A.N.i kaebus Tartu Vangla kohustamiseks lubada iganädalast paki saatmist
1.Tagastada A.N.i kaebus.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
3.Jätta riigilõivust vabastamise taotlus läbi vaatamata.
4.Jätta taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
5.Jätta taotlus koguda täiendavaid tõendeid rahuldamata.
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
Asjaolud ja menetluse käik
1.A.N. esitas 27.05.2020 kaebuse (kuupäev ümbrikul), milles nõuab Tartu Vangla kohustamist lubada iganädalast paki saatmist kuni 5 kg, sealhulgas toiduainete saatmist. Kaebuse kohaselt paigutati A.N. Tartu Vanglasse 21.05.2020 ning kaebaja on vahistatu staatuses. Tartu Vanglas on vahistatule lubatud saata kahe kuu jooksul 10 kg pakk, mis ei või sisaldada toitu. Kaebaja ei saa aru, mille poolest on vangla eriline võrreldes arestimajaga, kus saab iga nädal vahistatule saata kuni 5 kg pakki, sh toitu. Kaebaja soovib sama regulatsiooni kehtestamist vanglas. Kaebaja taotleb kaebuses esialgse õiguskaitse kohaldamist, et temale saaks koheselt saata vanglasse iga nädal 5 kg pakke ja lubatud oleks toiduainete saatmine. Kaebaja taotleb riigilõivust vabastamist, kuna tal puuduvad rahalised vahendid. Kaebaja soovib riigi poolt advokaati.
2.Kohus palus 28.05.2020. a kohtunõudega Tartu Vanglal teada anda, kas kaebaja on pöördunud kohtueelselt vaide või muude avaldustega Tartu Vangla poole seoses paki saatmisega ja lubatud esemetega.
3.Tartu Vangla esitas 04.06.2020. a vastuse kohtunõudele, milles selgitas, et pakke on vahistatutel justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 ,,Vangla sisekorraeeskiri’’ (VSKE) § 57 lg 4 kohaselt võimalik saada kahe kuu jooksul kuni kümne kilogrammi ulatuses. Pakis lubatud esemed on loetletud sama määruse §-s 741: 1) riideesemed ja jalanõud; 2) küünelõikur ja kamm; 3) kirjatarbed, sealhulgas paberid, kirjutusvahendid, ümbrikud, margid, postkaardid; 4) raamatud, perioodilised väljaanded, õigusaktid; 5) kehtetu; 6) religioosne sümboolika; 7) fotod; 8) prillid arsti loal, välja arvatud päikeseprillid.
Tartu Vangla dokumendiregistri andmetel ei ole A.N. Tartu Vanglasse saabumisest kuni käesoleva hetkeni esitanud pöördumisi seoses vahistatutele saada lubatud esemetega pakis või pakkide temaatikaga üldisemalt. Tartu Vangla leiab, et A.N.i esialgse õiguskaitse taotlus on põhjendamatu. Kuna kinni peetav isik pole pöördunud antud küsimuses esmalt vangla poole, puudub asjakohane menetlus, milles halduskohus saaks esialgset õiguskaitset kohaldada. Kuna A.N.ile on erinevalt arestimajadest lisaks tasuta tavatoitlustamisele tagatud vanglas võimalus kasutada kaupluse teenuseid erinevate toodete, sh toiduainete soetamiseks, puudub ka reaalne vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kohtu seisukoht
4.Kohus leiab, et kaebajal on kohustamisnõude osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, mistõttu ei ole kohustamiskaebuse kohtule esitamine lubatav.
5.Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kohus ei saa võtta menetlusse kaebust, kui kaebajal on läbimata vangistusseadusest tulenev kohustuslik kohtueelne menetlus (HKMS § 47 lg 1).
6.Tartu Vangla on 04.06.2020. a vastuses kohtunõudele kinnitanud, et kaebaja ei ole kohtueelselt vangla poole pöördunud seoses vahistatutele saada lubatud esemetega pakis või pakkide temaatikaga üldisemalt.
7.HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Seetõttu kuulub A.N.i kaebus Tartu Vangla kohustamiseks lubada iganädalast paki saatmist, sh toiduainete saatmist, tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
8.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse nõuetekohase kaebusega. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
9.Kuna A.N.i kaebus kuulub tervikuna tagastamisele ning käesolevalt ei toimu ka vaidemenetlust vanglas, siis ei ole esialgse õiguskaitse taotluse esitamise formaalsed eeldused täidetud vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg-tele 2 ja 5. Esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav.
10.Kohus leiab, et A.N.il puudub ka esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebajale on vastavalt VangS § 48 lg-le 1 tagatud õigus osta soovi korral vangla kauplusest toiduaineid. VangS § 48 lg-s 1 on sätestatud, et kinnipeetav võib oma isikuarvel oleva raha eest sisekorraeeskirjades sätestatud korras osta toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud. Kuna arestimajas ei ole võimalik vahistatul kasutada kaupluseteenust, siis on arestimajas vahistatule lubatud saata pakis juur- ja puuvilju, mahla, mahlajooke (mitte klaasega metalltaaras), küpsiseid, kuivikuid, viilutatud saia ja leiba, soolakala, konserve (mitte klaasega metalltaaras), täissuitsuvorsti, termiliselt töödeldud või soolaliha, kompvekke (välja arvatud karamell) (siseministri 27.09.2011. a määrusega nr 21 kehtestatud „Arestimaja sisekorraeeskiri“ § 36 lg 2 p 9).
11.Kohus leiab, et kaebaja põhiõigusi ei saa intensiivselt rikkuda toiduainete vanglasse saatmise keeld, samuti ole kohtu hinnangul vanglas vahistatutele pakis lubatud esemete saatmise piirangud toiduainete osas ebaproportsionaalsed. Olukorras, kus vahistatul on õigus vangla kauplusest osta täiendavalt enda tarbeks toiduaineid, on vahistatu lähedastel võimalus pakiga toiduainete saatmise asemel võimalik kaebajat toetada rahaliselt, et kaebaja saaks endale lubada täiendavaid toiduaineid lisaks vanglas tagatud toitlustusele.
12.Kohus jätab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 249 lg 5 alusel läbi vaatamata.
13.Kaebaja esitas kaebuses menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis ei ole taotluse lahendamiseks vajadust ning kohus jätab kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotluse läbi vaatamata.
14.Kaebaja on koos kaebuse kohtule esitanud soovi, et temale antakse riigi poolt advokaat, mida kohus tõlgendab kui taotlust riigi õigusabi saamiseks.
15.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohus jätab kaebaja taotluse rahuldamata. Kohtu hinnangul on kaebaja ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja on korduvalt esitanud kaebusi kohtumenetluses. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Kuigi riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks on taotleja maksejõuetus, on kohtupraktikas asutud seisukohale, et kui kohus teeb taotluse põhjal kindlaks RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud aluse, ei pea kohus enam hindama taotleja majanduslikku seisundit vastavalt sama seaduse §-le 6 lg 1. Kuna kohus leiab, et esineb RÕS § 7 lg 1 p-st 1 tulenev kohane alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis antud juhul puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja maksejõuetuse kindlakstegemiseks.
16.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus taotleja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
17.Kohus ei pea vajalikuks koguda asja lahendamiseks täiendavaid tõendeid. HKMS § 62 lg 2 järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Täiendava tõendite või arvamuste kogumist ei pea kohus vajalikuks, sest kaebus kuulub tervikuna tagastamisele, ning jätab kaebaja sellekohase taotluse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.