Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Einar Vene ja Tanel Saar 21. jaanuar 2021, Tartu 3-20-278
Haldusasi
Carelica OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 28. novembri 2019. a otsuse nr 12.2-3/042831-17 ja 31. detsembri 2019. a otsuse nr 12.2 3/042831-17-1 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 19. juuni 2020. a otsus Carelica OÜ apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Carelica OÜ esindaja Talis Kottisse Vastustaja Maksu- ja Tolliamet esindaja Karin Kask
RESOLUTSIOON
1.Jätta Carelica OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19. juuni 2020. a otsus muutmata.
2.Jätta kaebaja apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 22. veebruar 2021.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) andis 28. novembril 2019. a maksuotsuse nr 12.2-3/042831-17, millega suurendas Carelica OÜ õiguseellase OÜ Soola Teenused käibemaksu enammakset perioodidel oktoober, november ja detsember 2017 kokku 78,19 euro võrra (resolutsiooni p 1). Ühtlasi nõudis MTA tagasi OÜ Soola Teenused ettemaksukontole täidetud juuli ja august 2017 tagastusnõuded kokku 5956 eurot (resolutsiooni p 2) ning kohustas Carelica OÜ-d tasuma maksusumma 5877,81 eurot (resolutsiooni p 3).
2.MTA andis 31. detsembril 2019. a otsuse nr 12.2-3/042831-17-1, millega jättis muutmata oma
28.novembri 2019. a maksuotsuse nr 12.2-3/042831-17.
3.Kaebaja vaidlustas mõlemad otsused eraldi vaidega ning pärast edutu vaidemenetlust esitas eraldi kaebused halduskohtule. Halduskohus liitis kaebused ühte menetlusse.
Kaebaja ei nõustu MTA etteheitega, et sõiduauto Porsche müük 28. detsembril 2017 Soola Teenused OÜ ja OÜ Kilomeetrikütid vahel oli näiline. Ka teised maksuotsuses vaadeldavad tehingud on ehtsad ja kehtivad, nende osas ei ole maksuotsust piisavalt põhjendatud. Nüüd on kaebaja ja Kilomeetrikütid OÜ esitanud MTA-le maksudeklaratsioonide parandused 2017. a detsembri kohta, s.t käitudes nõnda, nagu MTA on pidanud maksuotsuses vajalikuks. Sõiduki müügi ja soetuse pealt on deklaratsioonid nüüdseks nõuetekohased. Samuti on MTA valduses deklaratsioonide aluseks olevad tehingudokumendid (s.t sõiduki müüki puudutavad dokumendid), mis tähendab seda, et MTA peab lähtuma parandatud deklaratsioonidest.
4.Vastuses kaebusele MTA vaidles kaebusele vastu ja palus jätta kaebuse rahuldamata.
HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED
5.Tartu Halduskohus jättis 19. juuni 2020. a otsusega kaebuse rahuldamata.
6.Otsuse põhjenduste kohaselt puudutavad kaebaja seisukohad peamiselt sõiduauto Porsche Cayenne ostu-müügitehinguid ahelas Ropka Värvikoda OÜ – OÜ Soola Teenused – Kilomeetrikütid OÜ – F. Kirss. Maksusumma määramist põhjendas maksuhaldur kontrollimisel tuvastatud asjaoluga, et OÜ Soola Teenused ei soetanud Ropka Värvikoda OÜ-lt sõidukit Porsche Cayenne tehasetähisega nr WP1ZZZ92ZCLA28805 summas 33 360 eurot, sh käibemaks 5560 eurot, vaid sõiduki soetas OÜ Soola Teenused juhatuse liige P. Kirss füüsilise isikuna. Maksueelis seisnes selles, et OÜ Soola Teenused küsis sõiduki müügihinnas sisalduva käibemaksu tagasi, kuid väidetava müügi tulemusena tekkinud käibe jättis deklareerimata ja käibemaksu riigieelarvesse tasumata, mille tulemusena sai P. Kirss sõiduki soetada käibemaksu võrra odavamalt.
7.Kui näiliku tehinguga on varjatud teist tehingut, siis on maksu määramiseks vaja tuvastada ka maksueelis (st tuvastada, kuidas on tegeliku tehingu varjamise tulemusel saavutatud soodsam maksustamine). Kui riik maksukahju ei kanna, ei ole maksukorralduse seaduse (MKS) § 83 lg 4 ls 2 järgi maksu määramiseks alust. Tehingu näilikkus võib seisneda ka selles, et tehing ei ole toimunud nende isikute vahel, keda lepingudokumendis lepingupooltena näidatakse.
8.Ekslik on kaebaja seisukoht, et maksuhaldur ei ole arvestanud asjaoluga, et sõiduki müügitehingut ei tehtud OÜ Soola Teenused juhatuse liikme P. Kirsi, vaid volitatud isiku T. Kottisse kaudu. Sõiduki müügileping on maksutoimikusse esitatud. Volitatud isik tegutseb volitaja, mitte enda huvidest lähtuvalt. Mitteusutav on kaebaja väide, nagu olnuks T. Kottisse huvitatud sõiduki soetamisest enda teisele äriühingule Kilomeetrikütid OÜ-le. Kui T. Kottissel tõepoolest selline soov oli, puudunuks vajadus soetada auto OÜ-le Soola Teenused. Ebaselgeks jääb sellisel juhul ka sõiduki kiire edasimüük ning auto hinna langus.
9.Kaebaja leiab ekslikult sedagi, et maksuhaldur ei ole toonud esile ühtegi tõendit või asjaolu, mille pinnalt võiks järeldada, et P. Kirss oleks olnud faktiliselt sõiduki kasutajaks. Ropka Värvikoda OÜ väitis maksuhaldurile saadetud vastuses (dtl 330-331), et suhtles tehingu käigus P. Kirsiga nii näost näkku kui telefoni teel. Klient P. Kirss nägi müügikuulutust portaalis auto24 ja tuli kontorisse Ringtee 43 Tartus, käis proovisõitu tegemas ja tasus ka ostuhinnast osa sularahas Ropka Värvikoda OÜ kontoris. Samuti nähtub asja materjalidest, et OÜ-l Soola Teenused endal rahalised vahendid sõiduauto soetamiseks puudusid ning sõiduauto ostuhinna tasumiseks vajalikud vahendid laekusid äriühingu pangakontole laenusummadena, millest suurema osa moodustas P. Kirsi abikaasa J. Kirsi kantud 17 950 eurot. Vastustaja on põhjendatult järeldanud, et vaidlusalune sõiduauto oli soetatud P. Kirsi, mitte tehingutesse kaasatud äriühingu huvides. Vaatamata autoregistri kandele ei ole usutav, et sõiduki hilisemaks faktiliseks omanikuks sai P. Kirsi vend F. Kirss. Viimati nimetatu teeb ebausutavaks asjaolu, et sõiduki kindlustusmakseid tasus maksuhalduri andmetel P. Kirss.
10.Lisaks tuvastas maksuhaldur, et OÜ Soola Teenused ei ole müünud kaupu ja/või teenuseid osaühingutele Mantra Mets ja Selmet Invest ega soetanud kaupu ja/või teenuseid osaühingutel MV Tellingud ja MV Varahaldus, mistõttu ei olnud OÜ-l Soola Teenused õigus kajastada kontrollitavate perioodide kohta esitatud käibedeklaratsioonidel tehinguid eelnimetatud äriühingutega. Kaebuse
esitaja on maksuotsuses nende tehingute kajastamisega seonduvalt seisukohal, et ka teised maksuotsuses vaadeldavad tehingud on ehtsad ja kehtivad, nende osas ei ole maksuotsust piisavalt põhjendatud. Sellisest üldsõnalisest seisukohast järeldub, et kaebajal ei ole ühtegi argumenti, mis tema seisukohta kinnitaksid.
11.Kaebaja esitas 18. detsembril 2019 MTA-le detsember 2017 vorm KMD (käibedeklaratsioon) ja KMD INF parandusdeklaratsiooni, milles deklareeris 20% määraga maksustatavat käivet 20 000 eurot (varasemalt 3688 eurot) ja tasumisele kuuluvat käibemaksu 4000 eurot (varasemalt 13,55 eurot) (dtl 76-77). Samal kuupäeval esitas maksustamisperioodi detsember 2017 kohta käibedeklaratsiooni ka Kilomeetrikütid OÜ, deklareerides 20% määraga maksustatavat käivet 20 833,33 eurot ja tasumisele kuuluvat käibemaksu 166,67 eurot (dtl 78-79). Siinkohal ei ole MTA-l kohustust lähtuda parandatud deklaratsioonist. Kaebaja õiguseellase OÜ Soola Teenused ja Kilomeetrikütid OÜ vaheline tehing oli näilik ning selle eesmärgiks oli maksueelise saamine. Sõiduki Porsche Cayenne ostu-müügiga seotud tehingute näilikeks lugemine ei olnud tingitud üksnes asjaolust, et tehingud olid nõuetekohaselt deklareerimata. Deklareerimiskohustuse täitmata jätmine vaid üheks indikaatoriks, mis äratas kahtlust ja millest tingituna alustas maksuhaldur tõendite kogumist, selgitamaks välja tehingu tegelikud asjaolud ja majanduslik sisu. Maksuotsuse muutmist või kehtetuks tunnistamist reguleerivad MKS §-d 101-103. MKS § 102 lg 1 p 2 kohaselt maksuotsus muudetakse või tunnistatakse kehtetuks uue asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu maksukohustuse vähendamiseks, kui asjaolu või tõendi hilisem teatavaks saamine ei olnud põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest. Käesoleval juhul on parandatud andmetega käibedeklaratsioon ilmselgelt esitatud üksnes selleks, et maksukohustusest vabaneda. Kaebaja ei esitanud ca kaks aastat väldanud maksumenetluse ajal parandatud andmetega detsember 2017 käibedeklaratsiooni, ega teinud seda ka peale kontrollaktiga tutvumist.
12.Põhjendamatu on kaebaja etteheide MTA-le uurimiskohustuse rikkumisest. Maksumenetluse alustamise ajal (29. jaanuaril 2018, dtl 242-244) oli OÜ Soola Teenused juhatuse liikmeks T. Kottisse, kes pidanuks maksuhalduri nõutud teabe andma ennekõike äriühingu esindajana. OÜ Soola Teenused ühinemisel 3. veebruaril 2018 Saphira Grupp OÜ-ga oli viimase juhatuse liikmeks P. Kirss. Ühinemisega läksid OÜ Soola Teenused kohustused üle Saphira Grupp OÜ-le, sh kohustus täita maksuhalduri 29. jaanuari 2018 korraldus nr 12.2-3/042831-1. Seega pidanuks P. Kirss esitama maksuhalduri nõutud teabe ennekõike Saphira Grupp OÜ juhatuse liikmena. Alates 9. veebruarist 2018 sai Saphira Grupp OÜ juhatuse liikmeks T. Kottisse, kellel oli jätkuvalt kohustus
29.jaanuari 2018. a korralduse täitmiseks. Lisaks tegi MTA 2. märtsil 2018 otsuse korralduse täitmise tähtaja ennistamise kohta (dtl 249-250) ning hiljem ka korraldused P. Kirsile ja T. Kottissele kui kolmandatele isikutele (dtl 255-256, 444-446). Asja materjalidest nähtub, et kaebaja ei esitanud kontrollitaval perioodil juuli – detsember 2017 majandustegevuse tõendamiseks dokumente ega andnud selgitusi (dtl 10). Seega oli T. Kottissel maksumenetluse ajal korduvalt kohustus ja võimalus seletuste andmiseks, kuid ta jättis need võimalused teadlikult kasutamata, rikkudes sellega ühtlasi kaasaaitamiskohustust.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
13.Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja, et halduskohus lahendas asja põhjendamatult kirjalikus menetluses. Kaebaja taotles asjas suulise menetluse läbiviimist ja tunnistaja P. Kirsi ülekuulamist, samuti seletuste võtmist T. Kottisselt. Peamine vaidlusküsimus seondub OÜ Soola Teenused poolt sõiduauto Porsche müügiga. Kaebaja ei nõustu järeldustega sõidukiga seotud tehingute näilikkusest. Maksuhaldur ei ole toonud esile ühtegi tõendit või asjaolu, mille pinnalt võiks järeldada, et P. Kirss oleks olnud faktiliselt selle sõiduki kasutaja. Sõiduki kasutajaks oli selle müügiperioodil kaebaja seaduslik esindaja T. Kottisse,
kes oli huvitatud sõiduki ostmisest tema juhitud äriühingusse OÜ Kilomeetrikütid. Halduskohus on järeldanud, et tegelikult soetas sõiduki eraisik. Vaidlustatud maksuotsuses aga ei ole tehtud selgesõnalist järeldust, nagu oleksid sõiduki müügilepingu poolteks tegelikult OÜ Ropka Värvikoda (müüja) ja P. Kirss (ostja) ja et P. Kirss sai tegelikult sõiduki omanikuks. Maksuhaldur on rääkinud, et P. Kirss oli sõiduki faktiline kasutaja ega ole teinud järeldust, et sõiduki ostjaks oli P. Kirss eraisikuna. OÜ Ropka Värvikoda on kinnitanud, et müüs sõiduki juriidilisele isikule (Soola Teenused OÜ) ja seda kinnitavad kõik asja juures olevad dokumendid. OÜ Carelica ja Kilomeetrikütid OÜ esitasid MTA-le maksudeklaratsioonide parandused 2017. aasta detsembri kohta, st. äriühingud käitusid nõnda, nagu MTA pidas maksuotsuses vajalikuks. MTA aga otsustas jätta OÜ-le Carelica antud maksuotsuse jätta muutmata, põhjendades otsust sellega, et lisaks deklaratsioonidele ei olevat esitatud ühtegi tehingut tõendavat dokumenti ega selgitust. Kui MTA on seisukohal, et ta vajab lisaks deklaratsioonile maksukohustuslaselt lisadokumente, siis on MTA kohustuseks neid maksukohustuslaselt nõuda. OÜ Carelica esitas halduskohtule kaks erinevat kaebust kahe erineva haldusakti tühistamiseks. Need kaebused on liidetud ühisesse menetlusse. Vaidlustatud otsuse resolutsiooniga on jäetud Carelica OÜ kaebus rahuldamata. Samas ei ole arusaadav, kumb kahest kaebusest on jäetud rahuldamata ja miks resolutsioon kajastab vaid ühe kaebuse rahuldamata jätmist.
14.Vastuses apellatsioonkaebusele MTA vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15.Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus põhjendatult jättis kaebuse rahuldamata. Halduskohus on põhjalikult selgitanud sisendkäibemaksu mahaarvamise korda ja vaidlustatud maksuotsuse õiguslikku ning faktilist alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ning jätab põhjendused kordamata HKMS § 201 lg 4 alusel.
16.Apellatsioonkaebuse põhiväiteks on, et maksuotsuses puuduvad põhjendused, mille pinnalt järeldada sõiduauto Porsche müügitehingute näilisust. Täpsemalt leiab kaebaja, et alusetu on järeldus, et sõiduk kasutajaks oli P. Kirss ning vaidlusaluste tehingute eesmärk oli võimaldada sõiduki soetamine eraisiku poolt käibemaksu võrra väiksema hinnaga. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu. Järgnevalt vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetele. Kuna kaebaja ei ole vastu vaieldud halduskohtu otsuse põhjendutele, mis seonduvad muude maksuotsuses maksusumma määramisel arvestatud tehingutega, siis ringkonnakohus nende tehingutega seonduvat täiendavalt ei analüüsi.
17.Vaidlustatud maksuotsusega määras maksuhaldur kaebajale tasumiseks täiendava käibemaksu, kuna leidis, et kaebaja ei soetanud sõiduautot Porsche Ropka Värvikoda OÜ-lt ettevõtluse ega maksustatava käibe tarbeks, vaid P. Kirsi isiklikuks kasutuseks. Sellise järelduse tegi maksuhaldur tõendite kogumile tuginedes. Maksuotsuse p 2.3.2 järgi osutavad sellele muu hulgas see, et P. Kirss isiklikult valis välja soetatava sõiduki ja korraldas selle soetamise OÜ Soola Teenused nimel, samas kui äriühing ei tegelenud ettevõtlusega ja tal puudusid vahendid sõiduki soetamiseks, sõiduki eest tasuti peamiselt P. Kirsi abikaasalt ja P. Kirsiga seotud teiselt äriühingult saadud laenude arvel, P. Kirss oli sõiduki kasutajaks kogu tehinguahela vältel, P. Kirss tasus kindlustusmakseid sõiduki eest nii selle kuulumisel kaebajale kui periooditi ka hiljem, OÜ Soola Teenused deklareeris küll sõiduki soetamise ja sellega seotud käibemaksu, kui mitte sõiduki müüki ja müügil tasumisele kuulunud käibemaksu, OÜ Soola Teenused ja temalt sõiduki soetanud Kilomeetrikütid OÜ on seotud äriühingud. Ringkonnakohus jagab MTA ja halduskohtu arusaama, et maksumenetluses tuvastatud asjaolude kogum osutab veenvalt, et kaebaja tegutses sõiduki soetamisel ja võõrandamisel oma juhatuse liikme huvides ning sõiduk ei olnud soetatud äriühingu majandustegevuse ega maksustatava käibe tarbeks.
Sõidukiga tehtud tehingute tulemusel sai kaebaja riigilt tagasi sõiduki soetamisel tasutud käibemaksu, kuid jättis deklareerimata ja tasumata müügitehingu käibemaksu, mis võimaldas võõrandada sõiduki vastavalt odavamalt. Seega olid tehingud näilikud, nende eesmärgiks oli saada maksueelis varjates sõiduki soetamist füüsilisele isikule.
18.Kaebaja hinnangul lükkab eeltoodud järelduse ümber juba asjaolu, et kaebaja esindajaks sõiduki võõrandamisel Kilomeetrikütid OÜ-le oli T. Kottisse, kes oligi huvitatud sõiduki omandamisest temaga seotud äriühingu poolt ja oli sel ajal ka sõiduki kasutajaks. Seejuures ei ole kaebaja aga täpsemalt selgitanud, kuidas T. Kottisse esindus tehingute tähendust muudab. Ka ringkonnakohtule ei ole esinduse selline toime äratuntav. Maksuhalduri kogutud andmed kinnitavad, et T. Kottisse ning tehingutes osalenud äriühingud olid jätkuvalt seotud P. Kirsiga. Nii on kontrollaktis (p 1.2.1.2.10) selgitatud, et Kilomeetrikütid OÜ juhatuse liige on T. Kottisse alates 17. maist 2013, samas on äriühing registreeritud aadressile Läänemere tee 22-59, Tallinn, mis kinnistusregistri andmetel kuulub P. Kirsi abikaasale. T. Kottisse oli ajavahemikul
16.jaanuarist kuni 15. märtsini 2018 OÜ Soola Teenused juhatuse liige ja osanik, kuid ka sel ajal oli äriühing registreeritud aadressile Linda 30, Tartu, s.o kinnistule, mille kaasomanik on P. Kirss. T. Kottisse ja P. Kirsi sidemed osutavad võimalusele, et nad tegutsesid omavahelisel kokkuleppel vaidlusaluses tehinguteahelas maksueelise saamise eesmärgil. Siinjuures ei saa mööda vaadata sellest, et tehinguahel ei vasta elulise usutavuse kriteeriumile. Nimelt võõrandas Kilomeetrikütid OÜ sõiduki P. Kirsi vennale üksnes kaks päeva pärast selle soetamist kaebajalt. Nii edasimüügi tähtaeg kui sõiduki omandanud isik osutavad pigem sellele, et tehingute vormistamine selliselt oli osaliste vahel juba varem kokkulepitud.
19.Kaebaja, Kilomeetrikütid OÜ T. Kottisse, P. Kirsi ja F. Kirsi tegutsemist ühisel kokkuleppel kinnitab ka isikute tegutsemine maksumenetluse ajal. Keegi isikutest ei andnud maksuhaldurile selgitusi tehingute kohta. Kilomeetrikütid OÜ ja F. Kirss vaidlustasid neile esitatud MTA korraldused teabe andmiseks, kaebaja vaidlustas maksukontrolli alustamise. Seejuures tuvastas maksuhaldur, et korralduste vaidlustamiseks esitatud vaided koostas kõigi isikute eest P. Kirsi abikaasa. Kui pärast edutut vaide- ja kohtumenetlust F. Kirs siiski oli sunnitud esitama kirjaliku vastuse MTA küsimustele, koostas vastuse P. Kirss. Ka näiteks apellatsioonimenetluses
18.jaanuaril 2021 esitatud kaebaja menetlusdokumendile on lisatud kinnistusraamatu väljatrükk, mille on teinud P. Kirss 13. jaanuaril 2021. Eeltoodu on piisav, et jaatada isikute ühist tegutsemist ning mitte pidada ahelas toimunud tehinguid tavapärasteks turutingimustel tehtud tehinguteks. Äriühingute seotus nende juhtorganitesse kuuluvate füüsiliste isikute kaudu on tõendatud ning see side ei ole katkenud käesoleva ajani, tehingud ei ole eluliselt usutavad, küll on tehinguahelas äratuntav maksueelise saamise eesmärk.
20.Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaks tema väidet, et T. Kottisse soovis omandada sõiduki oma teisele äriühingule ja oli vaidlusalusel ajal ka sõiduki tegelikuks kasutajaks. Samas oli kaebajale juba maksumenetluses teada, et maksuhaldur nende kaebaja väidetega ei nõustu. MTA kogus tõendeid sõidukiga tehtud tehingute asjaolude ja sõiduki kasutamise kohta nõudes teavet ka kaebajalt ja tema seaduslikult esindajalt. Ometi kaebaja asjakohaseid tõendeid ei esitanud. Kuna sõiduki kasutamine paratamatult toob kaasa kulutusi kütusele, kindlustusele ja hooldusele, siis eeldatavalt olnuks kaebajal lihtne tõendada sõiduki kasutamist tavapäraste kulutuste kandmise ja nende seotuse kaudu oma majandustegevusega. Siiski ei ole kaebaja isegi väitnud sõidukiga seotud kulude kandmist vahetult äriühingu poolt ega oma seadusliku esindaja kaudu. Küll ilmneb, et P. Kirss oli vaidlusalusel ajal registreeritud sõiduki kasutajana kui kandis ka sõiduki kasutamise kulusid. Kaebaja paljasõnaline väide ei lükka ümber maksuhalduri järeldust, et just P. Kirss oli sõiduki tegelikuks kasutajaks ning seda kasutati tema isiklikes huvides, mitte kaebaja majandustegevuses.
21.Ka kohtumenetluses ei ole kaebaja esitanud täiendavaid tõendeid ega osutanud nende kogumise võimalusele. Tõsi, kaebaja on soovinud kohtumenetluses tunnistajana üle kuulata P. Kirsi ning võtta
vande all ütlused kaebaja seaduslikult esindajalt T. Kottisselt. Ringkonnakohtu hinnangul jättis halduskohus aga põhjendatult selle kaebaja taotluse rahuldamata. Nii P. Kirsil kui T. Kotissel oli võimalik anda oma selgitused MTA-le maksumenetluses, kuid nad ei kasutanud seda võimalust. Tulenevalt MKS § 92 lg-test 4 ja 5 peab maksuhaldur tasumisele kuuluva maksusumma määramisel võtma arvesse küll kõiki selles maksuasjas tähendust omavaid andmeid, mida ta peab usaldusväärseks, kuid samas ei ole MTA kohustatud arvestama maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevaks maksukohustuslase poolt deklareerimata jäetud maksukohustust vähendavat asjaolu, millest maksuhaldur ei ole teadlik ilma maksukohustuslase tahteavalduseta. Maksuhaldurile info avaldamise kohustus oli kaebajal ka maksumenetluses (MKS § 56 lg 1). Seega, kuigi MKS § 150 lg 1 järgi maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub kaebajal kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti, ei saa ta seejuures tugineda väidetele ja tõenditele, mis ta jättis maksu deklareerimisel või hiljem maksumenetluses esitamata. Lisaks ei ole kaebaja selgitanud, milliste faktiliste asjaolude kohta P. Kirss või T. Kottisse ütlusi teab anda ega sedagi, milliseid väiteid kaebaja nende ütlustega soovib tõendada. Ütluste kogumiseks ei saa piisavaks lugeda üldsõnalist väidet, et T. Kottisse saab kinnitada, et oli sõiduki kasutajaks vaidlusalusel ajal ning T. Kottisse ja P. Kirss saavad selgitada tehingute asjaolusid. Maksuhaldur tõi kontrollaktis välja need maksumenetluses tuvastatud faktilised asjaolud, millele ta rajas järelduse tehingute näilisusest. Kaebaja ei ole faktilisi asjaolusid kahtluse alla seadnud, mistõttu ei saanud halduskohus jaatada vajadust kaebaja taotletud tõendi kogumiseks. Nimelt näeb HKMS § 62 lg 2 ette, et kohus korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendi kogumisest võib keelduda muu hulgas juhul, kui tõendi kogumise vajadust ei ole põhjendatud (HKMS § 62 lg 3 p 3). Olukorras, kus puudus vajadus tunnistajate ülekuulamiseks kohtumenetluses ja kaebaja ei esitanud konkreetseid väiteid faktiliste asjaolude kohta, mida olnuks vaja tõendamismenetluses kontrollida, ei olnud halduskohus kohustatud vaatama kaebuse läbi kohtuistungil.
22.Eeltoodule tuginedes nõustus halduskohus põhjendatult maksuhalduri järeldusega, et tehingute ahelast tegelikuks kasusaajaks oli P. Kirss, kes soetas läbi äriühingu sõiduki tegelikult endale, mitte tema juhitud äriühingule. Tehingu jada tulemusena tekkis võimalus võõrandada sõiduk F. Kirsile käibemaksu summa võrra madalama hinnaga kui vahetult füüsilise isikuna sõiduki omandamisel Ropka Värvikoda OÜ-lt. Sellega on halduskohus tuvastanud maksueelise saamise kui MKS § 83 lg 4 ls 2 alusel maksu määramiseks aluse. Nimetatud alusel maksu määramisel ei ole tähendust sellel, kui vaidlusaluste tehingute osalised omavahelistes suhetes siiski peavad näilikke tehinguid ja vastavalt ka poolte õigusi ja kohustusi kehtivaks.
23.Kaebaja leiab jätkuvalt sedagi, et MTA oli kohustatud aktsepteerima kaebaja poolt vaidlusalustel perioodide maksudeklaratsioonide muutmist ja siis vastavavalt muutma ka maksuotsust. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga ka selles osas.
24.Vastavalt MKS § 92 lg 1 p-dele 2 ja 3 määrab maksuhaldur maksukohustuse suuruse muu hulgas, kui maksukohustuslane on esitanud deklaratsioonis valeandmeid, mille tagajärjel tema poolt deklaratsioonis näidatud maksusumma või deklaratsiooni andmete alusel maksuhalduri arvutatud maksusumma on väiksem või tagastamisele kuuluv maksusumma on suurem maksusummast, mis oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele. Selleks annab maksuhaldur maksuotsuse, mis on haldusakt (MKS § 95 lg-d 1 ja 2) ja seega maksukohustuslasele täitmiseks kohustuslik. Kaebaja suhtes toimunud maksumenetluse tulemusena leidiski vastustaja, et kaebaja maksudeklaratsioonides näidatud andmete alusel arvutatud maksusumma on väiksem maksusummast, mis oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele ning määras maksusumma maksuotsusega. Kuna kaebajal ei ole pädevust MTA haldusakti muutmiseks, siis pärast maksuotsuse andmist ei saanud kaebaja enam muuta vaidlusaluste maksustamisperioodide maksukohustust maksudeklaratsiooni muutmise kaudu. Maksuotsusega määratud maksukohustuse muutmiseks pidi
kaebaja ühtlasi taotlema maksuotsuse muutmist. See on aga lubatud arvestades MKS §-des 101 kuni 103 sätestatud piiranguid. Vastustaja keelduski maksuotsuse muutmisest MKS § 102 lg 1 p 2 alusel, s.o põhjusel, et kaebaja ei toonud muutmise põhjusena esile selliseid asjaolusid, mida ta ei oleks saanud esitada juba maksumenetluses kaasaaitamiskohustuse täitmise raames. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et ka kohtumenetluses ei ole kaebaja sellistele asjaoludele viidanud. Uueks asjaoluks või tõendiks ei saa pidada käesolevas asjas vaidlustatud maksuotsust, millega MTA määras maksukohustust suurendavaid ja vähendavaid asjaolusid arvestades kindlaks kaebaja maksukohustuse.
25.Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks kaebaja etteheide, et halduskohtu otsusest ei ilmne, kas kohus lahendas nii kaebaja nõude maksuotsuse kui ka maksuotsuse muutmisest keeldumise otsuse tühistamiseks või ainult ühe neist. Halduskohus võttis menetlusse kaebuse MTA 28. novembri 2019. a maksuotsuse nr 12.2-3/042831-17 tühistamiseks 18. veebruari 2020. a määrusega ning kaebuse MTA
31.detsembri 2019. a maksuotsuse muutmisest keeldumise otsuse nr 12.2-3/042831-17-1 tühistamiseks 17. märtsi 2020. a määrusega. Viimase määrusega liitis halduskohus kaebused ühte menetlusse jättes haldusasja numbriks 3-20-278. Selles asja raames vaatas halduskohus seega läbi kaebuse, mille nõudeks oli MTA mõlema nimetatud haldusakti tühistamine. Kaebus jäi tervikuna rahuldamata, vastavalt jäid rahuldamata kaebuse mõlemad nõuded.
26.Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et Tartu Halduskohtu 19. juuni 2020. a otsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
27.Kaebaja esitas ringkonnakohtule 18. jaanuaril 2021 menetlusdokumendi, milles selgitas, et kohtutäitur A. Kolsar on täiteasjas nr 192/2018/338 müünud kaebajale kuulunud kinnisasja hinnaga 64 500 eurot. Ühtlasi avaldas kaebaja arvamust, et müügist saadud vahendite arvel võib olla täidetud ka käesolevas asjas vaidlustatud haldusaktidega määratud maksukohustus ning kui see on nii, siis võib kaebajal olla tekkinud huvipuudus apellatsioonkaebuse menetlemiseks. Vastuseks kohtu suulisele järelepärimisele vastas MTA, et kaebaja maksukohustus ei ole täidetud. Selles olukorras ei pea ringkonnakohus põhjendatuks anda kaebajale võimalust täpsustada, kas tema tahteavaldust tuleb pidada apellatsioonkaebusest loobumise avalduseks, kuna see tooks kaasa asja lahendamise edasilükkumise. Juhul, kui kaebaja ei soovi menetlust jätkata, on tal võimalus loobuda kassatsioonkaebuses esitamisest või kassatsioonitähtaja jooksul esitada avaldus kaebusest loobumiseks (HKMS § 153 lg 1). Viimasel juhul teeb ringkonnakohus määruse, millega tühistab nii halduskohtu otsuse kui ka käesoleva otsuse ja lõpetab asjas menetluse (HKMS § 155 lg 3) ning kaebajal ei ole õigust sama kaebusega uuesti kohtusse pöörduda (HKMS § 43 lg 1).
28.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente apellatsioonimenetluses. Tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest menetluskulusid vastustaja kasuks välja ei mõisteta. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.