XX kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks väljastada kambrisse isiklik pesukauss
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – XX Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ave Kasvandik
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
1.Tagastada XX kaebus.
2.Jätta kaebaja menetlusabi taotlus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA SENINE MENETLUS
1.XX viibib Tallinna Vanglas alates 02.12.2016 ning ta ostis 10.01.2019 endale Tallinna Vangla poest isikliku pesukausi. Kuni 15.11.2019 oli XX vahistatu režiimil, kus ta viibis lukustatud kambris ning kus Tallinna Vangla kodukorra1 (edaspidi kodukord) punktist 8.12 tulenevalt oli õigus kasutada isikliku esemena pesukaussi. Alates 15.11.2019–01.01.2020 viibis XX Tallinna Vanglas vastuvõturežiimil, kus sarnaselt vahistatu režiimile on liikumine piiratud (Justiitsministri 30.11.2000 määrus nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 8 lg 4). Sel põhjusel oli ka ajavahemikus 15.11.2019–01.01.2020 XX kambris isiklik pesukauss lubatud.
XX paigutati 02.01.2020 Tallinna Vangla kolmandasse üksusesse avatud eluosakonda. Temalt võeti aktiga ära isiklik pesukauss ja see paigutati isiklike asjade lattu.
3.Ajavahemikul 16.03.2020−18.05.2020 olid COVID-19 viirusest tingitult Tallinna Vanglas kõik eluosakonnad suletud, mistõttu oli kinnipeetavatel pesumasina ja üldkasutatavate pesukausside kasutamine piiratud. Sel põhjusel võimaldati kinnipeetavatel kambris kasutada isiklikke pesukausse. XX sai isikliku pesukausi kambrisse 19.03.2020 ning see paigutati osakonna taasavamisel (st 18.05.2020) isiklike asjade lattu.
4.XX esitas 27.04.2020 Tallinna Vanglale taotluse eriolukorra lõppedes isikliku pesukausi kambrisse jätmiseks. Tallinna Vangla jättis 29.05.2020 vastusega nr 5-8/20/9290-2 (edaspidi 29.05.2020 otsus) taotluse rahuldamata. XX esitas Tallinna Vangla 29.05.2020 otsusele 05.06.2020 vaide, mis Tallinna Vangla direktori 22.06.2020 vaideotsusega nr 5-15/20/129-2 (edaspidi vaideotsus) jäeti rahuldamata. Nii 29.05.2020 otsuses kui ka vaideotsuses tugineb Tallinna Vangla taotluse rahuldamata jätmisel kodukorra punktile 8.12, mille kohaselt võib vahistatu omada kambris pesukaussi.
5.XX esitas halduskohtule 29.06.2020 kaebuse, mille eesmärgiks on lubada talle kambrisse isiklik pesukauss.
6.Asjaolude väljaselgitamiseks pöördus kohus 30.06.2020 kohtunõudega Tallinna Vangla poole. Tallinna Vangla vastas kohtule 10.07.2020 ning edastas vaidlusega seotud haldusmenetluse materjalid. Vastuseks kohtu küsimusele selgitas Tallinna Vangla, miks on kodukorra kohaselt lubatud pesukauss vahistatule, kuid on süüdimõistetule keelatud.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 120 lg 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
8.HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tõlgendab kohus menetlusosalise avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Ehkki kaebaja on palunud kohtul tühistada vaideotsuse, siis nähtub kaebusest, et kaebaja eesmärgiks on kohustada Tallinna Vanglat väljastama talle isiklike asjade laost pesukauss kambrisse.
9.Vaidlust ei ole, et kaebaja on kohustamisnõudes läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse2, kuid kohtu hinnangul ei ole kohustamisnõude sisuline menetlemine selles asjas põhjendatud. HKMS § 121 lg 2 punkti 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Eelviidatud norm on diskretsiooniline kaebuse tagastamise alus ning näeb kaebuse tagastamiseks ette kaks kumulatiivset tingimust: riive vähene intensiivsus ning kaebuse rahuldamise vähene tõenäolisus (Riigikohtu 01.11.2018 määrus nr 3-18-763, punkt 9). Kohtu hinnangul on praegusel juhul mõlemad tingimused täidetud.
10.Kohus leiab, et kambris isikliku pesukausi puudumine ei saa kaebaja õigusi intensiivselt riivata, kuivõrd kaebaja väljatoodud pesukausi kasutamise eesmärgid on tagatud ka muul viisil. Seda kinnitab ka asjaolu, et kui kaebajalt esimest korda isiklik pesukauss 02.01.2020 ära võeti3, siis ei pidanud kaebaja seda enda õiguste rikkumiseks. Alles COVID-19 seotud piirangute tekkimisel kaasnenud isikliku pesukausi võimaldamisel kambrisse pidas kaebaja põhjendatuks
Tallinna Vangla 10.07.2020 vastuse lisad 6–9. Tallinna Vangla 10.07.2020 vastuse lisa 2.
esitada vanglale taotluse, et ka piirangute lõppedes võimaldataks tal isiklikku pesukaussi kambris kasutada4. Tallinna Vangla kõikides elukambrites on olemas dušši kasutamise võimalus ning lisaks on majandusruumis võimalik kasutada piiramatult pesumasinat. Vastustaja esitatud fotodelt nähtub, et kaebaja eluosakonna majandusruumis on 2 pesumasinat ja 2 kuivatuskappi, samuti on olemas vähemalt 1 ühiskasutuses olev pesukauss5. Kohus ei pea põhjendatuks vangla esitatud fotodes kahelda. Ehkki Tallinna Vanglas on dušši võtmiseks vee temperatuur fikseeritud, siis ei saa kaebaja õigusi intensiivselt riivata või suisa rikkuda asjaolu, et tal ei ole võimalik end isiklikku pesukaussi kasutades karastada. Samuti ei saa kaebaja õigusi intensiivselt riivata asjaolu, et kui ta soovib ära pesta midagi väikest ja ei soovi selleks kasutada pesumasinat, siis tuleks tal kasutada kas majapidamisruumis asuvat üldkasutatavat pesukaussi või kraanikaussi või siis teha seda kambris nt dušši all olles.
11.Kohtupraktikas on tunnustatud vangla olulist hindamisruumi esemete lubatavuse ning neist lähtuva ohu määratlemisel (vt nt Riigikohtu 24.04.2012 otsus nr 3-3-1-1-12, punkt 12). Tallinna Vangla 29.05.2020 otsus ja vaideotsus viitavad kodukorra punktile 8.12, mille kohaselt võib vahistatu omada kambris ühte isiklikku plastikust pesukaussi. Nimetatud erandit on kodukorras põhjendatud sellega, et kinnipeetavatel on võimalik isiklikku pesu pesta pesumasinatega ning vanglariietuse pesemise tagab vangla. Vahistatu kannab üldjuhul isiklikku riietust ning kuigi ka vahistatutel on osakonnas olemas pesumasinad, siis on nende kasutamine liikumispiirangutest tingitult piiratud. Sel põhjusel on lubatud vahistatule pesu pesemiseks kambrisse isiklik pesukauss.6 Vastuses halduskohtu kohtunõudele toob Tallinna Vangla välja täiendavalt kodukorra punkti 7.1.49, millele Tallinna Vangla 29.05.2020 otsuses ja vaideotsuses ei tugine. Nimetatud kodukorra punkti kohaselt on Tallinna Vanglas kinnipeetavatele keelatud sarnase otstarbega isiklikud esemed, mille tagab vangla. Ehkki eelviidatud kodukorra punkti seletuskiri on napp, siis nähtub sellest, et piirangu eesmärgiks on muu hulgas välistada kinnipeetavate võimalus äritseda isiklike esemetega. Piirangu tõttu ei jää kinnipeetava õigused ellu viimata, vaid kinnipeetav saab seda teha vangla väljastatud esemetega. Seega on tegemist muu hulgas julgeoleku kaalutlusel kehtestatud piiranguga. Kohus märgib täiendavalt juurde ka selle, sarnaste esemete kasutamise vältimine eluosakonnas aitab vältida ka konfliktsituatsioone, mis võivad tekkida nt asjaolust, et mõni teine kinnipeetav peab teise kinnipeetava isiklikku eset üldkasutatavaks.
12.Eelnevast tulenevalt ei saa süüdimõistetu elukambris isikliku pesukausi olemasolu pidada hädavajalikuks ning ühestki õigusaktist ei tulene vanglale kohustust tagada lisaks dušile ja pesupesemise võimalusele ka isikliku pesukausi olemasolu kambris. Ehkki kohus möönab, et vangla poe kaudu ostetud pesukausi kambrisse mittelubamine võib riivata kaebaja omandiõigust, siis on tegemist vangistusega kaasneva piiranguga, mida kaebaja peab julgeolekukaalutlustest lähtuvalt taluma. Asjaolu, et vahistatule ja vastuvõturežiimis viibivale kinnipeetavale on isikliku pesukausi kasutamine kambris võimaldatud on seotud kinnipidamisrežiimi eristustega, mistõttu ei saa pidada ka olukorda diskrimineerivaks.
Tallinna Vangla 10.07.2020 vastuse lisad 2 ja 4. Tallinna Vangla 10.07.2020 vastuse lisa 3
13.Nagu kohus eelnevalt välja tõi, siis kodukorra punktist 7.1.49 tulenevalt on vanglas keelatud sarnase otstarbega isiklikud esemed, mille tagab vangla. Asjaolu, et vangla 29.05.2020 otsuses ja vaideotsuses sellele punktile ei viita, ei muuda vangla tegevust kaebajale isikliku pesukausi võimaldamata jätmisel õigusvastaseks. Arvestades seda, et vangla on kaebajale taganud üldkasutatava pesukausi ning dušši ja pesu pesemise võimaluse, siis kuulub isiklik pesukauss keelatud esemete hulka ning võimaliku kohustamiskaebuse eduväljavaated ei ole kuigi suured.
14.Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 6 lg 1 järgi võib isik nõuda haldusakti andmist toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Praegusel juhul on kohus seisukohal, et kaebajale kambrisse isikliku pesukausi andmiseks ei ole vastustaja RVastS § 6 lg 1 tähenduses kohustatud ning kodukorra sätted on praeguses haldusasjas vaidlustatud ulatuses kehtivad. Kohus ei saa kohustamiskaebust rahuldada ka seetõttu, et kaebaja poolt soovitu ei ole kehtiva õiguse järgi lubatav – kaebaja soovitud eseme väljastamist ei luba kodukorra punkt 7.1.49. Kehtiv haldusakt on vastavalt haldusmenetluse seaduse § 60 lg-le 2 täitmiseks kohustuslik.
15.Kuna eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et kaebaja õigusi ei ole antud juhul intensiivselt rikutud ja asjas selgunud asjaoludel ei pea kohus kaebuse rahuldamist kuigi tõenäoliseks, tagastab kohus XX kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
16.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
17.Seonduvalt kohtule esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel menetlemata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.