Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Elle Kask
Määruse tegemise aeg ja koht 07.07.2020, Tallinn Haldusasja number
3-20-1226
Haldusasi
XX kaebus kriminaalmenetluses (kriminaalasi nr xxxxxxxxxx) videokaamerate salvestiste väljanõudmiseks.
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kätte toimetamisest.
Tallinna Halduskohus sai 26.06.2020 XX avalduse/kaebuse, milles ta palub halduskohtu abi, et võimaldada juurdepääsu turvakaamerate salvestistele, mis on asitõendiks kriminaalmenetluses (kriminaalasjas nr xxxxxxxxx). Kohus küsis 01.07.2020 kohtunõudega Politsei- ja Piirivalveametilt (PPA) täpsustavaid andmeid seoses avalduses esitatuga. 02.07.2020 PPA vastas kohtunõudele.
Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p-le 1 tagastab kohus kaebuse määrusega, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Käesoleval juhul on seadus ette näinud vaidluse lahendamiseks teistsuguse menetluskorra. XX märgib avalduses kohtule, et on saatnud 13.05.2020 avalduse Lääne - Harju politseijaoskonda OG Elektra AS poolt hallatava Mustamäe tee 41, Marja Gross kaupluse kaubalaadimiseala turvakaamerate salvestuste väljanõudmiseks. Lisaks viitab kaebaja ka 11.05.2020 Lääne-Harju politseijaoskonna uurija Andrus Jaloneniga II korrusel peetud vestluse turvakaamera videosalvestist ja 25.05.2020 Tallinna arestimajas (B korpus) ülekuulamisruumi B 2-11 ja selle kõrval oleva ruumi turvakaamerate salvestisi ajavahemikus kell 10.00 – 11.00.
PPA poolt kohtule esitatud andmetest nähtuvad järgmised asjaolud: Põhja prefektuuri LääneHarju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetluses on kriminaalasi nr xxxxxxxxx, milles alustati menetlust 12.05.2020 Karistusseadustiku (KarS) § 263 lg1 p 1 tunnustel 24.04.2020 Tallinnas, Mustamäe tee 41 aset leidnud vägivallajuhtumi osas. Kriminaalasjas nr xxxxxxxxx on XX tunnistatud kahtlustatavaks ning kahtlustatavana üle kuulatud 25.06.2020. PPA kinnitusel XX ei ole kriminaalasja nr xxxxxxxxx menetluse käigus taotlusi esitanud. PPA selgituste kohaselt ei oma videosalvestised, mida XX on avalduses kohtule nimetanud, kriminaalmenetluses tõenduslikku tähtsust. XX on nimetatud salvestiste kohta esitanud avaldused 11.05.2020 (Lääne-Harju politseijaoskonna II korruse kaamera salvestis) ja 13.05.2020 (kaupluse turvakaamera salvestis 29.03.2020 sündmuse osas), milliste osas on XX ka vastused saadetud. XX on Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse poolt 12.05.2020 alustatud kriminaalmenetluses (kriminaalasjas nr xxxxxxxxxx) kahtlustatav ning kahtlustatavana ka üle kuulatud 25.06.2020. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 30 alusel juhib kohtueelset menetlust prokuratuur. Lääne-Harju politseijaoskonna suhtes on selleks Põhja Ringkonnaprokuratuur. Kohus selgitab, et XX on õigus esitada kriminaalmenetluses konkreetseid taotlusi kriminaalasja materjalide jms väljanõudmiseks kriminaalasja nr xxxxxxxx raames menetlevale uurijale. PPA 12.05.2020 vastuses nr 2.13/15548-2 XX pöördumisele on selgitatud, et juhul, kui isikul on taotlusi või konkreetseid küsimusi kriminaalasja kohtueelses uurimises, siis tuleb need esitada selle kriminaalasja menetluses. PPA kinnitusel ei ole XX kriminaalasja nr xxxxxxxxx menetluse käigus taotlusi esitanud. Kohus selgitab, et XX on õigus kriminaalasja nr xxxxxxx menetluses, kus ta on kahtlustatavaks tunnistatud, esitada uurijale avaldusi ja taotlusi (sh dokumentide väljanõudmiseks, nendega tutvustamiseks). Kohus selgitab, et menetletavas kriminaalasjas tõendite, dokumentide jm materjali väljanõudmine/tutvumine ei ole võimalik avalduse esitamisega halduskohtule vastava pädevuse puudumise tõttu. Kriminaalmenetlustoimingute (sh uurija tegevuse) vaidlustamine on reguleeritud KrMS sätetega. KrMS 8. peatüki 5. jaos sätestatud § 228 lg 1 kohaselt menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul on õigus enne süüdistusakti koostamist esitada prokuratuurile kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise. KrMS § 230 lg 1 kohaselt kui on vaidlustatud uurimisasutuse või prokuratuuri tegevus, millega on rikutud isiku õigusi, ning kui isik ei nõustu kaebuse läbi vaadanud Riigiprokuratuuri määrusega, on tal õigus esitada kaebus maakohtu eeluurimiskohtunikule, kelle tööpiirkonnas vaidlustatud määrus või menetlustoiming on tehtud. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.