Hageja: Xxxx(isikukood xxxx, e-post xxxx) Hageja lepinguline esindaja: Jevgeni Tverdohlebov, e-post [email protected]) Kostja I: XxxxAS (registrikood xxx, asukoht xxxx, e-post xxxx) Kostja II: Xxxx(isikukood xxxx, telefon xxxx, e-post xxx) Kostja II lepinguline esindaja: Anu Talu, e-post [email protected]
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
RESOLUTSIOON
11.novembril 2016 aastal osalesid kohtuistungil hageja esindaja Jevgeni Tverdohlebov, kostja I esindaja Elar Simmo, kostja II Xxxxja tema esindaja Anu Talu
2.Menetluskulud jätta Xxxxkanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Xxxx(edaspidi Hageja) esitas 31.12.2014 hagi XxxxAS-i (edaspidi ka kostja 1) ja Xxxx(edaspidi ka kostja 2) vastu kahju hüvitamise nõudes solidaarselt summas 12 194,19 eurot ja kahjuhüvitise summalt viivise nõudes alates 01.01.2015. Hagiavalduse kohaselt kostja 2 esindas hagejat ja OÜ XxxxPärnu Maakohtu tsiviilasjas nr 2-11-14992 (AS SEB Liising hagi OÜ Xxxxja Xxxxvastu solidaarselt 19 756,42 euro nõudes). Käesolevas hagis esitab hageja vastuväited ja põhjendused, mida kostjal 2 oli võimalik esitada Pärnu Maakohtu tsiviilasjas nr 2-11-14992, kuid kuna seda ei tehtud, siis tekitati hagejale kahju. Hageja vastuväited seoses tsiviilasjaga nr 2-11-14992 on alljärgnevad (I kd, lk 5 jj): - Xxxxja OÜ Xxxxpositsiooni kohaselt polnud AS SEB Liising nõue õigustatud, kuid kostja 2 võttis vaatamata sellele vastuolus klientide positsiooniga hagi õigeks. Selle tulemusel tegi kohus õigeksvõtul põhineva lahendi ja hagejale tekkis kahju. - Xxxxei oleks tohtinud hagi õigeks võtta. Seda ei lubanud tal teha OÜ Xxxxega Xxxx. Kui esindaja poleks hagi õigeks võtnud, ei saanuks kohus teha õigeksvõtul põhinevat otsust. - Xxxxoleks pidanud lähtuma klientide positsioonist, et liisinguandjale üle antud sõidukite väärtus katab liisinguandjale võlgnetava summa ja isegi ületab seda ning hagejal poleks kahju tekkinud. - Kostjal 2 oli võimalik vaidlustada tüüptingimustest tuleneva viivise määra ja erinevate kohustuste kustutamise järjekorda. See omakorda oleks vähendanud väljamõistetud summat ja ei oleks välistatud, et selle tulemusena oleks hagi rahuldamata jäetud. - Kostja 2 võis tõstatada küsimuse käenduslepingute kehtivuse kohta, mis võis omakorda viia selleni, et hagi oleks jäetud Xxxxsuhtes rahuldamata. - Kostja 2 võis tõstatada küsimuse „võlalepingu XXXX“ kehtivuse kohta, kuna see võib olla vastuolus heade kommetega ja seega tühine 2008. aastal kehtinud TsÜS § 86 alusel. - Kostjal 2 oli võimalik keelduda hageja nimel käenduslepingu täitmisest. Sellise vastuväite esitamise korral, kui kohus sellega nõustuks, oleks hagi jäetud Xxxxsuhtes rahuldamata.
2.Hageja leiab, et advokaat on kohustatud kasutama kliendi huvides kõiki vahendeid ja viise, mis ei ole vastuolus seadusega ja kutse-eetika nõuetega, advokaadi osutatud õigusteenus peab olema asjatundlik ning põhinema tehiolude, tõendite, õigusaktide ja kohtupraktika põhjalikul uurimisel. Kostja 2 on vandeadvokaat, kelle kutsetegevusest tulenev vastutus on kindlustustatud kostja 1 juures ning kahjustatud isik võib nõuda kindlustusvõtja poolt talle tekitatud kahju hüvitamist nii kindlustusvõtjalt kui kindlustusandjalt. Hageja palub välja mõista kostjatelt 1 ja 2 solidaarselt kahjuhüvitise 12 194,19 eurot ja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud ulatuses kahjuhüvitise summalt alates 01.01.2015. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. Kostja 1 (XxxxAS esindaja) kirjalik vastus
3.Harju Maakohtule esitatud hagile on kostja 1 esindaja esitanud 16.02.2016 kirjalikud seisukohad (I kd, lk 180 jj). Kostja 1 palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kostja 1 märgib mh oma vastuses järgmist: hageja väide, et kostja 1 on sõlminud kostjaga 2 kindlustuslepingu erialase tsiviilvastutuse kindlustamiseks, on õige (I kd, lk. 180), kuid kostja 1 leiab, et kostja 2 ei ole õigusteenuse osutamisel oma kohustusi rikkunud. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kostja 2 oma menetlusdokumentides (07.12.2011, 31.01.2012, 16.04.2012, 11.01.2013) ei ole XxxxOÜ eksperthinnangutele sõidukite väärtuse osas tuginenud. Kostja 2 on maakohtu otsust seoses sõidukite väärtustega vaidlustanud ka 14.04.2013 apellatsioonkaebuses, kuid Tallinna Ringkonnakohtu
15.11.2013 otsuses tsiviilkolleegium nõustus selles osas maakohtuga. Arusaamatu on hageja etteheide kostjale 2, et kostja 2 pidi esitama käendaja suhtes kohtule seaduses ettenähtud vastuväited. Asjaolu, et kostja 2 ei pidanud kaalukateks vastuväiteid, mida esitas hageja uus esindaja tsiviilasjas nr 2-11-14992 esitatud apellatsioonkaebuses, ei tähenda seda, et kostja 2 on oma kohustusi õigusteenuse osutamisel (esindada parimal viisil) rikkunud. Nimetatud vastuväiteid ei aktsepteerinud ka Tallinna Ringkonnakohus, kui jättis uue esindaja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kusjuures mitte seetõttu, et kostja 2 ei ole neid vastuväiteid esindajana maakohtus esitanud, vaid nende põhjendamatuse tõttu.
4.13.07.2016 täpsustavas vastuses kostja 1 selgitab, et hageja poolt viidatud kindlustustingimused ei ole asjakohased. Kindlustuslepingule kohalduvad tingimused, mis kehtisid kindlustuslepingu sõlmimise ajal (Lisa 1 – Erialase tsiviilvastutuskindlustuse tingimused). Poliisile on märgitud kostja 2 omavastutuse suuruseks 1000 eurot. Nimetatud summa osas jääks kahju kostja 2 kanda ka tema õigusabikulude osas 1000 euro osas. Lisaks selgitab kostja 1, et juhul kui kostja 1 teostab kostjaga 2 sõlmitud kindlustuslepingu alusel mistahes kindlustusmakseid, tõusevad ka kostja 2 kindlustusmaksed. Kostja 2 Xxxx(riigi õigusabi korras määratud esindaja) kirjalik vastus
5.Harju Maakohtule esitatud hagile on kostja 2 esindaja esitanud 16.02.2016 kirjalikud seisukohad (I kd, lk 136 jj, lk 177). Kostja 2 märgib mh oma vastuses järgmist: Pärnu Maakohtu 08.09.2011 määrusega anti Xxxx riigi õigusabi isiku esindamiseks kohtulikus menetluses tsiviilasjas nr 2-11-14992. Xxxxesindamiseks riigi õigusabi korras andis nõusoleku vandeadvokaat Xxxx(kostja 2). Kostja 2 leiab, et tema ei ole õigusteenuse osutamisel oma kohustusi rikkunud. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kostja 2 oma menetlusdokumentides (07.12.2011, 31.01.2012, 16.04.2012, 11.01.2013) ei ole XxxxOÜ eksperthinnangutele sõidukite väärtuse osas tuginenud. Kostja 2 on maakohtu otsust seoses sõidukite väärtustega vaidlustanud 14.04.2013 apellatsioonkaebuses, kuid Tallinna Ringkonnakohtu 15.11.2013 otsuses tsiviilkolleegium nõustus selles osas maakohtuga (I kd, lk 138).
6.Kostja 2 märgib, et käendaja võib esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise. Seda kostja 2 ka tegi, kui koostas menetlusdokumendid kostjate seisukohtadega mõlema esindatava nimel. Kostja 2 on omaks võtnud asjaolu, et sõidukite väärtus tuleb määrata hindamisakti alusel (I kd, lk 138). Tüüptingimuste tühisusele võib tugineda vaid tarbija. Lepingud on aga sõlminud juriidiline isik XxxxOÜ, seega tüüptingimuse tühisuse vastuväidet ei olnud võimalik hagejal esitada. Kostja 2 tegi esindajana oma ainuvõimaliku valiku ning taotles viivisesumma vähendamist, kuid maakohus sellega ei nõustunud. 23.01.2006 ja 26.05.2008 käenduslepingud on kehtivad. Swedbankiga läbirääkimisi pidas hageja ning eesti keele oskuse ja väidetavalt majandusalaste teadmist puudumine või juriidiliste terminite olemasolu lepingus ei takistanud hagejal lepingute sõlmimisi.
7.Kostjad (st kostja 2) on hagi omaks võtnud võlalepingust tulenevate tasumata nõuete osas summas 1637,92 eurot (I kd, lk 143). Võlaleping oli täitmata. Samuti on kostja 2 võtnud omaks Xxxx OÜ poolt tasumata jäetud liisingumakseid, kuna esindajal ei olnud kohtule esitada tõendeid nende tasumise kohta.
8.Kostja 2 on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et kostja 2 õigusteenuse osutamisel on rikkunud oma kohustusi ja hagejal on selle tõttu tekkinud kahju. Kostja 2 palub jätta hagi kostjate vastu 12194,19 eurot ja viivise nõudes rahuldamata. Välja mõista hagejalt kostja 2 kasuks menetluskulud vastavalt menetluskulude nimekirjale. Kohtuotsuse põhjendused ja järeldus
9.Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid jätab Xxxxhagi XxxxAS, Xxxxvastu kahju hüvitamise nõudes täielikult rahuldamata.
10.Pärnu Maakohus rahuldadas 14.03.2013 kohtuotsusega AS SEB Liising hagi osaliselt ja mõistis välja OÜ-lt Xxxxja Xxxxilt AS SEB Liising kasuks võlgnevuse ja viivised. Pärnu Maakohtu 14.03.2013 otsus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 15.11.2013 kohtuotsusega (tsiviilasi nr 2-11-14992).
11.Esmalt märgib kohus, et põhjendatud ei ole hageja seisukoht, et kohus peab andma hinnangu jõustunud Pärnu Maakohtu 14.03.2014 otsusele. Praeguse tsiviilasja lahendamisel ei saa kohus anda ka hinnangut sellele, kas hageja apellatsioonkaebus Pärnu Maakohtu 14.03.2014 otsuse peale oleks kindlasti rahuldatud või jäetud kindlasti rahuldamata.
12.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:
1.hagejale anti riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasjas nr 2-11-14992;
2.hagejat esindas rõa korras vandeadvokaat Xxxx(kostja 2);
3.hageja ja kostja 2 vahel on sõlmitud õigusabileping, lepinguline käsundussuhe;
4.09.11.2005 sõlmis AS SEB Liising OÜ-ga Xxxxliisingulepingu XXXX veoautole DAF;
5.30.12.2005 sõlmis AS SEB Liising OÜ-ga Xxxxliisingulepingu XXXX sõiduautole Toyota;
6.23.01.2006 sõlmis AS SEB Liising Xxxxiga käenduslepingu liisingulepingu XXXX täitmise tagamiseks;
7.26.05.2008 allkirjastas Xxxxkolm dokumenti: - AS SEB Liising ja Xxxxvaheline käendusleping sõiduauto Toyota liisingulepingu XXXX täitmise tagamiseks; - AS SEB Liising ja OÜ Xxxxvaheline võlaleping XXXX, millega OÜ Xxxxtunnistas täielikult laenulepingutest tulenevaid kohustusi summas 37 528, 37 krooni; - AS SEB Liising ja Xxxxvaheline käendusleping võlalepingu XXXX täitmise tagamiseks.
13.Riigikohtu kolleegium selgitab, et kui advokaadibüroo pidaja sõlmib kliendiga õigusteenuse osutamise lepingu, millega ei lepita kokku saavutatavas tulemuses, on tegemist käsunduslepinguga VÕS § 619 mõttes. Sellisel juhul ei ole advokaadibüroos töötav advokaat, keda advokaadibüroo pidaja kasutab kliendiga sõlmitud lepingu täitmiseks, ise lepingulises suhtes advokaadibüroo kliendiga. TsÜS § 132 lg-st 1 tulenevalt loetakse eelnimetatud lepinguliste suhete korral advokaadi tegevus õigusteenuse osutamisel advokaadibüroo pidaja tegevuseks. Samas sätestab AdvS § 47 esimene lause, et advokaadibüroo pidaja ja advokaat vastutavad õigusteenust osutades tekitatud kahju eest solidaarselt. AdvS § 47 mõtteks on kolleegiumi arvates sätestada advokaadi vastutuse erialus, mis paneb õigusteenuse osutamise lepingu täitmisel advokaadi vastutama selle lepingu täitmise eest VÕS § 115 lg 1 alusel advokaadibüroo
kui õigusteenuse osutaja kõrval ka isiklikult (Riigikohtu 13. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-15 p 40).
14.Riigikohus lisab, et eeltoodust tulenevalt loeb seadus advokaadi tegevuse advokaadibüroo tegevuseks ning juhul, kui advokaadibüroo pidaja vastutab kliendile õigusteenuse osutamise lepingu rikkumisega tekitatud kahju eest, vastutab temaga solidaarselt (AdvS §-st 47 tulenevalt) ka advokaat, kelle tegevus tõi TsÜS § 132 lg 1 järgi kaasa advokaadibüroo vastutuse. Seega õigusabilepingu rikkumise korral vastutab Advokaadibüroo Tamar solidaarselt kostjaga 2.
15.Vaidlus puudub, et hageja ja kostja 2 vahel on lepinguline käsundussuhe. Käsundisaaja üldised kohustused on sätestatud VÕS §-s 620, mille lg 1 kohaselt peab käsundisaaja tegutsema käsundi täitmisel käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Sama paragrahvi teise lõike järgi peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. VÕS § 621 lg 1 järgi peab käsundisaaja käsundi täitmisel üldjuhul järgima käsundiandja juhiseid, kuid kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste kohta. VÕS § 621 lg 3 sätestab, et kui juhistest kinnipidamisega kaasneks käsundiandjale ilmselt ebasoodus tagajärg, võib käsundisaaja järgida juhiseid alles siis, kui ta on juhtinud käsundiandja tähelepanu ebasoodsale tagajärjele ja käsundiandja ei muuda juhiseid. VÕS § 621 lg 4 sätestab, et käsundisaaja ei vastuta VÕS § 621 lg-tes 1-3 sätestatud kohustuste rikkumise eest, kui käsundiandja kiidab käsundisaaja tegevuse hiljem heaks.
16.Riigikohus selgitab, et juhul kui hageja ja kostja 2 olid sõlminud õigusabilepingu, saab kostja 2 vastutada selle lepingu rikkumisega tekitatud kahju eest VÕS § 115 lg 1 järgi. Juhul kui kostja 2 rikkus käsundita asjaajajana oma seadusest tulenevaid kohustusi, kohaldub VÕS § 1044 lg 2 analoogia alusel, sõltuvalt sellest, kas hageja nõutud kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) või mitte (Riigikohtu 13. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-15 p 44).
17.Kolleegium juhib tähelepanu, et lepingu rikkumise korral tuleb VÕS § 127 lg 2 kohaselt hüvitada üksnes kahju, mis on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitseeesmärgiga ja mis VÕS § 127 lg-st 3 tulenevalt oli või pidi olema lepingut rikkunud poolele lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. VÕS § 127 lg 2 kohaldamisel peab kohus märkima ka lepingulise kohustuse või sätte, mille rikkumist kostjale ette heidetakse ning mille kaitse-eesmärgi ulatust kohus hindab (vt eeltoodud Riigikohtu otsus, punkt 41).
18.Advokaadi kohustused on lisaks sätestatud ka advokatuuriseaduses. AdvS § 44 lg 1 näeb muu hulgas ette, et advokaat on kohustatud kasutama kliendi huvides kõiki seadusega kooskõlas olevaid vahendeid ja viise ning teavitama klienti õigusteenuse osutamisega seotud tegevusest. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi ei või advokaat õigusteenust osutades omandada kliendi õigusi. Samuti peab advokaat vältima õigusabi osutamisel huvide konflikti, samuti ei tohi anda kliendile nõu, mis on vastuolus seadusega.
19.Kuigi advokaadil on kutsealased teadmised ja kliendil selliseid teadmisi üldjuhul ei ole, ei vastuta advokaat ja advokaadibüroo pidaja mitte alati kõigi kliendi soovitud teenuste tagajärgede eest. Eelkõige on vastutus välistatud siis, kui klient saab aru teenuse sisust ning tagajärgedest ja kiidab lepingu täitmiseks tehtud tegevuse heaks. Advokaat peab õigusteadmiseta kliendile selgitama soovitatud tehingute tagajärgi, mh võimalikku maksejõuetuks muutumise riski. Kui aga klient, vaatamata selgitustele, soovib sellise tehingu tegemist, on tegu heakskiiduga VÕS § 621 lg 4 mõttes ja selle tehingu tulemusel kliendile tekkinud kahju eest advokaat ja advokaadibüroo pidaja ei vastuta.
20.Selleks, et hinnata, kas kostja 2 rikkus õigusabilepingut, tuleb kohtul tuvastada, millised kohustused olid õigusabilepingu järgi kostjal 2 hageja esindamisel kohtus.
21.Hageja heidab kostjale 2 ette, et kostja 2 tegutses vastuolus hageja positsiooniga, võttes hagi õigeks. Selle tulemusel tegi kohus õigeksvõtul põhineva lahendi ja hagejale tekkis kahju. Kostja 2 ei oleks tohtinud hagi õigeks võtta.
22.Kohus leiab, et käesolevas asjas on hagejal olnud probleemiks hagi õigeksvõtu ning faktilise asjaolu omaksvõtu eristamine. Õigeksvõtt tähendab seda, et kostja nõustub hageja esitatud nõudega, ei oma esitatud nõude suhtes vastuväiteid ja saab aru ning on nõus sellega, et kohus hagi hageja poolt esitatud nõude ulatuses rahuldab. Seevastu faktiliste väidete õigsust saab kontrollida vaid tõendatuse aspektist (Riigikohtu 25.09.2013 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13). Faktiväite tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
23.09.06.2016 toimunud kohtuistungil selgitas kostja 2, et hageja on ise tunnistanud võlgnevust SEB Liisingule summas 158 326, 53 EEK (I kd, lk 193). Arvete tasumist pidi tõendama võlgnik. SEB Liising poolt väljastatud liisinguarved on tasumata ning tõendeid arvete tasumise kohta hagejal kostjale 2 kohtule esitamiseks ei olnud, mistõttu kostja 2 võttis omaks faktilise asjaolu ehk tasumata arved. Hageja esindaja vastas 09.06.2016 toimunud eelistungil kostja 1 küsimusele kõnealuste liisingulepingute alusel väljastatud arvete kohta järgnevalt (09.06.2016 protokoll, I kd, lk 193): //..Selles osas vaidlust ei ole, et liisinguleping oli täitmata. Need summad ei olnud tasutud..//. Seega kinnitas hageja esindaja üheselt mõistetavalt, et kostja 2 esitas kohtule asjakohase faktiväite, et arved olid reaalselt tasumata.
24.Samuti võttis kostja 2 omaks võlalepingust tuleneva võlgnevuse summas 1637,92 eurot, kuna võlaleping oli täitmata (II kd, lk 3) ja hageja oli juhistes oma võlgnevust maininud (II kd, lk 3). Kostja 2 ei vaielnud hageja positsioonile vastu, kuid kuna arved olid tasumata, siis ei olnud kostjal 2 muud võimalust kui faktiline asjaolu omaks võtta. Faktilise asjaolu omaksvõtt ei ole samastatav hagi õigeksvõtuga. Samale seisukohale jõudis aukohus, et advokaat on klienti esindades tunnistanud, et kliendil on jäänud arved tasumata, kuid ei ole klassikalises mõttes võtnud hagi õigeks (I kd, lk 144).
25.Hageja heidab kostjale 2 ette, et asjatundliku õigusteenuse puhul oleks SEB Liising ASi hagi Xxxxvastu jäetud rahuldamata ja hagejale ei oleks kahju tekkinud. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja oli makseraskustes. Seega tuleb kindlaks teha, kas kliendilepingu eesmärk oli hageja makseraskustest väljatoomine.
26.Vaidlus puudub, et AS SEB Liising sõlmis OÜ-ga Xxxxkaks liisingulepingut (hagi p 1.4, I kd, lk 3): 09.11.2005.a. liisingulepingu XXXX veoauto DAF kohta ning 30.12.2005.a. liisingulepingu XXXX sõiduauto Toyota kohta. 23.01.2006.a. vormistasid AS SEB Liising ja Xxxxkäenduslepingu liisingulepingu XXXX täitmise tagamiseks. 24.09.2007 ja 23.05.2008 sõlmisid liisingulepingu pooled lisakokkulepped maksepuhkuse kohta, kuna OÜ Xxxxpolnud võimeline täitma lepingust XXXX tulenevaid kohustusi. 26.05.2008 andis AS SEB Liising Xxxxile allkirjastamiseks võlalepingu XXXX, millega Xxxxtunnistas OÜ Xxxxtäielikult laenulepingutest tulenevad kohustused summas 37 528,37 krooni. Kuna OÜ Xxxxja Xxxxei suutnud täita AS SEB Liising nõudeid, siis 04.12.2008 ütles AS SEB Liising mõlemad liisingulepingud ja võlalepingu üles.
27.Kostja 2 vastuse (II kd, lk 2) kohaselt on käesolevas asjas hageja ainsaks juhiseks hageja ja XxxxOÜ 20.04.2011 (enne riigi õigusabi taotlemist) vastus hagile, mille kohaselt tagastatud DAF sõiduki maksumuseks oli vastavalt eksperdi otsusele 321 000 eesti krooni, ehk 20 515,64 eurot, sõiduk Toyota Corolla maksumuseks - 126 000 eesti krooni, ehk 8052,87 eurot, kokku tagastatud vara maksumuseks oli 447 000 eesti krooni, ehk 28 568,51 eurot ja võlgnevus AS-le SEB Liising seisuga 19.11.2008 oli 158 326,53 eesti krooni, ehk 10 118,91 eurot. Hageja väite kohaselt pidi sõidukite maksumus katma kõik kohustused AS-i SEB Liising ees.
28.Kohus nõustub kostjaga 2, et advokaadi ülesannete hulka ei kuulu kohtule ebaõigete andmete esitamine ja/või kinnitamine kui advokaadil on tegelikud asjaolud kliendi poolt esitatud. Kohtule olid esitatud sõidukite hindamisaktid (I kd, lk 35, 36 14.03.2013 kohtuotsus). Asjaolu, milline oli liisingueseme väärtus jäi kohtu hinnata, samuti jäi kohtu hinnata, kas tagastatud sõidukite väärtus ületab võlgnevuse või mitte. Kostja 2 on maakohtu otsust seoses sõidukite väärtusega vaidlustanud 14.04.2013 apellatsioonkaebuses, kuid Tallinna Ringkonnakohtu 15.11.2013 otsuses tsiviilkolleegium nõustus selles osas maakohtuga (I kd, lk 138). Seega kahju tekitavaks teguriks ei saa olla hageja etteheide, et kostja 2 pidi leidma viise ja hageja huve kaitstes esitama kohtule ümberlükatavaid ebaõigeid väiteid selle kohta, et tagastatud sõidukite väärtus katab kõik AS SEB Liising nõuded.
29.Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja 2 ei vähendanud kahju summat. Lõplikuks nõudeks Pärnu Maakohtus (AS SEB Liising hagis OÜ Xxxxja Xxxxvastu) jäi solidaarselt põhivõla ja kõrvalnõuetes summas 19 756,42 eurot ning OÜ Xxxxvastu summas 3972,39 eurot. Jõustunud kohtuotsusega mõisteti kostjatelt välja solidaarselt 10 668,97 eurot. Menetluskulud mõisteti välja proportsioonis hagi rahuldamisega ja kostjate kanda jäi 44 %. Summad vähenesid üle poole võrra. Eeltoodust järeldab kohus, et tänu Xxxx(kostja 2) osavõtule menetluses vähenes hagi nõue Xxxxjaoks 9387, 45 euro võrra ja OÜ Xxxxjaoks 3920,67 võrra (II kd, lk 101 istungiprotokoll). Nõude summad vähenesid üle poole võrra tänu sellele, et kostja 2 osales menetluses.
30.Kui Pärnu Maakohus oli lahendi teinud, tõusetus apellatsiooni esitamise küsimus. Asjas esitati kaks apellatsioonikaebust, sest kostja 2 sõnul lähtus ta sellest, et tema volitused ei olnud lõppenud, mida kinnitab kohtule esitatud Eesti Advokatuuri 25.04.2013 vastus (II kd, tl 35). Kohtuistungil selgitas kostja 2, et ta ei olnud teadlik, et Xxxxoli võetud lisaks ka lepinguline esindaja. Kostja 2 kirjavahetusest Xxxxon näha, et kostja 2 üritas hagejaga asja arutada (II kd, lk 12-27) ja selgitas riigi õigusabi andmise/loobumise võimalusi. Kokkuvõttes esitati kaks apellatsioonikaebust, kostja 2 poolt 15.04.2013 ja
lepingulise esindaja poolt 14.04.2013 (e-toimikust nähtav). Tallinna Ringkonnakohus küsis Xxxxilt 24.04.2013 edastatud kohtukirjas selgitust, millise kaebuse juurde ta jääb. Kuigi Xxxxteatas, et ta ei soovi oma esindamist kostja 2 poolt, ei loobunud ta kostja 2 määruskaebusest. Kostja 2 sõnul Xxxxteatas kohtule, et ta jääb mõlema kaebuse juurde (II kd, lk 102). Tõendatud on, et hageja palub esitatud kaebusi pidada üheks kaebuseks (II kd, lk 26). Seega kiitis Xxxxheaks kostja 2 määruskaebuse esitamise ja määruskaebuse sisu. Hageja etteheide, miks kostja 2 ei esitanud perspektiivseid vastuväiteid - on ainetu, sest vastuväidete perspektiivitust kinnitab ka Tallinna Ringkonnakohtu 15.11.2013 kohtuotsus.
31.Lepingu kehtivust peab kohus ise hindama. 23.01.2006 ja 26.05.2008 käenduslepingud on kehtivad ja käendaja eesti keele oskuse puudumine ning juriidiliste terminite olemasolu lepingus ei anna alust järeldada, et see võis kuidagi mõjutada käendaja vaimutegevust ning valede otsuste tegemist. Swedbankiga läbirääkimisi pidas hageja ning eesti keele oskuse ja väidetavalt majandusalaste teadmist puudumine seda ei takistanud (I kd, lk 142). Hageja sõlmis erineva sisuga kolm lepingut ning on meelevaldne väita, et ta iga kord ei saanud aru, mida ta tegi ja mis sisuga, eesmärgiga ning tagajärgedega need lepingud olid.
32.Kostja 1 on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et kostja 2 oleks õigusteenuse osutamisel rikkunud oma kutsekohustusi ning hagejal on selle tõttu tekkinud kahju. Kostja 2 ei ole hagejale lubanud kohtuprotsessi võita (I kd, lk 192). Kliendi ootustele mittevastava kohtulahendi saamine ei anna iseenesest kliendile alust nõuda teda esindanud advokaadilt kahju hüvitamist.
33.Kohus vestles 04.11.2016 isiklikult telefoni teel Xxxx ja teatas hagejale isiklikku kohustust osaleda 11.11.2016 toimuval kohtuistungil (II kd, lk 76). TsMS § 346 lg 3 kohaselt tehakse isiklikult kohtusse ilmumise kohustus poolele isiklikult teatavaks kutsega isegi sel juhul, kui ta on endale määranud esindaja. Kohtuistungile hageja ei ilmunud. Vaidlust ei ole selles, et hageja esindaja oli istungi toimumise ajast teadlik ja hageja esindaja osales istungil. Hageja esindaja teatas kohtule, et suure vahemaa tõttu (hageja elab Soomes) ei ole hagejal endal võimalik istungil osaleda ja selgitas, et piisav on esindaja osavõtust. Asjaolu, et hageja elab Soomes, ei ole mõjuv põhjus, sest Soomega on piisavalt hea laevaühendus ja mõistlik ajaline distants Eestisse jõudmiseks, samuti pole mõjuvaks põhjuseks töökohustuste täitmisega hõivatus. Kohus käsitleb hageja sellist käitumist kui soovimatust hagi rahuldamiseks täiendavaid tõendeid esitada, et nt et hagejal ei ole võlga ja talle on kostja 2 poolt tekitatud kahju. Kohus arutas menetlusosalistega kohtuistungil tekkinud olukorda ja kostjad loobusid taotlusest hageja isiklikust osavõtu osas kohtuistungist (I lk 146, II lk 101).
34.Kohus rahuldab kostja 1 taotluse 16.11.2016 ja parandab 11.11.2016 kohtuistungi protokolli ning asendab xxxx sõnavõtu (protokolli lk 4) viimase sõna „vastutusest“ sõnaga „tsiviilvastutusest“. Kostja 1 selgitab, et tema sõnavõtt käsitles advokaatide tsiviilvastutuse küsimust. Kostja 2 toetab esitatud taotlust. Nimetatud sõnade tähendus on erinev, mistõttu parandus on põhjendatud, et menetlusosalise istungil väljaöeldud mõte kajastuks õigesti.
35.Kohtumenetluse käigus pole leidnud tõendamist, et kostja 2 rikkus õigusabilepingut. Samuti ei ole leidnud tõendamist, et kostja 2 rikkus lepingulise kohustuse kaitseeesmärgiga oma seadusest tulenevaid kohustusi. Kuna pole leidnud tõendamist kostja 2
poolt lepingu rikkumine, siis menetlusökonoomika põhimõtet rakendades ei analüüsi kohus muid kahju hüvitamise eeldusi. Samuti ei vastuta kindlustusandja (kostja 1), sest kohus ei ole tuvastanud kostja 2 kutsetegevusest tulenevat mistahes rikkumist.
36.Arvestades eeltoodut, jätab kohus Xxxxhagi XxxxAS, Xxxxvastu kahju hüvitise nõudes rahuldamata. Menetluskulud
37.Kohus jättis Xxxxhagi XxxxAS, Xxxxvastu kahju hüvitise nõudes rahuldamata. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kostja 2 esitas 11.11.2016, 14.11.2016 kohtule menetluskulude nimekirjad. TsMS § 174 lg 4 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist vastavalt TsMS § 177 lõikele 2.
38.Kohus rahuldas 26.01.2015 määrusega hageja menetlusabi taotluse ja vabastas ta hagiavalduse esitamisel riigilõivu 600 euro tasumisest. Tulenevalt TsMS § 179 lõikest 1 lahendab kohus hagiavalduse esitamisega seotud riigilõivu tasumise eraldi määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.