Igor Abdulajevi kaebus Tartu Vangla 12.12.2019.a käskkirja nr 1-1/191 punkti 10 osaliseks tühistamiseks, vangla kohustamiseks raamatute roteerimise sagedust uuesti otsustama ja mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses raamatute vähese roteerimisega
Menetlusosalised
Kaebaja – Igor Abdulajev Vastustaja – Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
Tagastada kaebus.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määrus ja selle venekeelne tõlge toimetatakse kätte kaebajale.
Asjaolud
1.Tartu Vangla direktori 12.12.2019.a käskkirja nr 1-1/191 (tl 18-19) punktiga 10 muudeti Tartu Vangla kodukorra (edaspidi kodukord) punkti 18.3. Muuhulgas sõnastati selle alapunktis
18.3.2.alljärgnev lause: „Avatud osakondades lugemiseks mõeldud teavikuid roteeritakse vähemalt kord poolaastas, millest teavitatakse kinnipeetavaid vähemalt 1 nädal ette“. Käskkirja punkt 10 jõustus alates 01.01.2020.
Igor Abdulajev (edaspidi kaebaja) esitas 30.01.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse (tõlge tl 6) määruse punktis 1 nimetatud käskkirjale. Kaebaja täiendas 12.04.2020 kaebust kahju hüvitamise nõudega (tl 12). Kaebaja palus tühistada Tartu Vangla direktori 12.12.2019. a käskkirja nr 1-1/19 punktis 10 kodukorra muutmise nii, et raamatuid roteeritakse vähemalt kord poolaastas, ja kohustada vanglat seda uuesti lahendama. Kaebaja põhjendas, et kuni 01.01.2020 kehtis eelmine käskkiri, mis lubas kasutada raamatukogu 1 kord kuus ja valida sai 7 raamatut 2000-3000 eksemplarist. Muudatusega on valik on muutunud vaesemaks 10 korda. Kaebaja esitas koos kaebusega taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja palus edastada talle tõlke. Kaebaja taotles mittevaralise kahju hüvitamist seoses inimväärikuse alandamise ja vaimse tervise kahjustamisega. Kaebaja nõudis kahju hüvitamist 300 eurot aastas.
3.Kohus tegi kindlaks järgnevad kaebaja avaldused kohtueelses menetluses ja vastused neile.
3.1.Kaebaja esitas Tartu Vanglale Justiitsministeeriumile adresseeritud vaide (tl 21), mis registreeriti esmalt 18.12.2019 vaidena nr 1-11/455-1, seejärel 07.01.2020 taotlusena nr 624/156-1. Kaebaja vaidlustas määruse punktis 1 nimetatud käskkirja osas, mille kohaselt roteeritakse teavikuid vähemalt üks kord poolaastas. Kaebaja taotles muuta käskkirja nii, et asendada „üks kord poolaastas“ sõnadega „üks kord kuus“. Tartu Vangla jättis taotluse 15.01.2020.a vastusega nr 6-24/156-2 (tl 22) rahuldamata. Vangla hinnangul taotles kaebaja raamatukogu korra taastamist ja raamatute sortimendi uuendamist üks kord kuus. Vangla leidis, et tal puudub kohustus laenutatavate raamatute sortimenti iga kuu muuta ning kaebajal puudub õigus sellist toimingut nõuda. Vangla hinnangul kehtestati uus kord kooskõlas õigusaktidega. Kuna uus kord eelmisest korrast kardinaalselt ei erine ja teeb raamatud kättesaadavamaks, ei ole kehtestatud korra muutmine põhjendatud. Kaebaja esitas 24.01.2020 vangla vastusele vaide (reg nr 1-11/62-1, tl 29), milles ta ei nõustunud raamatute roteerimisega kord 6 kuu jooksul ja taotles edastada tema vaie nr 624/156-1 Justiitsministeeriumile. Tartu Vangla tagastas vaide 12.02.2020.a otsusega nr 1-11/62-2 (tl 8) vaideõiguse puudumise tõttu.
3.2.Justiitsministeeriumis registreeriti 20.01.2020 kaebaja vaie (reg nr 11-7/19-3, tl 3), milles kaebaja taotles muuta määruse punktis 1 nimetatud käskkirja ja kodukorra punkti 18.3 nii, et raamatuid roteeritakse üks kord kolme kuu jooksul. Justiitsministeerium tagastas vaide (reg nr 11-7/19-7, tl 4), kuna see polnud esitatud Tartu Vangla kaudu.
3.3.Kaebaja esitas 08.01.2020 Tartu Vanglale taotluse (reg 13.01.2020 nr 6-24/317-1, tl 24), milles palus vahetada sektorite vahel raamatuid, sest tal on kõik juba läbi loetud. Tartu Vangla selgitas 15.01.2020.a vastuses nr 6-24/317-2 raamatukoguteenuse ümberkorraldusega vahetusi/laenutusi ei toimu.
(tl
25), et
seoses
Kaebaja esitas 22.01.2020 vaide (reg 24.01.2020 nr 1-11/61-1, tl 27), milles ta taotles roteerimise aja uut otsustamist ja esialgse õiguskaitse korras võimaldada laenutada 7 uut ilukirjanduse raamatut. Tartu Vangla tagastas vaide 18.02.2020.a otsusega nr 1-11/61-3 (tl 9) vaideõiguse puudumise tõttu.
3.4.Kaebaja esitas 12.02.2020 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks (reg nr 1-13/28-1, tl 30) seoses inimväärikuse alandamise ja psüühilise tervise kahjustamisega. Kaebaja on puudega isik, kes vajab kasulikku tegevust ning vangla ei vaheta (roteeri) raamatuid nii tihti kui kaebaja vajab. Kaebaja soovis hüvitist iga poole aasta eest 150 eurot. Tartu Vangla jättis 09.04.2020.a otsusega nr 1-13/28-2 (tl 13-14) taotluse rahuldamata. Kohtu seisukoht
4.Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
5.HKMS § 133 lg 1 kohaselt peetakse kaebusega kaitstava õiguse riivet väheintensiivseks, kui tegemist on varaliselt hinnatava hüvega ja hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kaebaja soovis kahju hüvitamist 300 eurot aastas. Arvestades, et kaebaja vabaneb praegustel andmetel vanglast 03.10.2023, ei ületaks ka kogu tema vangistuse lõpuni tasutav võimalik kahjuhüvitis 1000
eurot. Seega on kaebaja ise määratlenud oma õiguste riive väheintensiivsena HKMS § 133 lg 1 mõistes. Seda, et kaebaja hinnangul ei roteerita kinnipeetavatele lugemiseks kättesaadavaid raamatuid piisavalt sageli, ei saa pidada ka sisult intensiivseks riiveks. Vaidlus puudub selles, et kaebajal on võimalus raamatukoguteenust kasutada. Kohus mõistab kaebust nii, et kaebaja väitel on korraga ehk ühe rotatsiooniperioodi jooksul valikus ca 300 venekeelset raamatut. Valdava osa venekeelsetest raamatutest moodustavad kaebaja sõnul need, mida ta ei loe (kirjad, nõukogudeaegne kirjandus, õpikud, ulmekirjandus) ning tal on uue korra kehtestamise tõttu lugeda ca 80 raamatut 6 kuuks, s.o ligikaudu 14 raamatut kuus. Kohtu hinnangul ei saa kaebaja kirjeldatud raamatute hulka pidada väheseks. See, et kaebaja osasid raamatuid lugeda ei soovi, on tema oma valik. Kohtupraktikas on selgitatud, et vangistuse sisu on isikult vabaduse võtmine, st teatud ajaks piiratakse isiku liikumisvõimalust ja võimalust realiseerida sellega olemuslikult seotud subjektiivseid (põhi)õigusi. Vangistust ei ole õige mõista üksnes füüsilise liikumisvabaduse piiranguna, vaid kinnipeetava kogu eluolu seotakse vanglaga. Kinnipeetava vabadus allutatakse vangistusseaduse (VangS) 2. ja 3. peatükist tulenevatele piirangutele, mis on vajalikud vangistuse kui karistuse täideviimiseks (Riigikohtu üldkogu 07.12.2009.a otsus nr 3-3-1-5-09, p 30). Kinnipeetava vaba eneseteostuse määr, mille piiramisele kaebaja viitab, ei saa olla vangistuses samasugune nagu väljaspool seda.
6.Kohtu hinnangul on asjaoludest tulenevalt kaebuse nõuete rahuldamine ebatõenäoline. Ühestki õigusaktist ei tulene kaebajale subjektiivset õigust nõuda raamatukoguteenuse osutamist vanglas, rääkimata sellest, et kaebaja saaks esitada nõudeid raamatute kogusele, valikule või kättesaadavusele. VangS § 30 kohaselt on vanglal kohustus tagada võimalus lugeda üleriigilisi päevalehti ning ajakirju. Raamatute s.h ilukirjanduse lugemise võimaldamise kohustust õigusaktidega ette ei nähta. Kohtupraktika kohaselt on vangla raamatukogust raamatute laenutamise ja TV vaatamise võimaluse puhul tegemist vangistust leevendava meelelahutustegevusega (EIK Suurkoja 20.10.2016. a otsus 7334/13 (Muršić vs. Horvaatia), p 162). Kaebaja ei saa esitada sellise tegevuse pakkumisele omapoolseid nõudeid. Vangistuse täideviimise eesmärk on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine (VangS § 6 lg 1). Kaebajale loodud võimalust lugeda raamatuid ning arendada sel viisil oma maailmapilti ja ellusuhtumist võib käsitleda ka ühe tegevusena tema õiguskuulekale käitumisele suunamisel. Vangla kodukorra p 18.3 seletuskirja kohaselt tagab raamatukoguteenus kinnipeetava arenguks vajaliku informatsiooni kättesaadavuse ja soodustab isiksuse üldise arengutaseme tõusu. Vanglal on ulatuslik otsustusõigus selles, kuidas VangS § 6 lg 1 nimetatud eesmärke saavutada. Kaebajal ei ole õigust nõuda, et vangistuse eesmärkide saavutamine toimuks mingil kindlal viisil. See, missuguses mahus raamatukoguteenust osutatakse ja kuidas seda korraldatakse, on vangla sisemise töökorralduse küsimus ning kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus seda endale meelepärasena nõuda. Eelnevast tulenevalt on nii tühistamis- kui kohustamisnõuete rahuldamine ebatõenäoline.
7.Vähe eduväljavaateid on ka kaebaja nõudel hüvitada väärikuse alandamise ja vaimse tervise kahjustamisega tekitatud mittevaraline kahju. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 alusel võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § 3,
4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Mittevaraline kahju hõlmab isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. Valu ja kannatusi ei saa objektiivselt mõõta või väljendada, seetõttu saab kohus lähtuda üksnes väidetavalt kahju põhjustanud juhtumi asjaoludest ning hinnata, kas on tõenäoline, et selline juhtum põhjustas kaebaja väidetud valu ja kannatusi. Kohtupraktika põhjal tuleb mittevaraline kahju hüvitada rahas, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Kohtule ei nähtu kaebuse asjaoludest, et kaebaja inimväärikust oleks alandatud või kaebajale oleks põhjustatud rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Põhjusliku seose leidmine raamatute valiku ja kaebaja vaimse tervise võimaliku halvenemise vahel on ebatõenäoline. Kohus on kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust lahendades 10.02.2020.a määruses selgitanud, et kaebajal on alternatiivsed võimalused kasuliku tegevuse leidmiseks (haldusasi 3-20-187). Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju rahaline hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lõige 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete osas. Kohus ei näe võimalust, et kaebaja saavutaks kaebuse asjaoludel mittevaralise kahju hüvitamise rahas.
8.Kokkuvõttes on kohtu hinnangul HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise eeldused täidetud. Kohus tagastab kaebuse tervikuna. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti halduskohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
9.Kaebaja esitas menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis ei ole taotluste lahendamiseks vajadust.
10.Kaebaja taotles kaebuses tõlke tegemist. Kohus mõistab kaebaja taotlust nii, et kaebaja soovib saada tõlget käesolevast kohtumäärusest. Kohus edastab määruse kaebajale koos tõlkega vene keelde.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.