lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-291/6

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 22.05.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-291/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
22.05.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1045
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-20-291

Määruse kuupäev

22. mai 2020

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

TT kaebus Tartu Vangla 15.01.2020.a vastuse nr 6-24/7267-2 tühistamiseks ja vangla kohustamiseks kaebaja 18.12.2019.a taotlus uuesti lahendada

Menetlusosalised

Kaebaja - TT Vastustaja - Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus.

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Asjaolud

1.Tartu Vangla direktori 12.12.2019.a käskkirja nr 1-1/191 (digitoimiku leht (dtl) 24-26) punktidega 1 ja 2 täiendati Tartu Vangla kodukorda (edaspidi kodukord) ja selle seletuskirja. Kodukorda viidi sisse punkt 1.7.19, mis keelas kinnipeetaval viibida temale mitte ettenähtud kambris, välja arvatud vanglateenistuse ametniku loal. Seletuskirjas põhjendati keeldu sellega, et julgeoleku tagamiseks ei tohi kinnipeetavad ilma vanglateenistuse loata viibida teiste kinnipeetavate kambrites. Keeld on vajalik järelevalve tagamiseks ja ennetamaks kinnipeetavate distsipliinirikkumisi (nt kaklusi, vargusi).
2.TT (edaspidi kaebaja) esitas 18.12.2019 Tartu vanglale taotluse (reg. 20.12.2019 nr 624/7267-1, dtl 8-9) saada luba siseneda ja viibida kambrites, kus paiknevad kinnipeetavad ST, MV ja KS.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Tartu Vangla jättis 15.01.2020.a vastusega nr 6-24/7267-2 (edaspidi vaidlustatud otsus, dtl 10) taotluse rahuldamata. Vangla viitas kodukorra punktile 1.7.19 ja kodukorra seletuskirjas esitatud põhjendusele. Täiendavalt märkis vangla, et kinnipeetav lubatakse temale mitte määratud kambrisse erandkorras kaaskinnipeetava hooldamiseks, remonttööde või koristustööde tegemiseks. Loa annab eluosakonnas järelevalvet teostav valvur. Kaebaja puhul selliseid aluseid ei ole.
4.Kaebaja esitas 22.01.2020 vaidlustatud otsusele vaide (reg. nr 1-11/52-1, dtl 13-14), milles palus otsuse tühistada põhjenduste puudumise tõttu ja teha uus otsus, millest nähtuks konkreetne keelamise põhjus kaebaja isiku suhtes. Tartu Vangla jättis vaide 12.02.2020.a vaideotsusega nr 1-11/52-2 rahuldamata.
5.Kaebaja esitas 13.02.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb vaidlustatud otsuse tühistamist ja vangla kohustamist kaebaja 18.12.2019.a taotlust uuesti lahendama. Kaebuse kohaselt on vanglateenistus teinud oma otsuse, jättes märkimata igasugused kaalutlused. Kodukorra p 1.7.19 jätab kinnipeetavale võimaluse saada vanglateenistuse ametnikult luba mitte temale määratud kambris viibimiseks. Loa saamine on täpsustamata, seega on tegu tavakorras saadava loaga, mis algab taotluse esitamisega, mille ametnik lahendab kaalutletud otsusega. Kodukorra p 1.7.19 näeb ette ka erandkorras loa saamise, mille annab valvur ning kodukorra koostaja on andnud loetelu tegevustest, millisel juhul valvuril õigus luba anda on. Kaebaja on taotlenud luba mitte erand- vaid tavakorras ning tema hinnangul ei ole korrektne põhjendada taotluse rahuldamata jätmist sellega, et ta ei soovi kambrites tegeleda erandkorras antava loa tegevustega. Kaebaja palus teatada talle tasumisele kuuluva riigilõivu suuruse ja arve numbri, kuhu tuleb riigilõiv tasuda. Kohtu seisukoht
6.Vangistusseaduse (VangS) § 8 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval lubatud liikuda kinnise vangla territooriumil vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud kohtades ning ajal, muul ajal eraldatakse kinnipeetavad neile ettenähtud kambritesse. Vangla sisekorraeeskirja § 8 lg 1 sätestab, et kinnipeetav ei ole kohustatud viibima kambris, kui ta on hõivatud taasühiskonnastava tegevusega ning väljaspool kambrit oma osakonna piires võib kinnipeetav liikuda kodukorras selleks sätestatud vabal ajal. VangS § 8 lg 1 esimese lausega kinnipeetavale antud voli liikuda päevaajal vangla territooriumi kindlates osades on vaadeldav kinnipeetava subjektiivset õigusena, millele vastab vangla juhtkonna kohustus seda võimaldada (L. Madise, P. Pikamäe, J. Sootak. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2014. lk 45).
7.Määruse punktis 6 toodud õigusnormidest tuleneb, et reeglina viibib kinnipeetav oma kambris ning kohad, kus kinnipeetav saab teostada vaba liikumise õigust, määratakse vangla kodukorras. Kodukorra p 1.7.19 tähendab sisuliselt seda, et VangS § 8 lg 1 tulenevat vaba liikumise õigust ei saa teostada teiste kinnipeetavate kambrites. Kohtu hinnangul ei tulene ühestki õigusaktist kinnipeetavale subjektiivset õigust esitada nõudeid sellele, millised ruumid osakonna piires määrab vangla oma kodukorras vaba liikumise õiguse teostamiseks. Sel juhul ei saa kaebaja vaidlustada seda, et teiste kinnipeetavate kambrid ei ole hõlmatud vaba liikumise õigusega ning sinna võib siseneda ainult vanglaametniku loal konkreetsete tööde tegemiseks või ülesannete täitmiseks.
8.Kohus ei nõustu kaebaja käsitlusega, et kodukorra punktist 1.7.19 tuleneb teiste kinnipeetavate kambrisse lubamiseks kaks erinevat korda, n.ö tavakord ja erandkord. Tartu Vangla kodukorra p 1.7.19 on kehtestatud järgmises sõnastuses: „kinnipeetaval on keelatud viibida temale mitte ettenähtud kambris, välja arvatud vanglateenistuse ametniku loal“. Kohtu hinnangul on tegemist üheselt mõistetava keeluga ning sellest ei nähtu, et eristada tuleks vanglateenistuse ametniku antavat luba tavakorras ja valvuri (kes on samuti vanglateenistuse ametnik) antavat luba erandkorras. Tartu Vangla selgitas kohtule (dtl 27), et pärast keelu kehtestamist palusid kontaktisikud ja valvurid käskkirja andjal selgitada, missugustel puhkudel kodukorra punktis 1.7.19 nimetatud luba antakse. Vanglaametnikele edastati täiendav ametialane juhis, milles selgitati, et

põhjendatuks saab pidada kinnipeetava lubamist teise kinnipeetava kambrisse kinnipeetava hooldamiseks, remonttööde või koristustööde tegemiseks. Kuivõrd kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda tema lubamist teise kinnipeetava kambrisse, siis ei riiva kaebaja õigusi ka see, mil viisil on vangla ühtlustanud reeglid kodukorra punktis 1.7.19 nimetatud loa andmisel. Sellekohase küsimuse tekkimisel on vangla kaebajale neid reegleid selgitanud.

9.Eeltoodu tähendab, et kaebajal puudub subjektiivne õigus teise kinnipeetava kambris viibida ning kohtul ei ole võimalust seda nõuet nii-öelda sisuliselt lahendada. Kaebajal oli õigus esitada vanglale taotlus ja saada sellele põhjendatud vastus. Sellise vastuse on kaebaja saanud.
10.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. HKMS § 121 lg 2 p 21 kehtestamisel selgitati, et vähese intensiivsusega riivega on tegemist siis, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Kohtu hinnangul tuleneb määruse punktides 6-9 toodust, et HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise eeldused on praeguses asjas täidetud. See, et kaebajal puudub õigus liikuda teiste kinnipeetavate kambrites ja selleks ei ole vangla nimetatud aluste puudumisel võimalik taotleda ka luba, ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Kodukorra p 1.7.19 ning vaidlustatud otsus on kohaselt ja piisavalt põhjendatud. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja taotluse lahendamisel rikutud menetlusnõudeid. Vaidlustatud otsuse tühistamine on vähe tõenäoline. Sel juhul ei ole võimalik saavutada ka kohustamiskaebuse rahuldamist. Kaebus tuleb tagastada.
11.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti halduskohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
12.Kaebaja esitas taotluse riigilõivu tasumiseks vajalike andmete saamiseks. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis ei ole taotluse lahendamiseks vajadust.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium