Eestisse (15.01.2020), oleks ta saanud teha puuduvad eksamid sessiooni pikendusel. Vastustaja on asjaolude väljaselgitamisel olnud pealiskaudne ega ole selgitanud välja kaebaja tegelikke võimalusi eksamite sooritamiseks, kui tal oleks olnud võimalik naasta Eestisse planeeritud ajal. Eestisse naasmise taksistuste mittearvestamine on viinud vale kaalutlusotsuseni.
3.PPA ei ole kaebajat kohanemisprogrammi suunanud. Vastustaja saadetud teated on sisaldanud standardset trükist ja e-kirjade põhitekstis puuduvad igasugused viited lisana toodud teavitusest kohanemisprogrammi suunamise kohta. Kuna kaebajale oli dokumendi kätte saamise kohta vajalik info e-maili põhitekstis, ei pööranud ta tähelepanu e-maili võimalikele lisadele. Ka PPA kontorist ID-kaardi kätte saamisel ei teavitatud teda kunagi võimalusest registreeruda kohanemisprogrammi koolitusele. Samuti ei ole saadetud ühtegi meeldetuletust kohanemisprogrammis osalemiseks. Kaebajal on piisavalt suur eestlastest tutvus- ja sõprusringkond, millist Eesti riigi ja eestlaste tundmaõppimise kogemust ei suuks talle ükski koolitusprogramm pakkuda. PPA pole rakendanud uurimispõhimõtet ega kontrollinud kaebaja väiteid, et ta on alates 2016. aastal Eestisse õppima asumisest suhelnud aktiivselt oma endiste kolleegide ja sõpradega ISAF (International Security Assistance Force/NATO Military mission in Afghanistan) päevilt, kes on valdavalt kaitseväelased ja on kogu kaebaja Eestis viibimise perioodi vältel toetanud Eesti kultuuriruumiga kohanemisel. Vaid kohanemisprogrammis mitteosalemise tõttu ei ole võimalik järeldada, et kaebaja ei ole piisavalt lõimunud ning tal puuduvad teadmised Eesti riigi ja kultuuri kohta. Kaebaja on käitunud Eesti Vabariigis olles seadusekuulekalt. Kodumaal Afganistanis on tema koostöö ISAF vägedega suureks ohuks kaebaja elule ja tervisele. Samuti on suureks ohuks COVID-19 pandeemia, mille ulatuse kohta Afganistanis puuduvad igasugused andmed ning kaebaja ei soovi võtta endale haigestumise riski.
4.Vastustaja kohtumenetluses esitatud tõlgendus, et asjaolu, et kaebaja on saanud õppimise ajal vajaduspõhist õppetoetust, näitab legaalse sissetuleku puudumist, mis on välismaalase puhul nõutav (VMS § 117 lg 3), on ilmselgelt kaalutlusviga. Õppetoetuse legaalse sissetulekuna mittearvestamine on kaebaja suhtes diskrimineeriv, kuna temale teadaolevalt saavad vajaduspõhist õppetoetust valdav osa välistudengeid.
3.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu (koos 06.07.2020 täiendustega):
1.PPA on kaebaja tähtajalise elamisloa taotluse menetlemisel lähtunud seadusest tulenevatest nõuetest ega ole vääralt kohaldanud VMS norme. Kaebaja tähtajalise elamisloa taotlus ei vasta VMS § 123 p-s 2 sätestatud tähtajalise elamisloa andmise tingimustele, täpsemalt VMS § 2102 lg 1 p-le 3. Lisaks ei vasta kaebaja VMS § 2102 lg 1 p-s 2 sätestatule, sest ta ei ole Eestis hästi kohanenud. Seega pole isiku taotlus VMS § 123 p 3 alusel põhjendatud.
2.XX on kokku omanud nelja tähtajalist elamisluba õppimiseks Euroakadeemias ning Tallinna Ülikoolis. Viimasena Tallinna Ülikooli magistriõppes õppimiseks väljastati XXle tähtajaline elamisluba kehtivusega 26.08.2019-30.06.2020, kuid elamisluba tunnistati eksmatrikuleerimise tõttu kehtetuks 21.02.2020. VMS § 162 lg 2 alusel antakse tähtajaline elamisluba õppimiseks õppea2(9)
sutuse õppekava täiskoormusega läbimiseks kõrgharidusseaduse § 14 tähenduses. Seega soovis seadusandja anda elamisluba õppetulemuse saavutamiseks, mitte õppetöös tulemusteta osalemiseks. Kuna kaebaja on eksmatrikuleeritud, ei ole ta kasutanud elamisluba eesmärgipäraselt, s.o õppetulemuse saavutamiseks. 2019/2020 õppeaasta sügissemestriks oli kaebaja deklareerinud kuus ainet mahus 28 EAP-d, sealjuures ei sooritanud ta nendest mitte ühtegi, lisaks oli isikul õppetöö raames probleeme tähtaegadest kinnipidamisega. Kaebaja oli 30.12.2019 Eestist lahkudes teadlik, et tal on kolmes õppeaines õppevõlgnevused ning ta on nendes ainetes läbikukkunud. Kaebajal oli võimalus lahkuda koduriigist ilma planeeritud tegevusi sooritama, sest ta teadis, et Eestisse mittenaasmisel tekivad tal veelgi suuremad õppevõlgnevused ning ta võidakse eksmatrikuleerida. Reisile minek ajal, mil isikul on eksamiperiood, on isiku enda risk. Asjaolu, et välismaalane peab õppimiseks antud tähtajalise elamisloa eesmärgipäraseks kasutamiseks õppekava ka reaalselt läbima, kinnitab ka VMS § 173, mille kohaselt tunnistatakse elamisluba kehtetuks, kui välismaalane on jätnud õppekava täitmata või katkestanud õppimise. Olukorras, kus kaebaja leidis, et tema õppevõlgnevused olid põhjendatud ning eksmatrikuleerimine ei olnud õiguspärane, oleks ta pidanud vaidlustama eksmatrikuleerimist.
3.Kuna kaebaja ei ole korduva suunamise tulemusel osalenud kohanemisprogrammis, on alus kahelda, kas kaebaja on integreerunud Eesti ühiskonda. PPA on iga kord isikule uue elamisloa väljastamisel edastanud kaebajale e-kirja, milles teavitatakse, et ta on saanud positiivse elamisloa otsuse ning teavituse kohanemisprogrammi suunamise kohta. Asjaolu, et kaebaja piisava põhjalikkusega oma e-kirju ei loe, ei ole PPA-le ette heidetav. Lähtudes asjaolust, et kaebaja on Eestis elanud alates 2016. aastast, ei saa eitada tema teatavaid eraelulisi sidemeid Eestiga. Samas ei ole need niivõrd suured, et järeldada isiku edukat integratsiooni Eesti ühiskonda. Kaebaja puudulikku integratsiooni ilmestab mh asjaolu, et ta jätkas töötamist, omamata selleks seaduslikku alust. Kaebaja töötab ettevõttes Balbiino AS alates 03.07.2019 ning töösuhet ei ole lõpetatud. Kuna kaebajal polnud alates 21.02.2020 elamisluba, tuli tema töötamise PPA-s registreerida lühiajalise töötamisena, mida tehtud pole. Seega on kaebaja alates 22.02.2020 töötanud eeltoodud ettevõttes illegaalselt.
4.Kohtumenetluse raames on selgunud asjaolu, et kaebaja on varasemate elamislubade omamise ajal rikkunud elamisloa andmise tingimusi. Välismaalasel peab elamisloa taotlemisel olema piisav legaalne sissetulek, mis võimaldaks välismaalase ja tema perekonnaliikmete toimetuleku Eestis (VMS § 117 lg 1 p 3). Tingimus peab olema täidetud ka elamisloa omamise ajal (VMS § 116 lg 2). Eeltoodud säte on mõeldud selleks, et välismaalane ei oleks Eestis elamise ajal koormaks riigi sotsiaalsüsteemile. Samas on kaebaja Eestis õppimise ajal saanud vajaduspõhist õppetoetust summas 4050 eurot. Asjaolu, et kaebaja on nüüdseks vähemalt 3 aastat pahatahtlikult eksitanud PPA-d väites, et tal on piisav legaalne sissetulek, samas taotledes vajaduspõhist õppetoetust, näitab tema pahatahtlikku suhtumist Eesti Vabariiki ning selle sotsiaalsüsteemi.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus märgib alustuseks, et elamisloa andmisel on vastustajal suur kaalutlusõigus. Riigil on reeglina suveräänne õigus otsustada, kes tema territooriumil lisaks riigi kodanikele viibib. Välismaalasel ei ole põhiõigust Eestis viibimiseks, v.a kui see tuleneb mõnest muust põhiõigusest, näiteks õigusest elule ja tervisele või perekonnaelu kaitsele. Küll aga on välismaalasel õigus sellele, et tema taotlus lahendataks vastavalt seadusele, järgides õiguspärase menetluse põhimõtteid.
5.Kaebaja taotles tähtajalist elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks (VMS1 § 118 p 9). PPA keeldus kaebajale elamisloa andmisest VMS § 123 p 2 ja 3 alusel. VMS § 123 lg 2 kohaselt keeldutakse isikule tähtajalise elamisloa andmisest, kui välismaalane ei vasta tähtajalise elamisloa andmise tingimustele; lg 3 kohaselt keeldutakse, kui tähtajalise elamisloa taotlus ei ole põhjendatud. Elamis1
Välismaalaste seaduse 01.01.2020 kuni 06.05.2020 kehtinud redaktsioon: https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019083
3(9)
loa andmiseks peavad olema täidetud kõik elamisloa andmise VMS § 117 lõikes 1 sätestatud üld- ja täiendavad tingimused (VMS § 117 lg 2 ja 3). Püsivalt Eestisse elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa lisatingimused on sätestatud VMS § 2102. Seega tuleb elamisloa andmisest VMS § 123 p 2 alusel keelduda, kui täitmata on vähemalt üks elamisloa andmise üld- või täiendavatest tingimustest. VMS § 117 lg 1 kohaselt peab välismaalase tähtajalise elamisloa taotlemise eesmärk olema põhjendatud (p 1), välismaalase tegelik elukoht peab olema Eestis (p 2), välismaalasel peab olema piisav legaalne sissetulek, mis võimaldaks välismaalase ja tema perekonnaliikmete toimetuleku Eestis (p 3) ja välismaalasel peab olema VMS §-s 120 sätestatud nõuetele vastav ravikulukindlustuse leping, kui VMS-s ei ole sätestatud teisiti (p 4). VMS § 2102 lg 1 kohaselt peab välismaalane olema Eestis elanud viie järjestikuse aasta jooksul vähemalt kolm aastat (p 1), välismaalane peab olema Eestis hästi kohanenud (p 2) ja välismaalase senine tegevus peab olema olnud kooskõlas talle antud elamisloa andmise eesmärgi ja tingimustega (p 3). Poolte vahel puudub vaidlus selles, kas kaebaja vastab VMS § 117 lg 1 punktides 2 ja 4 ning § 2102 punktis 1 sätestatud tingimustele. Vastustaja on kohtumenetluses esitanud põhjenduse, et kaebajal pole elamislubade omamise ajal tegelikult olnud piisavat legaalset sissetulekut, sest ta on saanud vajaduspõhist õppetoetust, ning seetõttu pole täidetud piisava legaalse sissetuleku nõue (VMS § 117 lg 1 p 3). Seega on poolte vahel vaidlus selles, kas kaebaja vastab VMS § 117 lg 1 p 1 (elamisloa taotluse eesmärk on põhjendatud) ning § 2102 lg 1 punktides 2 (välismaalane on Eestis hästi kohanenud) ja 3 (välismaalase senine tegevus on kooskõlas talle antud elamisloa andmise eesmärgi ja tingimustega) tingimustele. Kõik eelnimetatud tingimused eeldavad vastustajalt nende täitmise hindamist ja kaalumist.
6.Kuivõrd kohus hindab haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2) ning kaebaja sissetulekuga seotud põhjendusi ei ole haldusaktis esitatud ja vaidemenetluses käsitletud, jätab kohus need väited vaidluse lahendamisel kõrvale. Samal põhjusel jätab kohus kõrvale vastustaja esitatud kaebaja võimaliku ebaseadusliku töötamisega seotud põhjendused.
7.Elamisloa andmisest keeldumise otsuse kohaselt pole kaebaja Eestis hästi kohanenud, sest ta pole osalenud kohanemisprogrammis. VMS § 2102 lg 1 p 2 kohaselt peab välismaalane olema Eestis hästi kohanenud. VMS § 1211 kohaselt suunab PPA välismaalase, kellele on antud elamisluba või kelle elamisluba on pikendatud, osalema kohanemisprogrammis. Kuigi vastustaja suunab välismaalase kohanemisprogrammi, ei tulene § 2102 lg-st 1, et kohanemist saab tõendada üksnes kohanemisprogrammi läbimisega. PPA poolne suunamine ei tähenda ka seda, et välismaalane on kohustatud programmi läbima. Kuigi sõna „suunama“ võib mõnel juhul tõlgendada ka kui kohustavana, nähtub normide ja seletuskirjade koosmõjus, et tegemist ei ole kohustusega, mille läbimata jätmine välistaks elamisloa saamise: - VMS § 1211 asetseb välismaalaste seaduses tähtajalise elamisloa üldtingimusi sätestavas alljaotises. Samas alljaotises on sätestatud ka tähtajalise elamisloa üldtingimused (VMS § 117), välismaalase kohustus sõlmida ravikindlustuse leping (VMS § 120) ja kohustus registreerida oma elukoht rahvastikuregistris (VMS § 121). Asjaolu, et kõikide eelminetatud tingimuste täitmine peale kohanemisprogrammis osalemise on sätestatud välismaalasele kohustuslikuna, viitab kohtu hinnangul sellele, et kohanemisprogrammis osalemine on välismaalase võimalus, mitte kohustus. Rahvusvahelise kaitse saajaid suunatakse samuti kohanemisprogrammi (VRKS § 471 lg 1), kuid neile on kohanemisprogrammis osalemine kohustuslik (VRKS § 75 lg 45 p 1). Kui seadusandja oleks soovinud kohanemisprogrammis osalemise kohustuslikuks teha ka püsivalt Eestisse elama asumiseks tähtajalist elamisluba taotlevatele isikutele, oleks see seaduses nõnda sätestatud. 4(9)
- Seletuskirja kohaselt on välismaalase kohanemisprogramm tegevuskava välismaalaste kohanemise toetamiseks, mis sisaldab baaskoolitust Eesti ühiskonna, kultuuri ja riigi kohta ning täiendavaid koolitusi vastavalt erinevate sihtgruppide vajadustele, mis hõlmab erineva sisuga mooduleid erinevatele sihtgruppidele (näiteks tippspetsialistidele, tudengitele, ettevõtjatele, eeltoodud isikute pereliikmetele). Tegemist on meetmega, mis soodustab välismaalase Eestis kohanemist. Kohanemisprogrammi suunamine PPA poolt tagab, et info pakutavate kohanemisprogrammide ning nende läbimise kohta jõuab välismaalaseni juba elamisloa taotlemisel ja pikendamisel.2 Seletuskirja lisa 4 (märkused ja ettepanekud) p 67 on kohaselt on arvestatud märkusega, et täpsustamist vajab, mida kohanemisprogrammi suunamine välismaalase jaoks konkreetselt kaasa toob. Seletuskirjas aga puuduvad täpsustused, et kohanemisprogrammi läbimata jätmine tooks tagajärjena kaasa elamisloa andmata jätmise. Seletuskirjast läbivalt ei tulene, et tegemist oleks välismaalase kohustusega. - Elamisloa liik „tähtajaline elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks“ loodi 2015. aastal välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seoses teiste seaduste muutmise seaduse3 § 1 lõikega 69. Seaduse seletuskirja kohaselt on tingimus, et välismaalane on integreerunud Eesti ühiskonda, eelkõige väärtusnorm, kuid aitab ka ära hoida elamisloa andmist isikutele, kes vastandavad ennast Eesti riigile või ühiskonnale.4 Ka seletuskiri ei seo kohanemist kohanemisprogrammi läbimisega. - Siseministri 13.08.2014 määrusega5 nr 34 „ Kohanemisprogramm“ sätestatakse välismaalase kohanemisprogramm, kohanemisprogrammis osalemise tingimused ning kohanemisprogrammis osalemisse suunamise kord. Vastav volitusnorm seaduses (VMS § 2231 lg 1) ei volita määrusega välismaalasele osalemise kohustust seadma. Määruse seletuskirja6 lk 3 kohaselt baseerub kohanemisprogramm vabatahtlikkusel, st uussisserändajad peavad ise olema motiveeritud teenuseid kasutama. Kuigi määruse § 4 käsitleb ka isiku soovil kohanemisprogrammi suunamist, tuleb seda tõlgendada nii, et kohanemisprogrammis osalemiseks on vajalik PPA-poolne tegevus ja isik ei saa ilma suunamiseta programmis osaleda. Ka määruse § 5 sätestab, et PPA teavitab koolitusele registreerimise võimalusest, millest ei tulene seega osalemise kohustust.
7.Kuigi kohanemisprogrammis osalemine pole tähtajalise elamisloa saamiseks kohustuslik, võib osalemata jätmine olla kohtu hinnangul üheks kaalutluseks teiste kõrval, hindamaks, kas välismaalane on Eestis kohanenud või mitte ning täitnud seega Eestisse püsivalt elama asumiseks elamisloa saamise tingimuse. Vaidlust pole selle üle, et PPA on kaebajat korduvalt kohanemisprogrammi suunanud ja kaebaja pole seal osalenud. PPA on sellest järeldanud, et kaebaja pole Eestis kohanenud. Samas nähtub kohtule, et kaebaja on haldusmenetluses PPA-le esitanud seletusi muu hulgas enda Eestis kohanemise kohta, kirjeldades, et töötab Eestis ja kavatseb kõrghariduse omandamist Eestis jätkata, tal on eestlastest sõpru ja tulevikus soovib ta Eestis elada koos oma abikaasaga, kellele hetkel elamisluba taotleb, vähemalt järgmised 7-10 aastat ning mõlemad kavatsevad hakata eesti keelt õppima (dtl 95, 96, 109110, 115, 124-125). Elamisloa andmisest keeldumise otsusest ei nähtu kohtule, et vastustaja oleks kaebaja esitatud väiteid tema Eestis kohanemise kohta uurinud ega kaalunud. Vastustaja on sisuliselt arvestanud ainult kohanemisprogrammis mitteosalemisega. Kaebaja on oma 09.04.2020 vaides nime2 Välismaalaste seaduse ja isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 425 SE seletuskiri, lk 30. Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/1f3a88f67978-414a-b7a9378d7e886518/V%C3%A4lismaalaste%20seaduse%20ja%20isikut%20t%C3%B5endavate%20dokumentide%20seaduse %20muutmise%20ning%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus
https://www.riigiteataja.ee/akt/123032015001
Välismaalaste seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 809 SE seletuskiri, lk 21. https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a53e8004-f54c-40db-b45dKättesaadav: ccb4b7924fdf/V%C3%A4lismaalaste%20seaduse%20muutmise%20ning%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20seadust e%20muutmise%20seadus
tanud ka konkreetseid isikuid, keda peab oma lähemateks eestlastest sõpradeks (dtl 12). Vaideotsusest nähtuvalt pole PPA aga kaebaja sellekohaseid väiteid uurinud ega käsitlenud (dtl 17-18). Kaebaja väidete pea täielik kaalumata jätmine või nendega mittearvestamise põhjendamata jätmine on selline põhjendamispuudus, mis muudab kohtu hinnangul elamisloa andmisest keeldumise otsuse kaebaja Eestis kohanemist puudutavas osas õigusvastaseks.
8.Elamisloa andmisest keeldumise otsuse kohaselt pole kaebaja senine tegevus olnud kooskõlas talle antud elamisloa andmise eesmärgi ja tingimustega. Kaebajal on varasemalt olnud elamisluba Eestis õppimiseks Euroakadeemias perioodidel 07.10.201606.10.2017, 07.10.2017-31.12.2017 ja 01.01.2018-30.06.2019. 20.06.2019 lõpetas kaebaja Euroakadeemias rakenduskõrgharidusõppe (dtl 97). Tallinna Ülikooli magistriõppes õppimiseks väljastati XXle tähtajaline elamisluba kehtivusega 26.08.2019-30.06.2020, mis tunnistati 21.02.2020 kehtetuks. Vastustaja on seisukohal, et kuivõrd kaebaja eksmatrikuleeriti edasijõudmatuse tõttu ja tema õppimiseks antud elamisluba tunnistati kehtetuks, on kaebaja talle 28.06.2019 õppimiseks antud elamisluba väärkasutanud. Vastustaja pole kohtumenetluses väitud, et kaebaja oleks väärkasutanud eelnevaid õppimiseks antud elamislube. Selline väide oleks vastusolus ka vastustaja enda seisukohaga, mille kohaselt on õppimiseks antava tähtajalise elamisloa eesmärgiks õppekava täiskoormusega läbimine (dtl 63 p 13), sest Euroakadeemia rakenduskõrgharidusõppe on kaebaja läbinud.
9.VMS § 162 lg 2 kohaselt antakse tähtajaline elamisluba õppekava täiskoormusega läbimiseks kõrgharidusseaduse (KHaS) § 14 mõistes. VMS § 173 lg 1 kohaselt tunnistatakse õppimiseks antud tähtajaline elamisluba kehtetuks, kui välismaalane on jätnud täitmata õppekava õppimiseks antava elamisloa omamiseks nõutavas ulatuses, katkestanud õppimise või on jätnud olulisel määral täitmata käesolevast või muust seadusest tuleneva kohustuse. Praegusel juhul eksmatrikuleeriti kaebaja Tallinna Ülikoolist edasijõudmatuse tõttu 10.02.2020 (dtl 88). Eksmatrikuleerimise tõttu tunnistati kaebaja õppimiseks antud elamisluba 21.02.2020 kehtetuks. Kaebaja pole eksmatrikuleerimist ega õppimiseks antud elamisloa kehtetuks tunnistamist vaidlustanud, mistõttu on need haldusaktid jätkuvalt kehtivad. Kohus nõustub vastustajaga, et kuivõrd kaebaja on edasijõudmatuse tõttu eksmatrikuleeritud, pole ta kohaselt täitnud talle õppimiseks antud elamisloa eesmärki, s.o läbinud õppeaineid vähemalt 75% ulatuses õppe mahust (KHaS § 14). Ettenähtud õppe mahu täitmise eest vastutab isik ise ning õppimise või eksamisessiooni ajal muude tegevustega tegelemine, sh välismaale reisimine, on isiku enda risk. Olukorras, kus isiku elamisloa alus ja kehtivus sõltub otseselt tema õppeedukusest ja ettenähtud mahus õppeainete läbimisest, tuleb olla keskmisest hoolsam tagamaks, et endale vabatahtlikult võetud õppimiskohustus ka täidetud saaks. Kohtule ei nähtu ka, et kaebaja reis Afganistani ja Indiasse oleks olnud erakorraline ja vältimatu või et reisilt eksamite sooritamise ajaks naasmine oleks olnud erakorraliste ootamatutel põhjustel võimatu või raskendatud, mille tõttu oleks PPA-l tulnud kaaluda, kas Tallinna Ülikoolis õppimiseks antud elamisluba jäi eesmärgipäraselt kasutamata kaebajast mitteolenevatel põhjustel. Kuigi vastustaja on õppimiseks antud elamisloa eesmärgipäratut kasutamist põhjendanud vaidlustatud otsuses üpris lühidalt, on vaideotsuses käsitletud ka kaebaja vaides esitatud vastuväiteid (dtl 16-17, p 19-20).
10.Kaebaja väidab, et esimesel võimalikul eksamil mitteosalemist ei saa lugeda võlgnevuse tekkimise kuupäevaks, vaid võlgnevust tuleb arvestada pärast teise võimaliku eksamile mitteilmumist ja kui ta oleks jaanuari lõpuks Eestisse jõudnud, oleks tal olnud võimalik parandatud tööd esitada. Kohus kaebajaga ei nõustu. Kohtule nähtub, et kaebaja negatiivsed tulemused on kolmes aines kantud õppeinfosüsteemi enne kaebaja Eestist lahkumist kuupäevadel 03.12.2020 (MI/MI/MA – „mitteilmunud“/„mittearvestatud“), 19.12.2020 (MI) ja 23.12.2020 (MI) ning kahes aines pärast Eestist lahkumist 06.01.2020 (F – „puudulik“) ja 15.01.2020 (F/F (dtl 89). Tallinna Ülikooli õppekorralduseeskir6(9)
ja7 § 21 lg 16 sätestab selgelt, et kui üliõpilane ei ilmu eksamile ja registreeringut ei tühista, märgitakse „mitteilmunud“ hindamislehele eksami/arvestuse toimumise kuupäevaga. Lõike 19 kohaselt märgitakse sellistes ainetes, kus tulemus kujuneb eksamitööst, osaeksamist, õppeaine raames tehtud iseseisvate tööde, kontrolltööde vms alusel ja üliõpilane neid nõutud tasemel ei soorita, hindamislehele negatiivne tulemus MA või F viimase kontaktõppetunni toimumise või õppejõu poolt määratud töö esitamise kuupäevaga. Kuna eksamitele/arvestustele õppeinfosüsteemis registreerimine on § 21 lg 12 kohaselt üliõpilase kohustus, pidi kaebaja olukorras, kus talle sai selgeks, et tal pole võimalik valitud eksamile ilmuda, registreeringu tühistama ja registreerima end võimalusel teisele eksamiajale või järeleksamile. Kohtu hinnangul on üliõpilase enda kohustus tagada õpingute jätkamiseks õppeedukus ja teha selleks vajalikke administratiivseid toiminguid õigeaegselt. Kaebajal pole põhjendatud eeldada, et ta saab eksameid järele sooritada suvalisel endale sobival ajal, kui ta pole korralistele eksamitele ilmunud. Kohus märgib ka, et kaebaja enda väidete kohaselt plaanis ta tagasi Eestisse jõuda 15.01.2020 (kaebuse p 4). Samas nähtub kohtule, et 17.01.2020 oli kaebaja veel Kabulis ja otsustas sealt edasi reisida veel Indiasse (dtl 11-12). Seega pidi kaebajal juba Kabulis viibimise ajal selge olema, et tal ei õnnestu eksamite õigeaegse sooritamise ajaks Eestisse tagasi jõuda. Kohtule ei tundu usutav, et Kabulis puudus kaebajal võimalus vähemalt sellise internetiühenduse kasutamiseks, mis oleks tal võimaldanud kui mitte eksamitele ümberregistreeringuid teha, siis vähemalt e-kirja teel kooli oma ootamatust olukorrast teavitada ja paluda vajalikud toimingud koolil tema eest teha. Raskused, mis võisid tuleneda dokumentide hankimise raskustest või ka elektroonselt kooliga suhtlemise keerukusest pidi olema kaebajale mõistlikul määral ettenähtavad, sh kuna Afganistan on kaebaja varasem koduriik. Välismaalane, kes on saanud elamisloa Eestis õppimiseks, peab tegema mõistlikus ulatuses kõik võimaliku, et ta kasutaks elamisluba eesmärgipäraseks, st antud juhul saavutaks õpitulemused ja sooritaks eksamid. Planeerides Eestist lahkuda eksamisessiooni ajal, võttis kaebaja riski, et sihtriigi haldusvõimekusest, tehnoloogilisest arengutasemest või muudest teguritest tulenevalt ei pruugi ta elamisluba eesmärgipäraselt kasutada. Kolmes aines oli kaebaja saanud negatiivsed hinded juba enne Eestist lahkumist. Samuti ei saa abiellumist pidada ootamatuks või erakorraliseks sündmuseks, mida ei ole võimalik planeerida kaebajal lasuvatest muudest kohustustest lähtuvalt.
11.Eelneva tõttu leiab kohus, et vastustaja on kaalumisel, kas kaebaja on õppimiseks antud elamisluba eesmärgipäraselt kasutanud, jõudnud õigele järeldusele ja vaidlustatud elamisloa andmisest keeldumise otsus on kaebaja eelneva õppimiseks antud elamisloa eesmärgipärast kasutamist puudutavas osas õiguspärane.
12.Vastustaja on elamisloa andmisest keeldumise otsuses tuginenud ka sellele, et kaebaja taotlus pole põhjendatud, mistõttu tuleb elamisloa andmisest keelduda (VMS § 123 p 3). Kohus leiab, et asjaolu, et kaebaja ei vasta kõigile elamisloa andmise tingimustele, ei tähenda ilmtingimata, et tema taotlus pole põhjendatud. VMS § 2101 lg 1 kohaselt on Eestisse elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa andmise eesmärk võimaldada Eestisse elama jääda välismaalasel, kes on Eestisse elama asunud tähtajalise elamisloa alusel ja kelle Eestisse elama jäämine on kooskõlas avalike huvidega. Elamisloa saamise vajadus on inimesel vaid juhul, kui ta tegelikult soovib elada Eestis (vt Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-2-17 p 22). Seega on välismaalase tähtajalise elamisloa taotlus põhjendatud juhul, kui isikul on eesmärk Eestis püsivalt elada sellele eesmärgil, milleks elamisluba on taotletud. VMS § 2101 lisamisel seadusesse põhjendati seletuskirjas8, et tegemist on normiga, mis võimaldab Eestisse asuda välismaalasel, kes soovibki tegelikult Eestisse elama asuda.
Välismaalaste seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 809 SE seletuskiri, lk 20, vt viide 4.
7(9)
Vastustaja ei ole vaidlustatud otsuses ega vaideotsuses põhjendanud, miks leiab ta, et kaebaja tegelik eesmärk pole Eestisse püsivalt elama asuda, arvestades, et kaebaja on haldusmenetluses vastustajale kirjeldanud kavatsust oma elu ettenähtavas tulevikus Eestiga siduda, sh tuua Eestisse haridust omandama ka oma abikaasa (vt dtl 95, 96, 109, 124-125). Vastustaja ei ole näidanud, et kaebaja elab või soovib püsivalt elama asuda mõnda teise riiki ning soovib Eesti elamisluba kasutada üksnes lühiajaliselt Eestis viibimiseks või teiste Schengeni tsooni riikidesse asumiseks või neis reisimiseks. Kohtu hinnangul ei saa haldusasja materjalide põhjal järeldada, et kaebajal tegelikkuses puudub kavatsus Eestisse püsivalt elama asuda (tegelikkuses ta juba elab siin) ja seetõttu pole tema taotlus põhjendatud. Seega on vastustaja, väites, et kaebajale tuleb VMS § 123 p 3 alusel keelduda elamisloa andmisest, jõudnud ebaõigele järeldusele.
13.PPA on nii haldusaktis kui ka vaideotsuses isikule ette heitnud, et ta varem püsivalt Eestisse elama asumiseks elamisluba ei taotlenud. Kohus märgib, et isikul pole kohustust taotleda teisel alusel elamisluba niipea, kui tal selleks seadusest tulenevalt õigus tekib. Isikule ei saa ette heita, et ta kehtiva elamisloa olemasolul viibib riigis selle alusel ja otsib edasisi võimalusi riiki jäämiseks siis, kui eelnev viibimisalus ära langeb, seda eriti juhul, kui eelnev elamisluba on enne tähtaja lõppu kehtetuks tunnistatud. Samuti on PPA väitnud haldusaktis ja vaideotsuses väitnud, et kaebaja esitas elamisloa taotluse väljasaatmise vältimiseks. Kohus osundab asjaolule, et väljasaatmise vältimiseks elamisloa taotluse esitamine pole mitte elamisloa andmisest keeldumise, vaid taotluse läbi vaatamata jätmise alus (VMS § 219 p 2) ja sellise veendumuse olemasolul oleks tulnud kaebaja taotlus jätta läbi vaatamata. Riigikohus on sisustanud väljasaatmise vältimise mõistet varjupaigataotleja kinnipidamise kontekstis (VRKS § 361 lg 2 p 5), kus leidis, et selleks tuleb pidada olukorda, kui isik takistab lahkumiskohustuse sundtäitmist (Riigikohtu 17.04.2020 määrus nr 3-19-1068). Kuigi toodud lahendis on käesolevast oluliselt erinev olukord, ei pea kohus põhjendatuks käsitleda väljasaatmise vältimist käesolevas asjas laiemalt või teistmoodi. Kahtlemata on elamisloa ja muu viibimisaluse puudumise tagajärjeks see, et isik peab Eestist lahkuma. Isikul on õigus taotleda elamisluba seaduses toodud alustel ning nende aluste täitmise põhjendatust kontrollitaksegi haldusmenetluses sisuliselt. Ainuüksi elamisloa taotlemise faktist ning sellest, et elamisloa andmisest keeldumisel peab isik Eestist lahkuma, ei saa järeldada, et elamisloa taotlus on esitatud väljasaatmise või lahkumise välitmiseks. Lisaks ei ole kohtule esitatud väiteid, et kaebaja suhtes oleks tehtud lahkumisettekirjutus. Pigem nähtub kohtule esitatust, et kaebaja on esitanud uue elamisloa taotluse Tartu Ülikooli õppima asumiseks.
14.Kaebaja on palunud kohtul otsust tehes arvestada sellega, et tulenevalt kaebaja koostööst ISAF vägedega esineb Afganistani pikemajalisel naasmisel oht kaebaja elule. Samuti pole COVID-19 viiruse leviku olukorra kohta Afganistanis piisavalt infot, mistõttu on naasmisel oht haigestuda. Kaebaja on vastu võetud ka Tartu Ülikooli magistriõppesse, mistõttu pole otstarbekas enne sügisel õppima asumist lühiajaliselt Afganistani naasta. Käesolevas asjas on vaidluse all üksnes kaebajale püsivalt Eestisse elama asumiseks elamisloa andmine. Kohus ei analüüsi muid võimalikke aluseid, millest tulenevalt võiks kaebaja Eestis viibida. Kaebaja väited oleksid asjakohased siis, kui vaidluse all oleks kaebajale varjupaiga või täiendava kaitse andmine või kaebaja suhtes tehtud lahkumisettekirjutuse põhjendatus. Kaebaja Tartu Ülikooli vastuvõtmine ei mõjuta praeguse vaidluse tulemust, kuivõrd kaebaja võeti vastu pärast haldusakti andmist. Eestis viibimisaluse saamiseks Tartu Ülikoolis õppimise ajal on kaebajal võimalik taotleda uut tähtajalist elamisluba õppimiseks, mida kaebaja on enda väitel ka teinud.
15.Kokkuvõtteks leiab kohus, et vastustaja pole kohaselt kaalunud ega põhjendanud VMS § 2102 lg 1 punktis 2 nimetatud tingimuse (kaebaja kohanemine) puudumist kaebaja puhul. Samuti on vastustaja ebaõigesti leidnud, et kaebajale tuleb elamisloa andmisest keelduda VMS § 123 p 3 alusel 8(9)
(taotlus ei ole põhjendatud). Samas on vastustaja õigesti tuvastanud, et kaebaja puhul pole täidetud 2102 lg 1 p 3 nimetatud tingimus – välismaalase senine tegevus peab olema olnud kooskõlas talle antud elamisloa andmise eesmärgi ja tingimustega. Kuna Eestisse püsivalt elama asumiseks elamisloa andmiseks peavad olema täidetud kõik VMS § 117 lg 1 ja § 2102 lg 1 nimetatud tingimused ning kaebaja puhul on üks neist tingimustest täitmata, on elamisloa andmisest keeldumise otsus VMS § 123 p 2 alusel kokkuvõttes õiguspärane ja kaebus tuleb jätta rahuldamata.
16.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas pole menetluskulude väljamõistmist taotlenud kumbki menetlusosaline, mistõttu jäävad poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.