Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks väljastada kuus ümbrikku koos markidega ning mittevaralise kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Juri Kolesnikov Vastustaja – Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
1.Tagastada Juri Kolesnikovi kaebus.
2.Jätta kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
4.Asendada avaldatavas kohtulahendis andmesubjekti XXX nimi tähemärgiga. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale ja saadetakse teadmiseks Tartu Vanglale.
Juri Kolesnikov esitas 13.01.2020 Tartu Vangale pöördumise reg nr 6-24/309-1, milles avaldas, et saatis 05.01.2020 kirja XXX, nagu on teinud korduvalt ka varem. 07.01.2020. a väljastati J. Kolesnikovile kirjad, millest üks oli sama (05.01.2020) kiri. Valvur keeldus kirja viimisest XXX. J. Kolesnikov taotles pöördumises selgitust, miks ta peab oma kirja mitu korda saatma, miks vangla on tööle võtnud provotseerivad ametnikud, samuti taotles kinnipeetav uue ümbriku koos margiga väljastamist, heastamist ja vabandusi ametnikult.
2.Tartu Vangla jättis 27.01.2020. a otsusega nr 6-24/309-2 J. Kolesnikovi taotlused rahuldamata. Tartu Vangla otsuses on märgitud, et J. Kolesnikovi esitatud pöördumisega on tutvunud ka sisekontrolli osakond. Pöördumises väljatoodud asjaolusid on kontrollitud. Kontrollimisel on tuvastatud, et 07.01.2020 jagas kirju kätte vanemvalvur J. Heering. Peale kirja kätte andmist paar minutit hiljem hakkas J. Kolesnikov peksma vastu kambri ust ning karjuma, et kiri ei ole talle mõeldud. Vanemvalvur J. Heering selgitas kinnipeetavale, et ümbriku peale on kirjutatud tema nimi. Selle peale näitas J. Kolesnikov vanemavalvurile J. Heeringale ümbriku peal nime XXX ja ütles, et see kiri on hoopis temale mõeldud. Vanemvalvur J. Heering sõnul oli ümbriku peal saatja koha peale märgitud XXX nimi ja saaja koha peal J. Kolesnikovi nimi. Kas
tegemist oli sama kirjaga, mille J. Kolesnikov saatis 05.01.2020, ei ole vanglal võimalik kindlaks teha. Ametnikud lähtusid kirja ümbriku peal olevast infost. Seega on vangla arvates ametnik täitnud oma tööülesandeid korrektselt ning puudub igasugune vajadus kinnipeetava ees vabandamiseks, lisaks ei ole leidnud kinnistust, et ametnik oleks J. Kolesnikovi kuidagi provotseerinud või tema kirja lugenud.
3.J. Kolesnikov esitas 07.02.2020. a reg nr 1-11/85-1 vaide vangla otsuse nr 6-24/309-2 peale, milles nõuab ühte ümbrikku koos margiga ning on jätkuvalt rahulolematu toimunud intsidendi osas.
4.Tartu Vangla jättis 27.02.2020. a vaideotsusega nr 1-11/85-2 J. Kolesnikovi vaide rahuldamata. Vangla märkis vaideotsuses, et vaide esitaja on kohustatud jälgima Omniva poolt välja töötatud kirjade standardeid. Ümbrikule tuleb kirjutada õige aadress, nimi ja sihtnumber ning lisada saatja andmed. Ümbrikule tuleb kirjutada õige koha peale saaja ja saatja andmed, et oleks võimalik üheselt eristada, kellele kiri läheb ning kes on saatjaks. Vaide esitaja peab ise jälgima kõiki kehtestatud standardeid ja norme, mis on rakendatud kirjade saatmisel. Kirjavahetus käib kinnipeetava kulul ning seega ei ole põhjendatud ümbriku ja margi tagastamine vaide esitajale. Vaide esitaja õigusi ei ole vangla hinnangul rikutud.
5.Juri Kolesnikov esitas 05.03.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nõuab Tartu Vangla kohustamist väljastada talle 6 ümbrikut koos markidega. Samuti taotleb J. Kolesnikov mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebuse kohaselt saatis kaebaja 05.01.2020. a XXX kirja, mis oli samasugune nagu tavaliselt, ümbriku peale oli kirjutatud kõik samamoodi. 07.01.2020 sai kaebaja kaks kirja, millest üks oli mõeldud XXX. Kaebaja ja valvuri vahel tekkis vaidlus. Valvur ei olnud nõus viima kirja XXX. Kaebaja ärritus, vererõhk läks kõrgeks, kaebaja vajutas nuppu, et paluda kutsuda meedik. Valvurid mõnitasid kaebajat, naersid tema üle. Kaebaja taotleb valvekaamera salvestise väljanõudmist 05.01.2020, kui ta andis kirja valvurile, samuti 07.01.2020 salvestist, kui valvur andis temale kirja tagasi. Kambris, kus kaebaja viibis, oli samuti kaamera. Kaebaja nõuab vangla kohustamist väljastada temale 6 ümbrikku koos markidega, sest kaebaja saatis 5 kirja, et tõestada oma õigust. Lisaks soovib kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist, taotledes veel 10 ümbrikku koos markidega andmist hüvitiseks. Kaebaja taotleb riigilõivust vabastamist ning soovib, et temale antakse advokaat.
6.Kohus tegi 06.03.2020. a Tartu Vanglale kohtunõude, milles palus Tartu Vanglal selgitada kaebuse aluseks olevaid asjaolusid ja teatada, kas kaebaja on vangla poole pöördunud kirjalike taotluste, avalduste või vaietega.
7.Tartu Vangla esitas 13.03.2020. a vastuse kohtunõudele koos asjakohaste kohtueelse menetluse dokumentidega. Kohtu seisukoht
8.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebuse kohaselt ei saa vanglas teistele kinnipeetavatele kirju saata ilma postmarkideta. 05.01.2020 saatis kaebaja kirja XXX, ümbriku peal oli kõik samamoodi, nagu tavaliselt. 07.01.2020. a tagastati kaebajale XXX saadetud kiri. Kaebaja pidi saatma enda kulul uuesti kirja 08.01.2020. a XXXle. Kaebaja nõuab vangla kohustamist väljastada temale 6 ümbrikku koos markidega, sest kaebaja saatis 5 kirja, et tõestada oma õigust. Lisaks soovib kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist, taotledes veel 10 ümbrikku koos markidega andmist hüvitiseks.
9.Kohus on kaebust tõlgendades seisukohal, et kaebuse eesmärgiks on, et Tartu Vangla heastaks kaebajale tekkinud kahju. Kaebaja leiab, et ta on pidanud saatma uuesti kirja 08.01.2020 XXX, mis jäi väidetavalt Tartu Vangla õigusvastase tegevuse tõttu saatmata 05.01.2020. Lisaks on kaebaja kaebuse kohaselt pidanud saatma 5 kirja, et tõestada oma õigust. Seega võib kaebust nõude osas, millega kaebaja taotleb 6 ümbrikku koos markidega väljastamist, pidada heastamiskaebuseks.
10.Lisaks soovib kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebuse kohaselt tõusis kaebajal vererõhk 05.01.2020 toimunud intsidendi tõttu, kui kiri temale tagastati. Kaebaja ei ole otsesõnu märkinud, millist riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1 nimetatud õigushüve riivati, kuid kohus tõlgendab, et kaebaja peab silmas tervisekahju, mille riive eest taotleb kaebaja kahju hüvitamist selliselt, et temale väljastatakse 10 ümbrikku koos markidega.
11.Kohtueelselt taotles kaebaja ühe ümbriku koos margiga saamist, kahju heastamist ja vabandusi ametnikelt. Kohus leiab, et kohtueelse menetluse saab lugeda läbituks VangS § 1 1 lg 8 kohaselt osaliselt. Kaebaja on kohtueelselt nõudnud üksnes varalise kahju heastamist. Kaebaja ei ole kohtueelselt väitnud, et temale oleks tekkinud mittevaraline kahju, s.t tervisekahju, millele kaebaja viitab kaebuses. Kuna kaebaja ei ole kohtueelselt nõudnud mittevaralise kahju hüvitamist, siis ei ole kaebaja hüvitamiskaebus mittevaralise kahju nõudes kohtule lubatud HKMS § 47 lg-st 1 ja VangS § 11 lg-st 8 tulenevalt. Kohus tagastab kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõude Tartu Vangla vastu HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
12.RVastS § 6 lg 1 järgi võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. RVastS § 6 on kohustamisnõude põhjendatuse eeldus. Kaebaja ei ole kohtueelselt taotlenud 6 ümbriku väljastamist ning vastavat kohustust anda kinnipeetavale tasuta ümbrikke või marke ei tulene ka ühestki õigusnormist. Seetõttu saab kaebaja nõudeks olla üksnes õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamis nõue (HKMS § 37 lg 5), mitte kohustamisnõue.
13.RVastS § 11 lg 1 kohaselt saab kannatanu avaliku võimu kandjalt rahalise hüvitise asemel nõuda kehtetuks tunnistatud või vastavas osas muudetud haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. Kui kohtueelselt nõudis kaebaja ühte ümbrikku koos margiga, et heastada vangla tegevus, siis kohtule esitatud kaebuses nõuab kaebaja kuue ümbriku koos margiga väljastamist. Kokku soovib kaebaja seega saada Tartu Vanglalt 6 ümbrikku koos markidega, mille väärtus rahas on 6*0,20 senti, s.o 1,20 eurot pluss 6*0,65 senti1, s.o 3,90 eurot. Seega on kokku kaebaja nõude suurus 5,10 eurot.
14.Kohus saab aru, et heastamiskaebuse aluseks on 07.01.2020. a toimunud sündmus, kui kaebajale andis valvur tagasi kirja, mis oli kaebaja sõnul tegelikult tema poolt saadetud teisele kinnipeetavale. Vangla keeldus kirja viimast adressaadile. Vangla arvates oli kaebaja kirjutanud valele kohale saatja ja saaja nime. Kohus leiab, et juhul, kui vangla andis kaebajale tagasi sellesama kirja, mille kaebaja on kaebusele lisanud kui 05.01.2020 XXX saadetud kirja, siis võis vangla eksida. Samas ei saa seda käesolevas menetlusstaadiumis väita tõsikindlalt, ümbrikul on osa teksti kellegi poolt läbikriipsutatud jmt asjaolud, mis tuleks asja sisulisel arutamisel välja selgitada, kui saaks asuda seisukohale, et tegemist on intensiivse õiguste riivega. Kuid vaidlus puudub, et kaebaja on saanud enne ja pärast 07.01.2020 intsidenti kirju saata. Kaebaja on ise kohtule esitanud tõendina väljavõtte kirjavahetuse kaardist. Kaebaja ei väida, et tal oleks jäänud selle tõttu, et teisele kinnipeetavale saadetud 05.01.2020. a kiri tagastati, saatmata mõni muu kiri. Kaebaja ei ole kaebuses põhistanud, et tal oleks majanduslikel põhjustel vajalik saada täiendavaid ümbrikke või marke. Kohus loeb kaebusest välja kaebaja solvumise, kuid puuduvad Eesti siseselt paber kirja või postkaardi saatmise hind on 0.65 € (kuni 250g). Allikas: https://pood.omniva.ee/et/42-margid-eestisse
õigusvastased tagajärjed, mida tuleks kõrvaldada selliselt, et kaebajale anda 6 ümbrikku koos markidega. Kohtu hinnangul võis vangla kaebaja õigust saata kirju (VangS § 28 lg 1 ja 2) riivata üksnes väheintensiivselt ning kohus peab kaebuse rahuldamist ebatõenäoliseks.
15.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kuna kaebaja õigusi ei ole antud juhul intensiivselt riivatud ning asjas selgunud asjaoludel ei pea kohus kaebuse rahuldamist tõenäoliseks, siis kuulub heastamiskaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti halduskohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
16.Kaebaja esitas menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis ei ole taotluse lahendamiseks vajadust.
17.Kaebaja on koos kaebuse kohtule esitanud soovi, et temale antakse advokaat, mida kohus tõlgendab kui taotlust riigi õigusabi saamiseks. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.
18.Kohus jätab taotluse rahuldamata. Kohtu hinnangul on kaebaja ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja on iseseivalt läbinud kohtueelse menetluse ja korduvalt esitanud kaebusi kohtumenetluses. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Kaebaja väide, et ta peab saama kohtumenetluses osaleda võrdsetel alustel vastustaja ja kohtuga, on asjakohatu. Halduskohtumenetluses kehtivast uurimispõhimõttest tulenevalt on kohtul kohustus tõde igakülgselt välja selgitada ja menetlusele ei ole omane võistlevus, nagu see on tsiviil- või kriminaalkohtumenetluses. Kohus peab enda initsiatiivil välja selgitama nii menetlusosalise jaoks soodsad kui ka teda koormavad faktilised asjaolud, samuti avalikku huvi puudutavad asjaolud (HKMS Kommenteeritud väljaanne, Koost K. Merusk, I. Pilving, lk 28). Kuigi riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks on taotleja maksejõuetus, on kohtupraktikas asutud seisukohale, et kui kohus teeb taotluse põhjal kindlaks RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud aluse, ei pea kohus enam hindama taotleja majanduslikku seisundit vastavalt sama seaduse §-le 6 lg 1. Kuna kohus leiab, et esineb RÕS § 7 lg 1 p-st 1 tulenev kohane alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis antud juhul puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja maksejõuetuse kindlakstegemiseks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus taotleja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.