Aleksei Nikiforovi kaebus Viru Vangla 29.01.2019.a käskkirja nr 6-3/68-1 tühistamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja - Aleksei Nikiforov Vastustaja - Viru Vangla, esindaja Agu Rillo
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata
2.Jätta menetluskulud välja mõistmata.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 29. juuni 2020. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Otsus toimetatakse kätte vastustajale. Kaebajale toimetatakse kätte otsus ja selle tõlge vene keelde. Kaebajal on õigus esitada enne kohtuotsuse jõustumist kohtule taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 13).
1.Viru Vangla 29.01.2019.a käskkirjaga nr 6-3/68-1 (tl 11-12, edaspidi vaidlustatud käskkiri) määrati Aleksei Nikiforovile distsiplinaarkaristusena 7 ööpäevaks kartserisse paigutamine. Kaebajale heideti ette Viru Vangla kodukorra p 1.12.7 rikkumist ehk teise kinnipeetava suhtes füüsilise vägivalla kasutamist. Teabe- ja uurimisosakonna juhataja 02.01.2019.a ettekande nr 6-20/28-1 (tl 16) järgi tuvastati sel päeval kinnipeetav TS kehavigastused. Teabe- ja uurimisosakonna andmetel toimus 28.12.2018 kaebaja kambris TS ja kaebaja vahel kaklus. Kaebaja esitas distsiplinaarmenetluses vastuväite, mille järgi ta tegi kaaskinnipeetavaga sporti ja ei kakelnud. Vastustaja leidis, et arvestades TS vigastusi ei ole eluliselt usutavad kaebaja
väited, mille kohaselt tegeleti spordiga ja kaklust ei toimunud. Usutav ei ole ka spordiga tegelemine kaebaja kambris. Vägivalla kasutamine on raske rikkumine. Kaebajal on hulgaliselt kehtivaid distsiplinaarkaristusi.
2.Aleksei Nikiforov esitas punktis 1 nimetatud käskkirjale vaide, mis registreeriti 05.02.2019 numbriga 6-12/53-1 (tl 21-23). Kaebaja leidis, et kakluse toimumise kohta ei ole tõendeid ning tema ja TS tegelesid spordiga. Kaebajale on karistus määratud ebaseaduslikult. Vangla tekitab kaebajale niisuguse tegevusega kahju. Kaebaja taotles vaidlustatud käskkirja ja karistuse tühistamist. 18.02.2019 registreeris vangla vaide täienduse nr 6-12/87-1 (tl 24-25). Selles leidis kaebaja, et kuna talle süüks pandud kaklus toimus 28.12.2018 ja distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri on koostatud 29.01.2019, on karistuse määramine aegunud ning käskkiri tuleb tühistada.
3.Viru Vangla jättis 08.05.2019.a vaideotsusega nr 6-12/87-4 (tl 26) vaide rahuldamata. Põhjenduste kohaselt on asjaolude kontrollimisel küllaldaselt tõendatud kakluse toimumine TS ja kaebaja vahel ning kaebaja süü teise kinnipeetava suhtes vägivalla kasutamisel. Teabeja uurimisosakond on kindlaks teinud, et kaebaja ja TS vahel oli füüsiline konflikt ning pärast selle toimumist leppisid kinnipeetavad kokku, et väidavad vigastused olevat tekkinud sporti tehes. Vastustaja ei tuvastanud uurimispõhimõtte ega põhjendamiskohustuse rikkumist vaidlustatud käskkirja andmisel. Distsiplinaarkaristus on määratud tähtaegselt, kuna vangla sai juhtunust teada teabe- ja uurimisosakonna 02.01.2019.a ettekandest. Menetlusosaliste seisukohad
4.Aleksei Nikiforov (edaspidi kaebaja) esitas 15.05.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse vaidlustatud käskkirja tühistamise nõudes. Kaebaja viitas vaides esitatud põhjendustele. Lisaks distsiplinaarkaristusele kohaldati kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid perioodil 02.01.-14.01.2019 (tl 18-19). Kaebaja nimetas ka seda, et ta soovib saada kompensatsiooni 7-ööpäevase kartseris viibimise eest, kuid mittevaralise kahju hüvitamise nõude kohus tagastas.
5.Viru Vangla märkis 19.11.2019.a vastuses kaebusele, et kaebus on põhjendamatu ja palus jätta see rahuldamata. Vangla oli seisukohal, et kaebaja distsiplinaarkorras karistamine oli õiguspärane, karistus oli rikkumise iseloomu arvestades proportsionaalne ning selle määramisel ei rikutud menetlusreegleid. Vastustaja jäi distsiplinaar- ja vaidemenetluses esitatud seisukohtade juurde ja palus nendega arvestada. Vägivalla kasutamine kinnipeetava poolt ei ole aktsepteeritav ja on rikkumine, mis nõuab vanglapoolset reaktsiooni s.h distsiplinaarvõimuga mõjutamist. Karistuse määramise tähtaega pole rikutud. Kohtu seisukoht
6.Kaebaja sõnul ei ole ta talle süüks pandavat tegu toime pannud ja kaaskinnipeetavaga kakelnud. Valvuri 02.01.2019.a ettekande nr 6-20/26-1 (tl 14) kohaselt viidi kinnipeetav TS sel kuupäeval meditsiinikabinetti protseduurile ning selle käigus tuvastati kinnipeetaval välisel vaatlusel paranevad vigastused. Neist on vaidlusaluse juhtumiga seostatavad parema kaenlaaluse piirkonnas punane triip, parema õlavarre piirkonnas kolm kriimustust ja vasaku silma all rohelist-kollast värvi hematoom (muud ettekandes nimetatud vigastused olid isikul juba varem, vt tl 27 pöördel). Teabe- ja uurimisosakonna 02.01.2019.a ettekande nr 6-20/28-1 (tl 16) järgi selgus asjaolude
kontrollimisel, et kaebaja ja TS vahel toimus 28.12.2018 kella 11.45 paiku kaebaja kambris K510 kaklus. Vaideotsuse lisaks olevast 09.01.2019 õiendist (tl 27 pöördel – 28) nähtub, et vangla on asjaolude väljaselgitamiseks vestelnud kaebaja, TS ja veel kolme kinnipeetavaga, kes paiknesid samas osakonnas, kus konflikt aset leidis. Videosalvestis sündmuse kohta puudub, kuna tegevus toimus kambris. Isikutelt saadud informatsiooni põhjal tekkis kaebaja ja TS vahel esiti poolnaljatlev konflikt, mis läks üle tõsisemaks konfliktiks: TS tõukas tugevalt kaebajat, kaebaja lõi TS rusikaga näkku ning sellele järgnes vastastikune rüselus. Rüseluse lõppedes kinnipeetavad leppisid ära ja ütlesid, et nad maadlesid / tegid trenni. Kuna konflikti mõlemad osapooled tegutsesid võrdväärsetena ja polnud selge, kumb esimesena füüsiliselt reageeris, siis kriminaalmenetlust ei alustatud ja ettekanne nr 6-20/28-1 suunati distsiplinaarmenetluse läbiviimise otsustamiseks. Kohtu hinnangul on vastustaja eeltoodu põhjal õigesti teinud järelduse, et kaebaja osales teise kinnipeetavaga toimunud füüsilises konfliktis. Selle versiooniga ühtivad kõigi ära kuulatud isikute, välja arvatud kaebaja seletused. Samuti ühtivad sellega TS tuvastatud vigastused. Ükski asjaolu ei toeta kaebaja väidet, et ta tegeles koos TS oma kambris spordiga. Vastustaja on õigesti tuginenud sellele, et kahe kinnipeetava spordiga tegelemine kaebaja kambris, nii et tekivad eelpool kirjeldatud vigastused, on ebausutav. Kohus juhtis 26.09.2019.a määruses kaebaja tähelepanu sellele, et tema vastuväited on üldsõnalised ning andis kaebajale võimaluse selgitada, miks õiendis välja toodud tõendeid tuleb pidada ebausaldusväärseks või missuguste omapoolsete tõenditega kaebaja need ümber lükkab. Kaebaja täiendavaid selgitusi ei esitanud.
7.Vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 kohaselt võib vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldada kinnipeetavale distsiplinaarkaristust. VangS § 67 p 1 sätestab kinnipeetava kohustuse täita vangla sisekorraeeskirju ja alluda vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Viru Vangla kodukorra (edaspidi kodukord) p 1.12.7 alusel on kinnipeetaval keelatud kasutada füüsilist ja/või vaimset vägivalda teiste kinnipeetavate, vanglateenistujate ning teiste isikute suhtes. Kohus näitas eespool, et tõendatud on füüsilise konflikti toimumine kaebaja osalusel, mille tulemusena tekkisid kaaskinnipeetaval kehavigastused. Kaebaja rikkus kodukorra p 1.12.7 ehk pani toime distsiplinaarsüüteo.
8.Kaebajale distsiplinaarkaristuse määramist ei takistanud see, et kaebaja suhtes kohaldati seoses sama juhtumiga ka täiendavaid julgeolekuabinõusid. Tegemist on erineva sisu ja eesmärgiga abinõudega. Distsiplinaarkaristus määrati kaebajale toime pandud teo eest. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oli suunatud tulevikku ja mõeldud kaebajast lähtuva võimaliku ohu ennetamiseks.
9.Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et talle määrati distsiplinaarkaristus hilinenult. VangS § 64 lg 41 esimese lause kohaselt võib distsiplinaarkaristuse määrata kuue kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast arvates. Vastustaja sai rikkumise toimepanemisest teada siis, kui TS tuvastati erinevad kehavigastused s.o 02.01.2019. Distsiplinaarkaristus määrati 29.01.2019 ehk ühe kuu jooksul sellest kuupäevast. Kaebaja ei ole välja toonud asjaolusid või esitanud tõendeid selle kohta, et vastustaja sai toimunud kaklusest teada varem.
10.Kaebaja ei ole esile toonud muid asjaolusid või põhjendusi, miks pidada vaidlustatud käskkirja õigusvastaseks. Kohtu hinnangul on vastustaja distsiplinaarmenetluse läbi viinud menetlusreegleid järgides, selgitanud välja olulised asjaolud ning toonud vaidlustatud käskkirjas piisava põhjalikkusega välja kaalutlused, mille alusel kaebajale määrati karistuseks kartserisse paigutamine 7 ööpäevaks. Kaebaja sai esitada oma vastuväited ja neid on vaidlustatud käskkirjas kaalutud. Kaebaja väited ei anna alust vaidlustatud käskkirja tühistamiseks. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulud. Selgitused
11.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 109 lg 2 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Vastustaja teatas, et tal ei ole kulusid, mille väljanõudmist kaebajalt ta taotleks (tl 38 pöördel). Menetluskulude väljamõistmine ei ole võimalik. Sel juhul puudub vajadus ka menetluskulude jaotuse määramiseks. Kui pooltel menetluskulusid oli, siis jäävad need poolte endi kanda.
12.Kohus vabastas kaebaja 26.09.2019.a määrusega lõplikult riigilõivu tasumise kohustusest. Sel juhul puudub vajadus käsitleda riigilõivu küsimust otsuses.
13.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui kaebaja seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.