XXi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 23.04.2019 otsuse nr 4.21/5231-1 ja 22.07.2019 vaideotsuse nr 4.2-1/5231-5 tühistamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebuse esitaja – XX; Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ursula Tropp
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus ning tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 23.04.2019 otsus nr 4.2-1/5231-1;
2.Tühistada ka Politsei- ja Piirivalveameti 22.07.2019 vaideotsus nr 4.2-1/5231-5;
3.Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt menetluskuluna välja 30 eurot
Edasikaebamise kord
kaebaja
kasuks
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 29.05.2020. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.
Politsei- ja Piirivalveameti 23.04.2019 otsusega nr 4.2-1/5231-1 sundvõõrandati XXile kuulunud padrunid ja tulirelvad: vintraudsed püssid Sako-TRG ja SM-2 ning püstolid Sig-Sauer-P-230 ja Toz-35. Hüvitis määrati ainult ühe relva eest summas 250 eurot.
2.XX esitas 10.07.2019 Politsei- ja Piirivalveameti sundvõõrandamise otsuse peale vaide, millega palus uuendada relvade vabatahtliku võõrandamise tähtajad. Samas oli tehtud etteheiteid ka sundvõõrandamisel määratud hinna osas.
3.Politsei- ja Piirivalveamet jättis 22.07.2019 vaideotsusega nr 4.2-1/5231-5 vaide rahuldamata.
4.XX esitas 21.08.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti 23.04.2019 otsuse nr 4.2-1/5231-1 ning Politsei- ja Piirivalveameti 22.07.2019 vaideotsuse nr 4.2-1/5231-5 tühistamise nõudes. Koos kaebusega oli esitatud ka esialgse õiguskaitse taotlus, milles paluti peatada 23.04.2019 sundvõõrandamise otsus nr 4.2-1/5231-1.
5.Tallinna Halduskohus rahuldas 09.09.2019 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas Politsei- ja Piirivalveameti 23.04.2019 otsuse nr 4.2-1/5231-1 täitmise kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
6.Tallinna Halduskohtu 07.10.2020 määrusega võeti XXi kaebus menetlusse. Politsei- ja Piirivalveamet vastas kaebusele 11.11.2019.
7.Tallinna Halduskohtu 16.03.2020 määrusega määrati haldusasi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses. Tallinna Halduskohtu 27.05.2020 määrusega muudeti kohtulahendi avalikult teatavakstegemise aega.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
8.Kaebaja selgitab, et on vaidlustanud nii vastustaja poolt relvade vabatahtliku võõrandamise tähtaja mitteennistamise kui ka relvade eest makstava hüvitise suuruse. Juhul kui relvad vastustaja poolt võõrandatakse, ei ole enam võimalik relvi tagasi saada. Samas on relvade hulgas kaebaja isale kuulunud relvi, mis omavad kaebaja jaoks emotsionaalset väärtust. Samuti pole võimalik kindlaks teha relvade sisukorda, et hinnata nende väärtust.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
9.Vastustaja kaebusega ei nõustu ja palub jätta see rahuldamata. Vaidlustatud haldusaktid on kooskõlas seaduses sätestatud nõuetega ning sisaldavad kaalukaid põhjendusi ja selgitusi. Vaidlusaluste esemete hinna kujunemine ja arvestuse käik kajastub sundvõõrandamise otsuses.
10.Relvaloa kehtivuse lõppemisel on relvaomanikul kohustus üleandmise päevast alates kolme kuu jooksul relvad ja laskemoon võõrandada (RelvS § 44 lg 6). RelvS § 44 lg 8 järgi tuleb võõrandamisele kuuluv relv, mida omanik võõrandanud ei ole ning mis on hoiule antud, sundvõõrandada. Seadusandja ei ole andnud PPA-le õigust otsustada, kas relv ja laskemoon sundvõõrandada või mitte. PPA-le tuleb seadusest kohustus relv ja laskemoon sundvõõrandada, kui relvaomanik RelvS § 44 lg-s 6 sätestatud tähtaja jooksul ise relva ja laskemoona ei võõranda. PPA sundvõõrandas kaebaja relvad ja laskemoona, kuna kaebajal puudus kehtiv relvaluba ja ta ei olnud seaduses sätestatud tähtaja jooksul vabatahtlikult relvi ega laskemoona võõrandanud. PPA selgitas kaebajale võõrandamiskohustust juba 04.06.2018 relvade ja laskemoona hoiule võtmisel. Vabatahtliku võõrandamise tähtaja ennistamiseks puudub alus. Kaebaja relvaluba kehtis kuni 03.05.2018 ning sundvõõrandamise otsus tehti alles 23.04.2019, mis tähendab, et sisuliselt oli kaebajal peaaegu aasta oma relvade ja laskemoona vabatahtlikuks võõrandamiseks aega.
11.Kaebajal oli kohustus oma relvad ja laskemoon võõrandada. Menetlustoiminguks, mille tähtaja ennistamist kaebaja taotles, saab olla võõrandamise loa taotluse esitamine. Kuna kaebaja väitis, et ta
oli eksitusse viidud, et kriminaalmenetluse kestel ei ole tal võimalik oma relvi ja laskemoona võõrandada ning kriminaalmenetlus lõpetati 30.04.2019, langes samal päeval ära ka menetlustoimingu (võõrandamise loa taotluse esitamine) sooritamist takistav asjaolu. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus on kaebaja poolt digitaalselt allkirjastatud 30.04.2019, seega sai ta kriminaalmenetluse lõppemisest ka samal päeval teada ning kahe nädalane tähtaeg menetlustoimingu (võõrandamise loa taotluse esitamine) tähtaja ennistamiseks hakkas kulgema. Isegi kui lugeda 10.07.2019 esitatud vaie tähtaja ennistamise taotluseks, on see esitatud hilinenult.
12.RelvS § 44 lõikest 6 tuleneb kaebajale kohustus relvad ja laskemoon relvaloa kehtivuse lõppemisel võõrandada. Relva ja laskemoona võõrandamiseks peab kaebaja taotlema võõrandamise luba. Kuna relvaomanik peab olema kursis võõrandamise tingimustega, ei saanud talle jääda ka ekslikult muljet, et kriminaalmenetluse kestel ei saa relvi võõrandada.
13.Vabariigi Valitsuse 19.12.2001 määruse nr 146 „Sundvõõrandamisele kuuluva relva ja laskemoona eest väljamakstava hüvitise arvestamise ning maksmise kord“ § 2 lg 1 kohaselt määrab PPA hüvitise arvestamiseks temale hoiule antud sundvõõrandamisele kuuluva relva või laskemoona hariliku väärtuse tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 tähenduses. Määruse nr 146 § 2 lg 2 kohaselt on relva ja laskemoona hariliku väärtuse määramisel aluseks riigis kujunenud relva ja laskemoona keskmine müügihind. Sundvõõrandamise otsuses on põhjendatud, mis asjaoludele tuginedes vastustaja määras hüvitamisele kuuluva summa. Kaebaja esitatud relvade müügikuulutused ei tõenda tema relvade väärtust vaid need kajastavad müügipakkumise hindu Ameerikas ja Soomes, mis ei tõenda tema relvade harilikku väärtust Eesti turul. Kaebaja relvade ja laskemoona harilik väärtus määrati kindlaks 10.04.2019 aktiga nr 4.3-4/265-1, mille komisjoni liikmeteks olid Põhja prefektuuri lubadegrupi juhtivmenetleja, Põhja prefektuuri lubadegrupi lubadeametnik ja Taktikalise Laskmise Keskuse relvainstruktor. Seega on tegemist spetsialistidega, kes oma igapäevatöös puutuvad pidevalt kokku relvade ja nende võõrandamisega ning on kursis Eesti relvaturu olukorraga. Relvad SM-2 ja Toz-35 on kitsa spordialaga tegelemiseks mõeldud relvad, mis ei ole tänapäeval enam kasutusel ning seetõttu puudub ka järelturg ehk neid ei ole võimalik müüa. Sig-Sauer-P-230 on tugevalt kulunud, laskemoona hinnatakse kalliks ja nõudlus järelturul puudub. Seetõttu määrati nende relvade väärtuseks 0 eurot. Kuna laskemoona hoiutingimused ja seisukord on teadmata ning üksikute kuulide ja padrunite näol puudub laskemoonal järelturg (turul pakutakse uut laskemoona, üksikult vana laskemoona müüki ei võeta), on ka laskemoona väärtus 0 eurot. Ainuke relv, millele määrati rahaline väärtus, on Sako-TRG. Ka see relv on kulunud ja tal on korrosiooni jäljed. Hariliku väärtuse määramisel arvestatakse lisaks relvade seisukorrale ka relva võõrandamise võimalusega. Kuna potentsiaalne ostja arvestab ka sellega, milliseid kulutusi tuleb tal relva korrastamiseks teha, arvestatakse sellega ka hariliku väärtuse määramisel ehk ostjale kindlasti tekkivad kulutused (korrosiooni eemaldamine) arvestatakse väärtusest maha.
KOHTU PÕHJENDUSED
14.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Politsei- ja Piirivalveameti 23.04.2019 otsust nr 4.21/5231-1 ja 22.07.2019 vaideotsust nr 4.2-1/5231-5 ning taotletud nende tühistamist. Selliselt on kaebus Tallinna Halduskohtu 07.10.2019 määrusega menetlusse võetud. Seonduvalt nõuete fikseerimisega ei ole protsessiosalised vastuväiteid esitanud. Politsei- ja Piirivalveameti 23.04.2019 haldusaktiga nr 4.2-1/5231-1 otsustati sundvõõrandada XXile kuulunud kaks vintraudset püssi (Sako-TRG ja SM-2) ning kaks püstolit (Sig-Sauer-P-230 ja Toz-35), samuti laskemoon. Hüvitist otsustati maksta nende eest kokku 250 eurot. Sisuliselt määrati aga 250 euro suurune hüvitis võõrandamisele kuuluva vintraudse püssi Sako-TRG eest. Ülejäänud relvad ning laskemoon hinnati väärtusetuks. Politsei- ja Piirivalveameti 22.07.2019 vaideotsusega nr 4.2-1/5231-5 lahendati
23.04.2019 otsuse peale esitatud vaiet ning jäeti see rahuldamata. Põhivaidlus väljendub siiski 23.04.2019 otsuse nr 4.2-1/5231-1 õiguspärasuse küsimuses ning vaideotsuse võib taolistes situatsioonides ja eelkõige õigusselguse huvides tühistada sel juhul kui nõndanimetatud esialgne otsustus nr 4.2-1/5231-1 peaks osutuma õigusvastaseks.
15.Kaebuses on märgitud, et vaidlustatakse nii relvade vabatahtliku võõrandamise tähtaja ennistamata jätmist kui ka relvade eest makstava hüvitise suurust. Mis puutub sundvõõrandamisse kui sellisesse, siis on vastustaja selgitanud, et olukorras, kus relvaluba kehtis kuni 03.05.2018 ning võõrandamiskohustust oli selgitatud juba relvade ja laskemoona hoiule võtmisel 04.06.2018, ei olnud relvade vabatahtliku võõrandamise tähtaja ennistamiseks alust. Seejuures on vastustaja tuginenud relvaseaduse § 44 lõigetele 6 ja 8, mille kohaselt pidi kaebaja taolises situatsioonis võõrandama relvad ja laskemoona kolme kuu jooksul sama seaduse § 63 lg 2 punktides 1 ja 3 nimetatud isikule või alustama võõrandamist eelnimetatud paragrahvi ja lõike punkti 2 (komisjonimüüki puudutav regulatsioon) alusel, sest vastasel korral kuulub hoiule antud relv või laskemoon sundvõõrandamisele. Kohus nõustub üldjoontes vastustaja põhjendustega selles osas, mis seostuvad relvade vabatahtliku võõrandamise tähtaja ennistamata jätmisega, kuid see ei tähenda seda, et vaidlustatud haldusaktide tühistamise järgselt ei võiks küsimust uuesti kaaluda ning relvade allesjätmise võimalusi arutada. Nii näiteks on vastustaja märkinud esialgse õiguskaitse taotluse kohta antud 06.09.2019 seisukohas, et enne kohtumenetluse lõppemist relvade realiseerimist ei otsustata ja et kehtiva relvaloa olemasolul oleks võimalik relvad ka tagastada või kui kaebaja soovib relvi näiteks laskekõlbmatuna alles hoida, siis on vaja esitada relvaseaduse § 80 lõikes 2 toodud nõuetele vastav taotlus.
16.Kaebaja on vaidlustanud ka hüvitise suurust. Hüvitis ei sõltu relvaomaniku varasemast tegevusest või tegevusetusest ning sundvõõrandatavate relvade eest õiglase hüvitise määramise kontekstis see enam asjassepuutuv ka ei ole. Relvaseaduse alusel sundvõõrandamisele kuuluva relva ja laskemoona eest väljamakstava hüvitise arvestamist reguleerib Vabariigi Valitsuse 19.12.2001 määrusega nr 416 kehtestatud kord. Määrusega nr 416 kehtestatud korra teise paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohaselt tuleb Politsei- ja Piirivalveametil määrata sundvõõrandamisele kuuluva relva või laskemoona harilik väärtus tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 tähenduses, kusjuures relva ja laskemoona hariliku väärtuse määramisel peab olema aluseks riigis kujunenud relva ja laskemoona keskmine müügihind. Kaebaja seisukohta võib mõista nii, et vaidlustatud haldusaktis nimetatud hinnad nendele tingimustele ei vasta.
17.Menetlusosaliste seisukohti ja esitatud tõendeid hinnates tuleb asuda kokkuvõttes seisukohale, et kaebus on põhjendatud. Kaebaja on esitanud vastavad väljatrükid, mille kohaselt võiks SigSauer-P-230 püstoli hind olla (näiteks) 445 eurot ja vintraudse püssi Sako-TRG väärtus 2400 eurot. Vaidlustatud otsuses on sundvõõrandatavate relvade seisukorda küll lühidalt kirjeldatud, kuid samas ei nähtu seda kuidas see kasutatud relvade keskmise müügihinnaga võiks haakuda. Ühes suhteliselt sarnast vaidlust puudutavas haldusasjas nr 3-17-118 on Tallinna Ringkonnakohtu 16.03.2018 lahendi punktis 16 selgitatud, et etteheidet relvade keskmise müügihinna välja toomata jätmise kohta vaidlusaluste relvade väärtuse määramisel, võib pidada põhjendatuks. Sundvõõrandamise otsuses on küll märgitud, et relvad on tugevalt kulunud ja järelturg puudub, kuid olukorras, kus taolised relvad ei ole turul nõutud, on ka keskmine müügihind selle võrra väiksem. See ei tähenda seda, et järelturg oleks absoluutselt olematu. Mingisugust taustinformatsiooni osade taoliste (võrreldavate) relvade müügi ebaõnnestumise kohta järelturu puudumise tõttu või siis müügihindade võrdlust teataval ajaperioodil ei ole haldusaktis ega vaideotsuses esitatud. Relvade täiesti väärtusetuks hindamine tekitab juba iseenesest küsitavusi. Vintraudse püssi Sako-TRG suhtes on viidatud relvaraua kulumisele ja korrosioonijälgedele, kuid samas ei selgu millise statistika pinnalt on määratud suhteliselt kallihinnalise relva väärtuseks 250 eurot. Mingisugune analüüs
peaks olema esitatud, sest vastasel korral muutub Vabariigi Valitsuse määruses fikseeritud keskmise müügihinna aluseks võtmise nõue sisutuks. Vastustaja on märkinud, et kaebaja esitatud müügikuulutused ei tõenda tema relvade väärtust, mis on iseenesest küll õige, kuid samuti ei tõenda Politsei- ja Piirivalveameti paljasõnalised väited, et kolme relva ja 185 padruni harilik väärtus peaks nende keskmise müügihinna baasil nullini taanduma. Padrunite osas on väidetud, et nende seisukord on teadmata ja turuväärtus puudub, kuid taoline põhjendus on ebaveenev. Seoses eelnimetatuga tekib küsimus, et kuidas saab laskemoona seisukord teadmata olla kui need on politseiasutuses hoiul. Praegu on tegemist situatsiooniga, kus mingisugust keskmisele hinnale viitavat taustinformatsiooni vaidlustatud aktist ega vaideotsusest ei nähtu. Seega ei ole sundvõõrandamise otsus õiglase hüvitise määramist puudutavas osas piisavalt kontrollitav. Kohus ei saa haldusorgani asemel hüvitise suurust kindlaks määrata, küll aga kontrollida seda kas haldusmenetluse seaduse §-s 54 sätestatud haldusakti õiguspärasuse eelduste nõue on täidetud ja kas seejuures ei ole tehtud olulisi kaalutlusvigu. Antud juhul tuleb vaidlustatud otsustus ebapiisava motiveerituse ja oluliste kaalutlusvigade tõttu tühistada. Olenemata sellest, et sundvõõrandamise kui sellise osas võib vastustaja seisukohtadega üldjoontes nõustuda, tuleb vaidlustatud otsus nr 4.21/5231-1 siiski tervikuna tühistada. Vastavalt relvaseaduse § 6 lõikele 2 sundvõõrandatakse relv ja laskemoon õiglase ja kohese hüvitise eest ning sama paragrahvi lõikes 3 on sätestatud, et sundvõõrandamise otsuses näidatakse sundvõõrandamise alus, väljamaksmisele kuuluva hüvitise suurus ja hüvitise saaja. Seega on sundvõõrandamine selle eest õiglase hüvitise määramisega olemuslikult seotud ning sellist haldusakti ei saa tühistada osaliselt.
18.Kaebaja on taotlenud ka vaideotsuse tühistamist. Lähtuvalt eeltoodust ning õigusselguse tagamise printsiibist, tuleb see nõue samuti rahuldada. Vaideotsus tuleb tühistada veel ka seetõttu, et relvi ei ole antud hindamiseks Politsei- ja Piirivalveameti vastavale ekspertkomisjonile. Vabariigi Valitsuse 19.12.2001 määruse nr 416 kolmanda paragrahvi kolmandas lõikes on sätestatud, et kui hüvitise saaja vaidlustab sundvõõrandamise otsuses näidatud hüvitise suuruse, antakse relv hindamiseks sama määruse teise paragrahvi kolmandas lõikes nimetatud ekspertkomisjonile. Vastustaja ei ole seda ekspertkomisjonile lahendamiseks suunanud, märkides kaebuse kohta esitatud kirjalikus vastuses, et vaidest kaebaja sellekohast soovi ei selgunud. Eelnimetatuga ei saa siiski nõustuda. Olenemata sellest, et kaebaja vaide osas vastustaja soovitud tähtajaks enam täpsustusi ei esitanud, nähtub vaideotsusest selgelt, et kaebaja ei nõustunud ka sundvõõrandamise käigus määratud hüvitise suurusega. Arvestades asjaolu, et Politsei- ja Piirivalveameti moodustatud ekspertkomisjoni hinnang puudub, ei saa ka vaideotsust õiguspäraseks pidada.
19.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on vastustaja kahjuks, mistõttu tuleb kaebaja põhjendatud menetluskulu vastustajalt välja mõista. Kaebaja on tasunud 21.08.2019 kaebuselt 15 euro suuruse riigilõivu ning 29.08.2019 ka riigilõivu esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest. Muid menetluskulusid haldusasja materjalist ei nähtu. Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 30 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.