Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
3-20-278 19. juuni 2020 Kadri Palm Carelica OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 28. novembri 2019. a otsuse nr 12.2-3/042831-17 ja 31. detsembri 2019. a otsuse nr 12.2-3/042831-17-1 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Carelica OÜ, seaduslik esindaja Talis Kottisse Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Karin Kask Kirjalik menetlus
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta Carelica OÜ kaebus rahuldamata.
2.Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20. juulil 2020. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi Carelica OÜ-le 28. novembril 2019. a otsuse nr 12.2-3/042831-17, millega suurendas OÜ Soola Teenused (kustutatud) käibemaksu enammakset perioodidel oktoober, november ja detsember 2017 kokku summas 78,19 eurot (resolutsiooni p 1) (dtl 8-18). Ühtlasi nõudis MTA tagasi OÜ Soola Teenused ettemaksukontole täidetud juuli ja august 2017 tagastusnõuded kokku summas 5956 eurot (resolutsiooni p 2) ning kohustas Carelica OÜ-d tasuma maksusumma 5877,81 eurot (resolutsiooni p 3).
2.Carelica OÜ esitas 28. novembri 2019. a otsusele 30. detsembril 2019 vaide (dtl 49-52), mille MTA jättis 13. jaanuari 2020. a vaideotsusega nr 6-1/4542-2 rahuldamata (dtl 495-501).
3.MTA tegi 31. detsembril 2019. a otsuse nr 12.2-3/042831-17-1, millega jättis muutmata MTA 28. novembri 2019. a maksuotsuse nr 12.2-3/042831-17 (dtl 62-63).
4.Kaebaja esitas 27. jaanuaril 2020 vaide MTA 31. detsembri 2019. a otsuse peale (dtl 503504), mille MTA jättis 29. jaanuari 2020. a vaideotsusega nr 6-1/4559-2 rahuldamata (dtl 2023).
5.Carelica OÜ esitas 12. veebruaril 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 28. novembri 2019. a otsuse nr 12.2-3/042831-17 tühistamiseks (haldusasi nr 3-20-278, dtl 3-6). Seejuures taotles kaebaja korraldada asjas avalik kohtuistung ja võtta kaebaja juhatuse liikmelt vande all seletus, samuti kuulata tunnistajana üle Priit Kirss.
6.Tartu Halduskohus jättis 13. veebruari 2020. a määrusega Carelica OÜ kaebuse käiguta, andes kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja (dtl 25-26). Kaebaja kõrvaldas määruses märgitud puudused 17. veebruaril 2020 (dtl 27-28).
7.Tartu Halduskohus võttis 18. veebruari 2020. a määrusega Carelica OÜ kaebuse MTA
31.detsembri 2019. a otsuse nr 12.2-3/042831-17-1 tühistamiseks menetlusse, tunnistas vastustajaks MTA ning kohustas vastustajat kaebusele vastama (dtl 30-31).
8.Carelica OÜ esitas 28. veebruaril 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles MTA
31.detsembri 2019. a otsuse nr 12.2-3/042831-17-1 tühistamist (haldusasja nr 3-20-396, dtl 3436). Kaebusest nähtub, et Carelica OÜ esitas MTA-le maksudeklaratsioonide parandused, kuid MTA 31. detsembri 2019. a otsusega jäeti 28. novembri 2019. a maksuotsus muutmata. Carelica OÜ esitas MTA 31. detsembri 2019. a otsuse nr 12.2-3/042831-17-1 peale vaide, mille MTA jättis 29. jaanuari 2020. a vaideotsusega rahuldamata.
9.Tartu Halduskohus jättis 9. märtsi 2020. a määrusega Carelica OÜ kaebuse haldusasjas nr 3-20-396 käiguta, andes kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja (dtl 54-55). Kaebaja kõrvaldas puudused 12. märtsil 2020 (dtl 64).
10.MTA esitas 13. märtsil 2020 vastuse kaebusele (dtl 66-70).
11.Tartu Halduskohus võttis 17. märtsi 2020. a määrusega menetlusse Carelica OÜ kaebuse MTA 31. detsembri 2019. a otsuse nr 12.2-3/042831-17-1 tühistamiseks, tunnistas vastustajaks MTA, kohustas vastustajat kaebusele vastama ning liitis haldusasjad nr 3-20-396 ja nr 3-20278 ühte menetlusse, jättes haldusasja numbriks 3-20-278 (dtl 475-476).
3-20-278
12.MTA esitas 14. aprillil 2020 vastuse kaebusele (dtl 482-485).
13.Tartu Halduskohus otsustas 15. mai 2020. a määrusega asja läbi vaadata kirjalikus menetluses ning andis tähtaja täiendavate menetlusdokumentide ja vastuväidete esitamiseks (dtl 487-490). Samuti jättis kohus rahuldamata kaebaja taotluse T. Kottisse ja P. Kirsi tunnistajatena ülekuulamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
14.Kaebaja taotleb MTA 28. novembri 2019. a otsuse nr 12.2-3/042831-17 ja 31. detsembri 2019. a otsuse nr 12.2 3/042831-17-1 tühistamist, põhjendades oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt.
14.1.Kaebaja hinnangul ei ole tema suhtes tehtud maksuotsus põhjendatud.
14.2.Nüüd on OÜ Carelica (olles OÜ Soola Teenused õigusjärglane) ja Kilomeetrikütid OÜ esitanud MTA-le maksudeklaratsioonide parandused 2017. a detsembri kohta, s.t käitudes nõnda, nagu MTA on pidanud maksuotsuses vajalikuks. Sõiduki müügi ja soetuse pealt on deklaratsioonid nüüdseks nõuetekohased.
14.3.Samuti on MTA valduses deklaratsioonide aluseks olevad tehingudokumendid (s.t sõiduki müüki puudutavad dokumendid), mis tähendab seda, et MTA peab lähtuma parandatud deklaratsioonidest. Seaduse kohaselt eeldatakse, et maksudeklaratsioonides esitatu on õige.
14.4.Kaebaja ei nõustu järeldustega näilikest tehingutest. Maksuhaldur heidab ette, et sõiduki Porche müük 28. detsembril 2017 Soola Teenused OÜ ja OÜ Kilomeetrikütid vahel oli näiline, kuid see on täiesti meelevaldne järeldus.
14.5.Maksuhaldur ei ole arvestanud, et antud tehing ei ole tehtud OÜ Soola Teenused juhatuse liikme P. Kirsi vaid volitatud isiku T. Kottisse kaudu, vastav sõiduki müügileping on esitatud maksutoimiku juurde ja sealt müügilepingust on näha, et tehing on tehtud volitatud isiku T. Kottisse kaudu. See seab tehingu asjaolud hoopis uude valgusesse, mida aga ei ole arvestatud maksuotsuse tegemisel. Samuti jääb arusaamatuks, mille alusel on tehtud järeldus, et P. Kirss oli sõiduki kasutajaks terve tehinguahela vältel. Maksuhaldur ei ole toonud esile ühtegi tõendit või asjaolu, mille pinnalt võiks järeldada, et P. Kirss oleks olnud faktiliselt selle sõiduki kasutajaks. Märge tehnilises passis ei tee kedagi konkreetse masina kasutajaks.
14.6.Kaebuse esitaja juhatuse liige T. Kottisse (allakirjutanu) saab kinnitada, et ta oli ise müügiperioodil antud sõiduki valdaja ja kasutaja. Samuti oli allakirjutanu huvitatud sõiduki ostmisest tema juhitud äriühingusse OÜ Kilomeetrikütid. Kaebaja möönab, et OÜ Kilomeetrikütid oleks pidanud korrektsemalt kajastama sõiduki hilisemat müüki, aga vastavad parandused on praeguseks tehtud ja parandusdeklaratsioonid MTA-le esitatud.
14.7.Ka teised maksuotsuses vaadeldavad tehingud on ehtsad ja kehtivad, nende osas ei ole maksuotsust piisavalt põhjendatud.
14.8.Kui MTA on seisukohal, et ta vajab lisaks deklaratsioonile maksukohustuslaselt lisadokumente, siis on MTA kohustuseks neid maksukohustuslaselt küsida või nõuda. MTA ei saa lihtsalt põhjendada negatiivset haldusakti sellega, et isik ei lisanud parandusdeklaratsioonile dokumente või selgitusi. Haldusorgan on vajadusel kohustustatud neid küsima.
14.9.Pealegi on OÜ Carelica esitanud MTA-le seletused ja vajaliku tehingudokumendi
30.detsembri 2019 vaides MTA-le, s.t veel enne, kui MTA on teinud vaidlustatava otsuse. MTA-l on seega olnud kõik vajalik teave olemas, sh sõiduki müügileping. Kaebuse esitaja
3-20-278 eeldab, et 2017. a tehingudokumendid on tegelikult kogutud kokku ka OÜ Carelica maksumenetluses ja seega MTA valduses.
14.10.Eelnevast tulenevalt on MTA 31. detsembri 2019. a otsuse põhjendused ebaõigeid – esiteks olid MTA-le juba vajalikud dokumendid ja seletused (vaide ja selle lisa näol) esitatud ja teiseks oleks MTA pidanud vajadusel esitama vastava nõudekirja tehingudokumentide/selgituste saamiseks. Allakirjutanu on olnud alati valmis tulema MTA-sse ka selgitusi jagama, siiani ei ole seda vajalikuks peetud.
15.Vastustaja peab kaebust põhjendamatuks ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised.
15.1.Maksuhaldur on põhjendatult asunud seisukohale, et Carelica OÜ õiguseellase OÜ Soola Teenused ning Kilomeetrikütid OÜ vaheline tehing oli näilik ning selle eesmärgiks oli maksueelise saamine.
15.2.Kuna tehing toimus seotud isikute vahel, siis on põhjendatud maksuhalduri järeldus, et tehingut dokumenteeritud kujul ei toimunud ja eesmärgiks oli üksnes sõiduauto müügihinnas sisalduva käibemaksu tagasisaamine.
15.3.Tähendust ei oma kaebaja viidatud asjaolu, et tehingut ei teinud OÜ Soola Teenused juhatuse liige P. Kirss, vaid volitatud esindaja T. Kottisse. Vaidlust ei saa olla selles, et volitatud isik tegutseb volitaja, mitte enda huvidest lähtuvalt. Ropka Värvikoda OÜ väitis maksuhaldurile saadetud vastuses (dtl 330), et suhtles tehingu käigus P. Kirsiga, nii näost näkku kui telefoni teel. Klient P. Kirss nägi müügikuulutust portaalis auto24 ja tuli kontorisse Ringtee 43 Tartus. Vastusest nähtuvalt käis P. Kirss proovisõitu tegemas ja tasus ka ostuhinnast osa sularahas Ropka Värvikoda OÜ kontoris.
15.4.Asjaoludest nähtub, et OÜ-l Soola Teenused endal rahalised vahendid sõiduauto soetamiseks puudusid ning sõiduauto ostuhinna tasumiseks vajalikud vahendid laekusid äriühingu pangakontole 11. augustil 2017 laenusummadena, millest suurema osa moodustas P. Kirsi abikaasa, Jekaterina Kirsi kantud 17 950 eurot (dtl 318-320).
15.5.Loogiline on maksuhalduri järeldus, et tehingust kasusaajaks oli P. Kirss, kes soetas läbi äriühingu vaidlusaluse sõiduauto tegelikult endale, mitte enda juhitavale äriühingule, kellel sisuline majandustegevuse puudus ja seega ka käive puudus. Seetõttu on maksuhaldur põhjendatult viidanud ka käibemaksuseaduse (KMS) § 37 lg-le 7, mille kohaselt saab ettevõtluse tarbeks soetamisel tasutud käibemaksu maha arvata vaid maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust. Praegusel juhul ei tõendanud OÜ Soola Teenused maksustatava käibe olemasolu kontrollitavatel perioodidel.
15.6.Ebaveenev ja tähendust mitteomav on kaebaja väide, nagu olnuks T. Kottisse huvitatud sõiduki soetamisest enda teisele äriühingule, Kilomeetrikütid OÜ-le. Kui T. Kottissel tõepoolest selline soov oli, puudunuks vajadus soetada auto OÜ-le Soola Teenused. Ebaselgeks jääb sellisel juhul ka kiire edasimüük ning auto hinna langus (väidetav müügihind oli 25 000 eurot).
15.7.Kahtlusi tehingute mittetoimumises dokumenteeritud kujul toetab veelgi asjaolu, et tehingute ahelasse kaasatud juriidilised ja füüsilised isikud (OÜ Soola Teenused, F. Kirss ja Kilomeetrikütid OÜ), vaidlustasid korraldused, millega maksuhaldur kohustas neid esitama teavet ja dokumente kontrollitavate tehingutega seotud asjaolude kontrollimiseks või hoidusid kõrvale korralduste vastuvõtmisest (P. Kirss), mille tulemusena jäid korraldused samuti täitmata ja maksuhalduri nõutud teave esitamata.
15.8.Pole kahtlust, et selline vaiete ja kaebuste esitamine oli kantud üksnes soovist takistada menetluse läbiviimist. Ükski vaie või kaebus esitajale soovitud tulemust ei andnud, kuid vaidlustamine pidurdas siiski maksumenetluse läbiviimist ning lõppkokkuvõttes saigi maksuhaldur peamiselt tugineda vaid nendele tõenditele, mille esitas Ropka Värvikoda OÜ
3-20-278 ja Swedbank AS. Pärast kohtuvaidlust esitatud F. Kirsi kirjalikud vastused maksuhalduri küsimustele (dtl 414) ei ole arvestatavad, kuna tõendid viitavad, et need olid koostatud P. Kirsi poolt, kelle huvides vaidlusalune tehingute ahel vormistati (dtl 415).
15.9.Alusetu on kaebaja väide, nagu oleks maksuhaldur eiranud uurimispõhimõtet. Maksumenetluse alustamise ajal (29. jaanuaril 2018) oli OÜ Soola Teenused juhatuse liikmeks T. Kottisse, kes pidanuks maksuhalduri nõutud teabe andma ennekõike äriühingu esindajana. OÜ Soola Teenused ühinemisel 3. veebruaril 2018 Saphira Grupp OÜ-ga oli viimase juhatuse liikmeks P. Kirss. Ühinemisega läksid OÜ Soola Teenused kohustused üle Saphira Grupp OÜ-le, s,h. kohustus täita maksuhalduri 29. jaanuari 2018 korraldus nr 12.23/042831-1. Seega pidanuks P. Kirss esitama maksuhalduri nõutud teabe ennekõike Saphira Grupp OÜ juhatuse liikmena. Alates 9. veebruarist 2018 sai Saphira Grupp OÜ juhatuse liikmeks T. Kottisse, kellel oli jätkuvalt kohustus 29. jaanuari 2018 korralduse täitmiseks. Lisaks tegi maksuhaldur hiljem ka korraldused P. Kirsile ja T. Kottissele kui kolmandatele isikutele. Eeltoodust nähtub, et maksuhaldur on üritanud tehinguosalistelt teavet saada, kuid isikud ei ole kaasaaitamiskohustust täitnud ning on maksuhalduri korralduste vaidlustamisega ja muul viisil püüdnud menetluse läbiviimist takistada.
15.10.Vastustaja nõustub kaebajaga, et üksnes märge kasutaja kohta sõiduki tehnilises passis ei tähenda, et kasutajana märgitud isik ka faktiliselt sõidukit kasutab, kuid leiab, et siiski on antud juhul põhjendatud järeldada, et vaidlusalune sõiduauto oli soetatud P. Kirsi, mitte tehingutesse kaasatud äriühingu huvides. Vaatamata autoregistri kandele ei pea vastustaja usutavaks, et sõiduki hilisemaks faktiliseks omanikuks sai P. Kirsi vend F. Kirss. Viimatinimetatu teeb ebausutavaks asjaolu, et sõiduki kindlustusmakseid tasus P. Kirss. Eelduslikult tasub kindlustusmaksed isik, kes sõidukit reaalselt kasutab, kuna puudub alus arvata, et F. Kirss ei olnud võimeline ise tema omanduses oleva sõiduki kindlustusmakseid tasuma.
15.11.Samuti ei muuda kaebaja maksukohustust OÜ Soola Teenused ja Kilomeetrikütid OÜ nimel 18. detsembril 2019 parandatud andmetega käibedeklaratsioonide esitamine maksustamisperioodi detsember 2017 kohta. Sõiduki Porsche Cayenne ostu- ja müügiga seotud tehingute näilikeks lugemine ei olnud tingitud üksnes asjaolust, et tehingud olid nõuetekohaselt deklareerimata. Deklareerimiskohustuse täitmata jätmine oli üheks indikaatoriks, mis äratas maksuhalduris kahtlust ja millest tingituna alustas maksuhaldur tõendite kogumist, selgitamaks välja tehingu tegelikud asjaolud ja majanduslik sisu.
15.12.Kaebaja ei esitanud ca kaks aastat väldanud maksumenetluse ajal parandatud andmetega detsember 2017 käibedeklaratsiooni, ega teinud seda ka peale kontrollaktiga tutvumist. Maksumenetluses tuvastatud asjaolude põhjal luges maksuhaldur Soola Teenused OÜ maksuarvestuses kajastatud tehingud – ühelt poolt soetuse Ropka Värvikoda OÜ-lt ja teisalt võõrandamise Kilomeetrikütid OÜ-le – näilikeks. Seda järeldust ei muuda kaebaja
18.detsembril 2019 parandatud andmetega käibedeklaratsioon, mis on esitatud ilmselgelt üksnes selleks, et maksukohustusest vabaneda. Sellest tulenevalt on maksuhaldur põhjendatult jätnud 31. detsembri 2019. a otsusega nr 12.2-3/42831-17-1 vaidlusaluse maksuotsuse muutmata.
15.13.Paljasõnalised on kaebaja väited ka selle kohta, nagu oleks teised maksuotsuses vaadeldavad tehingud ehtsad ja kehtivad ning maksuotsuses toodud maksuhalduri järeldused põhjendamata. Vastustaja leiab, et maksuhalduri seisukoht selles, et tehinguid osaühingutega Mantra Mets, Selmet Invest, MV Tellingud ja MV Varahaldus ei ole toimunud, on põhjendatud. Kuivõrd kaebaja ei ole enda väiteid selles osas millegagi põhistanud, jääb vastustaja selles osas kontrollaktis ja maksuotsuses väljendatud seisukohtade juurde, pidamata vajalikuks neid korrata.
15.14.Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et 2017. a detsembri kohta parandusdeklaratsiooni esitamisega on OÜ Carelica käitunud nõnda, nagu MTA on pidanud maksuotsuses
3-20-278 vajalikuks. Vastustaja hinnangul on kaebaja vastavasisuline väide eksitav ning tegelikkuses on kaebaja käitunud vastupidiselt maksumenetluses antud juhistele. Maksuhaldur ei suunanud kaebajat esitama parandusdeklaratsiooni, millest nähtuks vaidlusaluse Porsche Cayenne soetamine ja müük, nagu on praegusel juhul toiminud kaebaja. Vastupidi – kontrolli tulemusel järeldas maksuhaldur muuhulgas, et nimetatud sõiduki ostu ja müüki müügidokumentides näidatud kujul tegelikult ei toimunudki ning et kaebaja suurendas alusetult enda sisendkäibemaksu, kajastades käibedeklaratsioonis Ropka Värvikoda OÜ arvet (dtl 323). Maksuhaldur informeeris 7. oktoobri 2019. a kontrollaktis kaebajat maksumenetluse tulemusest ning andis talle võimaluse hiljemalt 22. oktoobril 2019 kontrollitava perioodi käibedeklaratsioone parandada, kui Carelica OÜ nõustub kontrollaktiga osaliselt või täielikult. Seega andis maksuhaldur kaebajale võimaluse esitada parandusdeklaratsioonid vastavalt kontrollaktis tuvastatud muudatustele maksukohustuses, mitte deklareerida sõiduauto müüki, nagu on antud juhul teinud kaebaja.
15.15.Antud juhul on kaebaja esitanud parandusdeklaratsiooni, millega sisuliselt taotleb maksuotsusega määratud maksukohustuse muutmist, kuid ei ole seejuures esitanud uusi asjaolusid või tõendeid, mis kinnitaks parandusdeklaratsioonis esitatud andmete põhjendatust. Maksuhaldur luges Soola Teenused OÜ tehingud – ühelt poolt soetuse Ropka Värvikoda OÜ-lt ja teisalt võõrandamise Kilomeetrikütid OÜ-le – näilikeks tehinguteks, mida maksustamisel arvesse ei võeta. Muuhulgas hindas maksuhaldur tõendite hulgas ka müügilepingut Soola Teenused OÜ ja Kilomeetrikütid OÜ vahel (dtl 348), millele viitab kaebaja. Seega pole asjas ilmnenud uusi asjaolusid ega tõendeid, mis annaks alust maksuotsuse järeldusi muuta, ja seetõttu puudub alus parandusdeklaratsioonide aktsepteerimiseks.
15.16.Kaebaja väide, nagu poleks maksuhaldur T. Kottisselt seletuste saamist vajalikuks pidanud, ei vasta tõele. T. Kottissel oli Carelica OÜ maksumenetluse ajal korduvalt kohustus ja võimalus seletuste andmiseks, kuid ta jättis need võimalused teadlikult kasutamata, ühtlasi rikkudes sellega kaasaaitamiskohustust. Nii 29. jaanuari 2020 vaideotsuses (p 11) kui vastustaja 13. märtsi 2020 vastuses Carelica OÜ kaebusele (p-d 3.5 ja 3.6) on MTA juhtinud tähelepanu sellele, et tehingusse kaasatud isikud takistasid intensiivselt maksuhalduri tegevust tõendite kogumisel. Teiste hulgas jättis maksuhalduri korraldused täitmata ka T. Kottisse, kes pidanuks seda maksumenetluse ajal tegema esmalt Soola Teenused OÜ juhatuse liikmena ja hiljem Saphira Grupp OÜ juhatuse liikmena. Eeltoodut arvestades ei saa vastustaja hinnangul pidada tõsiseltvõetavaks Carelica OÜ kaebuses sisalduvat väidet, et T. Kottisse on olnud valmis tulema MTA-sse seletusi andma.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
16.Kaebaja on esitanud kaebuse MTA 28. novembri 2019. a maksuotsuse nr 12.2-3/042831-17 ja 31. detsembri 2019. a otsuse nr 12.2 3/042831-17-1 tühistamiseks. Vaidlustatud novembrikuu maksuotsusega suurendati OÜ Soola Teenused (õigusjärglaseks on Carelica OÜ) käibemaksu enammakset perioodidel oktoober, november ja detsember 2017 kokku summas 78,19 eurot; nõuti tagasi OÜ Soola Teenused ettemaksukontole täidetud juuli ja august 2017 tagastusnõuded kokku summas 5956 eurot; kohustati kaebajat tasuma maksusumma 5877,81 eurot. Vaidlustatud detsembrikuu otsusega jättis MTA novembrikuu maksuotsuse muutmata.
17.Hinnanud poolte väiteid ja kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud maksuotsuse näol on tegemist haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 ja maksukorralduse seaduse (MKS) § 46 mõistes nii vormiliselt kui ka materiaalselt õiguspärase haldusaktiga, mis on antud pädeva isiku poolt
3-20-278 ning vastab haldusaktidele esitatavatele nõuetele. Kohus nõustub maksuhalduri seisukohtadega ega pea halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-le 2 tuginedes vajalikuks kõiki maksuhalduri põhjendusi üle korrata. Menetlusökonoomia seisukohalt poleks mõistlik hästi kirja pandud ja järgimist väärivat seisukohta ümber sõnastada (nt Riigikohtu 26. juuni 2018. a otsus asjas nr 3-16-579, p 16).
18.Asja materjalidest nähtub, et MTA alustas 29. jaanuari 2018. a korraldusega nr 12.23/042831-1 OÜ Soola Teenused maksumenetlust eesmärgiga kontrollida käibe- ja tulumaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust maksustamisperioodidel juuli kuni detsember 2017 (dtl 242-244). Maksuhaldur kohustas OÜ Soola Teenused esindusõiguslikku isikut andma perioodil juuli kuni detsember 2017 toimunud majandustehingute kohta suulisi seletusi ning esitama dokumente. OÜ Soola Teenused (ühendatav ühing) ja Saphira Grupp OÜ (ühendav ühing) ühinesid 2. veebruaril 2018 ning ühinemine jõustus 15. märtsil 2018 (dtl 85, 233-237).
21.oktoobril 2019 ühinesid Saphira Grupp OÜ (ühendatav ühing) ja Carelica OÜ (ühinev ühing) (dtl 150-154).
19.Kaebaja seisukohad nii vaide- kui kohtumenetluses puudutavad peamiselt sõiduauto Porsche Cayenne ostu-müügitehinguid ahelas Ropka Värvikoda OÜ – OÜ Soola Teenused – Kilomeetrikütid OÜ – F. Kirss ajavahemikul 28. juuli kuni 30. detsember 2017. Tasumisele kuuluva maksusumma määramist põhjendas maksuhaldur kontrollimisel tuvastatud asjaoluga, et OÜ Soola Teenused ei ole soetanud Ropka Värvikoda OÜ-lt sõidukit Porsche Cayenne tehasetähisega nr WP1ZZZ92ZCLA28805 summas 33 360 eurot, sh käibemaks 5560 eurot, vaid sõiduki soetas P. Kirss füüsilise isikuna. OÜ Soola Teenused kaasati tehingusse üksnes maksueelise saamise eesmärgil. Maksueelis seisnes selles, et OÜ Soola Teenused küsis sõiduki müügihinnas sisalduva käibemaksu tagasi, kuid väidetava müügi tulemusena tekkinud käibe jättis deklareerimata ja käibemaksu riigieelarvesse tasumata, mille tulemusena sai P. Kirss sõiduki soetada käibemaksu võrra odavamalt.
20.Poolte vahel pole vaidlust selles, et sõiduauto Porsche Cayenne müüjaks oli Ropka Värvikoda OÜ, kes on esitanud tehingu toimumise tõendamiseks 28. juulil 2017 sõlmitud ostumüügilepingu nr 01230-7LV2 (dtl 326), nimetatud lepingu juurde kuuluva vara üleandmisvastuvõtmisakti (dtl 327) ja sama kuupäeva kandva saateleht-arve nr 01230-TLV2 (dtl 323) summas 33 360 eurot, mis sisaldab käibemaksu summas 5560 eurot. Samuti puudub vaidlus selle üle, et OÜ Soola Teenused deklareeris soetuse maksustamisperioodi juuli 2017 kohta esitatud käibedeklaratsioonis. Selle tulemusena tekkis äriühingul enammakse summas 5560 eurot, mille maksuhaldur tagastas äriühingu ettemaksukontole.
21.MKS § 83 lg 4 järgi ei võeta näilikku tehingut maksustamisel arvesse ning kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. Nimetatud säte hõlmab seega nii olukordi, kus teeseldakse tehingu toimumist üldse (MKS § 83 lg 4 ls 1), kui ka olukordi, kus tehingu eesmärk on varjata teist tehingut (MKS § 83 lg 4 ls 2). Kui tehingut tegelikkuses üldse ei toimunud, siis ei ole selle maksustamisel kõrvalejätmiseks maksueelise tuvastamine vajalik. Näiliku tehingu puhul on lepingupooltel jätkuvalt õigus tagastada tehingu alusel saadu, samuti on müüjal õigus tühistada väljastatud arve ning tal tekib arvel näidatud käibemaksu osas riigi vastu tagastusnõue, mistõttu ei ole ostjal näiliku tehingu alusel müüjale tasutud käibemaksu osas sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust (nt Riigikohtu 12. mai 2015. a otsus asjas nr 3-2-1-82-14, p 41). Kui näiliku tehinguga on varjatud teist tehingut, siis on maksu määramiseks vaja tuvastada ka maksueelis (st tuvastada, kuidas on tegeliku tehingu varjamise tulemusel saavutatud soodsam maksustamine). Kui riik maksukahju ei kanna, ei ole MKS § 83 lg 4 ls 2 alusel maksu määramiseks alust (nt
3-20-278 Riigikohtu 24. oktoobri 2017. a otsus asjas nr 3-15-1303, p 9; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu
16.jaanuari 2019. a otsus asjas nr 3-17-1968, p 19; 15. novembri 2018. a otsus asjas nr 3-17756, p 11). Tehingu näilikkus võib seisneda ka selles, et tehing ei ole toimunud nende isikute vahel, keda lepingudokumendis lepingupooltena näidatakse (vrdl ka Tallinna Ringkonnakohtu
10.oktoobri 2018. a otsus asjas nr 3-17-1710).
22.Kaebaja leiab, et sõiduki müügitehingud ei olnud näilikud ning maksuhalduri sellekohased järeldused on meelevaldsed. Kaebaja selgitab seejuures, et maksuhaldur ei ole arvestanud asjaoluga, et sõiduki müügitehingut ei tehtud OÜ Soola Teenused juhatuse liikme P. Kirsi vaid volitatud isiku T. Kottisse kaudu. Vaidlust pole selles, et vastav sõiduki müügileping on esitatud maksutoimiku juurde ja sealt müügilepingust on näha, et tehing on tehtud volitatud isiku T. Kottisse kaudu (dtl 348). Kohus ei nõustu aga kaebajaga, et see asjaolu seab tehingu asjaolud hoopis uude valgusesse, mida ei ole arvestatud maksuotsuse tegemisel. Volitatud isik tegutseb volitaja, mitte enda huvidest lähtuvalt. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 117 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Esindusõiguse võib anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). TsÜS § 120 lg 2 kohaselt määrab volituse ulatuse esindatav. Volitust tõlgendatakse selliselt, nagu pidi esindatava tahteavaldust või käitumist mõistma isik, kellele volitus anti või kes avalikkusele suunatud tahteavaldusele või esindatava avaldusele või käitumisele tugineb. Ebaveenev ja mitteusutav on kaebaja väide, nagu olnuks T. Kottisse huvitatud sõiduki soetamisest enda teisele äriühingule Kilomeetrikütid OÜ-le. Kui T. Kottissel tõepoolest selline soov oli, puudunuks vajadus soetada auto OÜ-le Soola Teenused. Ebaselgeks jääb sellisel juhul ka sõiduki kiire edasimüük ning auto hinna langus (dtl 349, 414).
23.Kaebajale jääb arusaamatuks, mille alusel on tehtud järeldus, et P. Kirss oli sõiduki kasutajaks terve tehinguahela vältel. Kaebaja leiab, et maksuhaldur ei ole toonud esile ühtegi tõendit või asjaolu, mille pinnalt võiks järeldada, et P. Kirss oleks olnud faktiliselt selle sõiduki kasutajaks. Kohus nende kaebaja väidetega ei nõustu. Maksuhaldur on maksuotsuse p-s 2.3.2 toonud välja asjaolud, mis kogumis tõendavad seda, et arvel märgitud sõidukit ei ole kaebaja saanud. Tegelikult soetas sõiduki eraisik. Seega ei ole arvel märgitud tehingut toimunud ehk see on näilik. Nagu kohus otsuse p-s 21 selgitas, ei võeta näilikku tehingut maksustamisel arvesse. Ropka Värvikoda OÜ väitis maksuhaldurile saadetud vastuses (dtl 330-331), et suhtles tehingu käigus P. Kirsiga, nii näost näkku kui telefoni teel. Klient P. Kirss nägi müügikuulutust portaalis auto24 ja tuli kontorisse Ringtee 43 Tartus. Vastusest nähtuvalt käis P. Kirss proovisõitu tegemas ja tasus ka ostuhinnast osa sularahas Ropka Värvikoda OÜ kontoris. Samuti nähtub asja materjalidest, et OÜ-l Soola Teenused endal rahalised vahendid sõiduauto soetamiseks puudusid ning sõiduauto ostuhinna tasumiseks vajalikud vahendid laekusid äriühingu pangakontole laenusummadena, millest suurema osa moodustas P. Kirsi abikaasa, J. Kirsi kantud 17 950 eurot (dtl 318-320). Loogiline ja usutav on maksuhalduri järeldus, et tehingust kasusaajaks oli P. Kirss, kes soetas läbi äriühingu vaidlusaluse sõiduauto tegelikult endale, mitte enda juhitavale äriühingule, kellel sisuline majandustegevus puudus ja seega ka käive puudus.
24.Vastustaja ja kaebaja on ühte meelt selles, et üksnes märge kasutaja kohta sõiduki tehnilises passis ei tähenda, et kasutajana märgitud isik ka faktiliselt sõidukit kasutab. Vastustaja on aga kohtu hinnangul põhjendatult järeldanud, et vaidlusalune sõiduauto oli soetatud P. Kirsi, mitte tehingutesse kaasatud äriühingu huvides. Vaatamata autoregistri kandele ei pea vastustaja usutavaks, et sõiduki hilisemaks faktiliseks omanikuks sai P. Kirsi vend F. Kirss. Viimati nimetatu teeb ebausutavaks asjaolu, et sõiduki kindlustusmakseid tasus maksuhalduri andmetel P. Kirss. Eelduslikult tasub kindlustusmaksed isik, kes sõidukit reaalselt kasutab, kuna puudub
3-20-278 alus arvata, et F. Kirss ei olnud võimeline tema omanduses oleva sõiduki kindlustusmakseid ise tasuma.
25.Lisaks tuvastas maksuhaldur, et OÜ Soola Teenused ei ole müünud kaupu ja/või teenuseid osaühingutele Mantra Mets ja Selmet Invest ega soetanud kaupu ja/või teenuseid osaühingutel MV Tellingud ja MV Varahaldus, mistõttu ei olnud OÜ-l Soola Teenused õigus kajastada kontrollitavate perioodide kohta esitatud käibedeklaratsioonidel tehinguid eelnimetatud äriühingutega. Kaebuse esitaja on maksuotsuses nende tehingute kajastamisega seonduvalt seisukohal, et ka teised maksuotsuses vaadeldavad tehingud on ehtsad ja kehtivad, nende osas ei ole maksuotsust piisavalt põhjendatud. Sellisest üldsõnalisest kaebaja seisukohast järeldab kohus, et kaebajal ei ole ühtegi argumenti, mis tema seisukohta kinnitaksid. Selliseid argumente ei ole ka kohtul. Vastupidi, kohtu hinnangul on maksuhaldur õigesti järeldanud, et kauba ostumüügitehinguid OÜ Soola Teenused ja Mantra Mets OÜ ning osaühingu Selmet Invest vahel ei ole toimunud (dtl 11-13, 101-107). Tegemist oli näilike tehingutega, mille ainukeseks eesmärgiks oli ettevõtlusega tegelemisest mulje jätmine. Samuti nõustub kohus MTA järeldustega tehingute osas MV Tellingud ja MV Varahaldus (dtl 15-16, 118-123). Kohus ei pea vajalikuks põhjalikult selgitada, miks ta maksuhalduri järeldustega nõustub, seda enam, et kaebaja ei ole maksuhaldurile midagi konkreetset osanud ette heita.
26.Kokkuvõttes leiab kohus, et kaebaja ei ole maksu- ega ka kohtumenetluses esitanud tõendeid, mis tõendaksid, et maksusumma on 28. novembri 2019. a maksuotsusega nr 12.23/042831-17 määratud kaebajale ekslikult. Riigikohus on juba 20. juuni 2007. a tehtud lahendis asjas nr 3-3-1-34-07 märkinud, et kui maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, siis läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele. Seega, kui maksuhalduri kogutud tõendid põhjendavad kahtlust kaebaja poolt esitatud andmete õigsuses ning maksuhalduril oli võimalik määrata tasumisele kuuluv maksusumma, siis peab maksukohustuslane ise tõendama maksuhalduri ekslikkust maksusumma määramisel. Selliseid tõendeid ega põhjendusi kaebaja esitanud ei ole.
27.Asja materjalidest nähtub, et kaebaja esitas 18. detsembril 2019 MTA-le detsember 2017 vorm KMD (käibedeklaratsioon) ja KMD INF parandusdeklaratsiooni, milles deklareeris 20% määraga maksustatavat käivet summas 20 000 eurot (varasemalt 3688 eurot) ja tasumisele kuuluvat käibemaksu 4000 eurot (varasemalt 13,55 eurot) (dtl 76-77). Samal kuupäeval esitas maksustamisperioodi detsember 2017 kohta käibedeklaratsiooni ka Kilomeetrikütid OÜ, deklareerides 20% määraga maksustatavat käivet summas 20 833,33 eurot ja tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 166,67 eurot (dtl 78-79).
28.MTA jättis 31. detsembri 2019. a otsusega nr 12.2-3/042831-17-1 muutmata 28. novembri 2019. a maksuotsuse. Maksuhaldur selgitas, et on maksumenetluse tulemusel seisukohal, et OÜ Soola Teenused ja Kilomeetrikütid OÜ vaheline tehing on näilik. Kaebaja ei ole kontrollaktile eriarvamust esitanud, samuti ei ole kaebaja koos parandusdeklaratsiooniga esitanud täiendavaid dokumente ega selgitusi, mistõttu puudub alus novembrikuu maksuotsuse muutmiseks või tühistamiseks.
29.Maksuotsuse muutmist või kehtetuks tunnistamist reguleerivad MKS §-d 101-103. MKS § 102 lg 1 p 2 kohaselt maksuotsus muudetakse või tunnistatakse kehtetuks uue asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu maksukohustuse vähendamiseks, kui asjaolu või tõendi hilisem teatavaks saamine ei olnud põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest. See tähendab, et maksuotsuse muutmisel või kehtetuks tunnistamisel tuleb arvestada ka asjaoludega, mis põhjustasid asjaolu või tõendi hilisema ilmnemise. Kohtupraktikas on asutud
3-20-278 seisukohale, et kui maksukohustuslane oli nendest asjaoludest teadlik, aga ei täitnud õigeaegselt talle seadusega pandud kaasaaitamiskohustust, jäävad maksu vähendavad asjaolud arvesse võtmata ning maksuotsust seetõttu hiljem muuta ei saa.
30.Kohus ei nõustu kaebajaga, et MTA peab lähtuma parandatud deklaratsioonist. Nagu kohus eespool märkis, on vastustaja põhjendatult asunud seisukohale, et Carelica OÜ õiguseellase OÜ Soola Teenused ja Kilomeetrikütid OÜ vaheline tehing oli näilik ning selle eesmärgiks oli maksueelise saamine. Sõiduki Porsche Cayenne ostu-müügiga seotud tehingute näilikeks lugemine ei olnud tingitud üksnes asjaolust, et tehingud olid nõuetekohaselt deklareerimata. Nagu maksuhaldur selgitas, oli deklareerimiskohustuse täitmata jätmine vaid üheks indikaatoriks, mis äratas kahtlust ja millest tingituna alustas maksuhaldur tõendite kogumist, selgitamaks välja tehingu tegelikud asjaolud ja majanduslik sisu.
31.Kohus nõustub vastustajaga, et parandatud andmetega käibedeklaratsioon on ilmselgelt esitatud üksnes selleks, et maksukohustusest vabaneda. Kaebaja ei esitanud ca kaks aastat väldanud maksumenetluse ajal parandatud andmetega detsember 2017 käibedeklaratsiooni, ega teinud seda ka peale kontrollaktiga tutvumist.
32.Kaebaja väidab, et on taotlenud maksumenetluses enda ja P. Kirsilt seletuste võtmist, kuid MTA on sellest seni keeldunud. Samuti väidab kaebaja, et olukorras, kus maksuhaldur ei ole neilt seletusi võtnud, on MTA eiranud uurimispõhimõtet, samuti reeglit, mille kohaselt peaks maksuhaldur koguma ka maksukohustuslast õigustavaid tõendeid. Kohus ei nõustu kaebaja väidetega uurimispõhimõtte eiramise kohta. Maksumenetluse alustamise ajal (29. jaanuaril 2018, dtl 242-244) oli OÜ Soola Teenused juhatuse liikmeks T. Kottisse, kes pidanuks maksuhalduri nõutud teabe andma ennekõike äriühingu esindajana. OÜ Soola Teenused ühinemisel 3. veebruaril 2018 Saphira Grupp OÜ-ga oli viimase juhatuse liikmeks P. Kirss. Ühinemisega läksid OÜ Soola Teenused kohustused üle Saphira Grupp OÜ-le, sh kohustus täita maksuhalduri 29. jaanuari 2018 korraldus nr 12.2-3/042831-1. Seega pidanuks P. Kirss esitama maksuhalduri nõutud teabe ennekõike Saphira Grupp OÜ juhatuse liikmena. Alates
9.veebruarist 2018 sai Saphira Grupp OÜ juhatuse liikmeks T. Kottisse, kellel oli jätkuvalt kohustus 29. jaanuari 2018. a korralduse täitmiseks. Lisaks tegi MTA 2. märtsil 2018 otsuse korralduse täitmise tähtaja ennistamise kohta (dtl 249-250) ning hiljem ka korraldused P. Kirsile ja T. Kottissele kui kolmandatele isikutele (dtl 255-256, 444-446). Asja materjalidest nähtub, et kaebaja ei esitanud kontrollitaval perioodil juuli – detsember 2017 majandustegevuse tõendamiseks dokumente ega andnud selgitusi (dtl 10). Samuti ei ole kaebaja kasutanud kontrollaktis antud võimalust eriarvamuse/arvamuse või vastuväidete esitamiseks (dtl 10). Kuigi T. Kottise väidab kaebuses, et on olnud alati valmis minema MTA-sse selgitusi jagama, kuid seda ei ole seni vajalikuks peetud (dtl 35), siis kohus selle seisukohaga ei nõustu. T. Kottisel oli maksumenetluse ajal korduvalt kohustus ja võimalus seletuste andmiseks, kuid ta jättis need võimalused teadlikult kasutamata, rikkudes sellega ühtlasi kaasaaitamiskohustust (dtl 22). T. Kottise on küll kontrollaktiga tutvumise järgselt esitanud 21. oktoobril 2019 MTA-le taotluse tähtaja pikendamiseks, et esitada omapoolne eriarvamus ja tõendid, kuid täiendava tähtaja saamisel, ei ole ta siiski lubatut esitanud (dtl 138-142).
33.Eeltoodust tulenevalt on maksuhaldur põhjendatult jätnud 31. detsembri 2019. a otsusega nr 12.2-3/42831-17-1 vaidlusaluse novembrikuu maksuotsuse muutmata, mistõttu jätab kohus rahuldamata kaebaja nõude detsembrikuu otsuse tühistamiseks.
3-20-278
34.HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, kuid MTA ei ole esitanud menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise taotlust. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.