SM kaebus Viru Vangla 07.02.2019.a käskkirja nr 63/97-1 tühistamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja SM Vastustaja Viru Vangla, esindaja Agu Rillo
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud välja mõistmata.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.06.2020. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
4.Kaebajal on õigus esitada enne kohtuotsuse jõustumist kohtule taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 16).
1.Viru Vangla määras 27.10.2017.a käskkirjaga nr 6-2/321-3 kaebaja SM tähtajatult tööle majandustööde abitööliseks koristaja ametikohale. Käskkirja kohaselt kooskõlastas arst kaebaja tööle määramise 21.10.2017. Kohtute infosüsteemi andmetel esitas kaebaja kohtuasja 3-19-1242 raames kohtule 27.10.2017.a käskkirja nr 6-2/321-3 tühistamise nõude. Kohus tagastas kaebuse selles nõudes 18.02.2020.a määrusega põhjusel, et kaebaja ei ole käskkirja peale vaiet esitanud ehk ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kohus oleks kaebaja tööle määramise käskkirja tühistanud või et selle tühistamise nõue oleks menetluses.
2.Viru Vangla tunnistas 07.02.2019.a käskkirjaga nr 6-3/97-1 (tl 13-14, edaspidi vaidlustatud käskkiri) kaebaja süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 rikkumises ning määras talle
karistuseks kartserisse paigutamise 11 ööpäevaks. Kaebajale heideti ette seda, et ta ei allunud 07.01.2019 vanglaametniku korraldusele asuda tööle (osakonda koristama). Vaidlustatud käskkirjas on öeldud, et arst on hinnanud kaebaja töövõimeliseks tööle määramisel ja uuesti 31.05.2018. Pärast viimasena nimetatud kuupäeva ei ole kaebaja meditsiiniosakonnale kurtnud ühtki probleemi, mis takistaks tal töötamast. Vaidlusaluse juhtumi toimumise ajal ehk 07.01.2019 kontrollis meditsiiniõde kaebaja tervislikku seisundit ning leidis, et kaebaja on töövõimeline.
3.Kaebaja esitas 28.02.2019 vaidlustatud käskkirja peale vaide, mis registreeriti 01.03.2019 numbriga 6-12/105-1 (tl 16). Kaebaja palus vaidlustatud käskkirja tühistada. Kaebaja tõi vaides välja, et tal oli 09.07.2018 operatsioon ja seetõttu oleks arst pidanud tema töövõimet uuesti hindama.
4.Viru Vangla jättis 01.04.2019.a vaideotsusega nr 6-12/105-2 (tl 17) vaide rahuldamata. Võrreldes vaidlustatud käskkirjaga lisas vastustaja järgmised asjaolud ja põhjendused. Kaebaja viibis 31.05.2018 perearsti vastuvõtul, ta oli vastuvõtule registreeritud ja vanglal puudub põhjus kahelda, et kaebaja vastuvõtul käis. Arst hindas kaebaja töövõimeliseks. Kaebaja käis 26.08.2018 korduval perearsti vastuvõtul, kus arst hindas kaebaja töövõimeliseks. 09.07.2018 toimunud operatsiooni järel ei olnud kaebajal tervise suhtes pretensioone. 06.12.2018 viibis kaebaja kirurg-traumatoloogi vastuvõtul ning arsti sissekandest nähtub, et kaebajal ei olnud tervise osas kaebusi. Seega on kaebaja tervislikku seisundit hinnatud ka pärast operatsiooni.
5.Kaebaja esitas 29.04.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse vaidlustatud käskkirja tühistamise nõudes. Kaebaja esitas menetluse käigus täiendavaid avaldusi. Kaebaja ei nõustu arsti 31.05.2018.a hinnanguga tema töövõimele. Arst ei vaadanud hinnangu andmiseks kaebajat läbi. Kaebaja eitab, et ta oli sel kuupäeval arsti vastuvõtul. Kaebaja palus vanglal esitada tõendid selle kohta, et ta käis arsti juures (näiteks videosalvestiste väljavõtted), vangla seda ei teinud. Kaebaja ootas 31.05.2018 kubemesonga eemaldamise operatsiooni ja ei saanud olla töövõimeline. Operatsioon tehti 09.07.2018. Pärast operatsiooni oleks tulnud kaebaja töövõimet uuesti hinnata. 21.10.2017 antud hinnangut ei saa enam pidada kehtivaks. On tõsi, et kaebaja on pärast operatsiooni korduvalt olnud arsti vastuvõtul, kuid kaebaja ise pöördus arsti poole ühe või teise terviseprobleemiga ning sellistel vastuvõttudel töövõimelisust ei hinnata. Koristaja ohutusjuhendi järgi on kaebajal keelatud töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all. Kaebajal oli õigus keelduda tööst, kuna see oleks seadnud ohtu tema tervise. Kaebaja tarvitab ravimeid Stocrin ja Truvada, mille kõrvalmõjud (iiveldus, peapööritus, kõrgenenud ärrituvus, koordinatsiooni kaotus jms) ei võimalda majandustöid ja üldse mitte mingisugust füüsilist tegevust 3-4 tunni jooksul pärast nende manustamist, ilma kukkumise ja traumade saamise riskita. Kaebaja võtab neid ravimeid üks kord päevas, õhtuse loenduse ajal. Kõrvalmõjudest ilmnevad kaebaja puhul pearinglus ja koordinatsiooni kaotus, samuti teatud sisemise ebamugavuse tunne, mis kutsub esile kõrgendatud ärrituvuse. Need on mõnikord tugevamad, teinekord vähem, aga ilmnevad alati. Ta ei ole seoses kõrvalmõjudega arsti poole pöördunud, kuna ravi annab tulemusi ja teda hoiatati, et kõrvalmõjud võivad esineda. Kaebaja ei vaidlusta kohustust vanglas töötada ja ei väida, et ta on täielikult töövõimetu. Probleem seisneb selles, et täpselt sellel ajal, kui kaebaja viibib ravimite mõju all, kohustab vangla teda tööle asuma.
6.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja jäi vaidlustatud käskkirjas ja vaideotsuses esitatud põhjenduste juurde. Vastustaja ei pea usutavaks, et kaebaja ei saanud töötada ravimite kõrvalmõjude tõttu. Kohtueelses menetluses kaebaja sellele ei tuginenud. Kaebaja tarvitab ravimeid Stocrin ja Truvada juba aastaid ning kaebaja terviseandmetest (tl 65-104, 109-113) ei nähtu olulisi kõrvalmõjusid, mis saanuks kaebajal töötamist takistada. Kohtu seisukoht
7.VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. VangS § 37 sätestab kinnipeetava töökohustuse järgmiselt: - kinnipeetav on kohustatud töötama, kui vangistusseadus ei sätesta teisiti (§ 37 lg 1); - töötama ei ole muuhulgas kohustatud kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama (§ 37 lg 2 p 3); - kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst (§ 37 lg 3). Ka töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 14 lg 5 p 4 annab töötajale õiguse keelduda tööst, mille täitmine seab ohtu tema tervise. Kui kinnipeetav kasutab õigust keelduda tööst, mis seab ohtu tema tervise, siis ei riku ta VangS § 67 p 1, mis kohustab kinnipeetavat vanglateenistuse ametnike korraldustele alluma. Kohtupraktika kohaselt peab tööle määramisel kinnipeetava töövõimelisust hindama arst. Olukorras, kus arst on juba tuvastanud kinnipeetava töövõimelisuse tema tööle määramisel, kuid kinnipeetav ootamatu terviserikke tõttu keeldub tööle asumisest, saab kinnipeetava terviseseisundile hinnangu anda ka tervishoiuteenust osutav õde. Meditsiiniõde saab kontrollida kinnipeetava tervisenäitajate vastavust arsti määratletud kriteeriumitele, mille alusel otsustatakse kinnipeetava töövõimelisuse üle (Riigikohtu lahend 3-3-1-53-14 p 15-16).
8.Kaebaja määrati tööle otsuse punktis 1 nimetatud käskkirjaga. Kaebajale tööle asumise korralduse andmise ajal ehk 07.01.2019 oli tegemist kehtiva ja täitmiseks kohustusliku haldusaktiga. Käesolevas kohtuasjas ei ole vaidlustatavaks haldusaktiks kaebaja tööle määramise käskkiri ning küsimus sellest, kas kaebaja määrati tööle õigesti, väljub praeguse vaidluse piiridest. Kuivõrd kaebaja terviseseisundit kontrollis vaidlusaluse juhtumi ajal meditsiiniõde, siis tuleb kohtul siiski kindaks teha, kas tööle määramisel on kaebaja terviseseisundit kontrollinud arst. Kohtu hinnangul on tõendatud, et see oli nii. Otsuse punktis 1 nimetatud käskkirjas viitab vastustaja arsti 21.10.2017.a kooskõlastusele. Kohtumenetluses täpsustas vastustaja, et arst andis kooskõlastuse vangiregistrisse sellekohase kande tegemise teel (tl 49), kooskõlastuse andmine nähtub ka kaebaja tervisekaardist (tl 101). Kaebaja ei ole viidatud kooskõlastuse andmist või õigsust kaebuses kahtluse alla seadnud.
9.Kaebaja tugineb sellele, et tema tervislik seisund on pärast tööle määramist oluliselt muutunud. See kaebaja seisukoht ei ole tõendamist leidnud. Kohtuasja materjalide põhjal on arst kaebaja töövõimet pärast punktis 1 nimetatud käskkirjas viidatud kooskõlastust korduvalt kontrollinud, viimati 26.08.2018 (tl 49, 50). Kaebaja töövõime hindamisel ei oma määravat tähtsust see, kas kaebaja viibis selleks arsti vastuvõtul. Arsti pädevuses on otsustada, kas ta saab hinnata isiku terviseseisundit olemas olevate andmete
põhjal või on selleks vaja teostada isiku läbivaatus või täiendavad uuringud. Samuti ei oma tähtsust see, kas kaebaja pöördus arsti poole töövõime hindamiseks või muudel põhjustel. Arst kasutab töövõime hindamisel kõiki olemas olevaid andmeid kogumis. Kaebaja töövõimelisust 07.01.2019 ei saanud mõjutada 2018. aasta suvel toimunud operatsioon. 06.12.2018 viibis kaebaja seoses toimunud operatsiooniga arsti vastuvõtul ning arst märkis tervisekaarti, et kaebusi ei ole ja patsient on rahul (tl 52). Ka kaebaja ei ole välja toonud, mil viisil mõjutas toimunud operatsioon tema töövõimet 07.01.2019.
10.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kaebaja keeldus 07.01.2019 tööle asumast ning tugines seejuures tervislikule põhjusele. Seega omab vaidluse lahendamisel tähendust, kas kaebajal oli õigus keelduda tööst oma tervisliku seisundi tõttu ehk kas kaebajal esines tervisehäireid ja kas need olid sellised, et teda oleks tulnud tööst vabastada. Kaebaja väited selle kohta, milline konkreetne tervisehäire tal töötamist takistas, on olnud kõikuvad: - meditsiiniõe 07.01.2019.a kanne kaebaja tervisekaardis (tl 51) ütleb, et kaebaja vaadati üle kambris tööseisundi hindamise eesmärgil, kaebaja kurtis pearinglust ja koordinatsiooni kaotust pärast õhtuste ravimite võtmist (Mirtazapin, Amitriptyline). Meditsiiniõde märkis, et kaebuste kontrollimiseks puudub võimalus, kuna kaebaja on nari teisel korrusel, alla tulla ei soovi, jutt on selge, liikumine voodi tingimustes sujub. Vabastust tööst ei antud; - distsiplinaarmenetluses antud seletuses (tl 39, kokkuvõttev tõlge vaidlustatud käskkirjas) tugines kaebaja sellele, et 21.10.2017 toimunud töövõime hindamine ei saa enam olla kehtiv ja seetõttu oli talle antud tööle asumise korraldus õigusvastane; - vaides (tl 16) viitas kaebaja toimunud operatsioonile; - kaebuses tugineb kaebaja sellele, et ta oli ravimite Stocrin ja Truvada mõju all.
11.Seda, et 07.01.2019 ei saanud kaebajal töötamist takistada suvel 2018 toimunud operatsioon, käsitles kohus eespool. Õigust tööst keelduda ei tulene kaebajale ka talle määratud ravimite võimalikest kõrvalmõjudest, olgu nendeks siis ravimid Mirtazapin, Amitriptyline või ravimid Stocrin ja Truvada. Arst on 26.06.2018 ja 03.07.2018 hinnanud kaebaja töövõimet seoses antidepressantide, sh Mirtazapin, Amitriptyline tarvitamisega (tl 66 ja pöördel). Arst märkis, et kaebaja tervislik seisund võimaldab tal igapäevaselt töötada ning et probleem on HIV ravis, mitte psühhiaatrilises ravis. Seejuures olid eelnimetatud ravimid esimese kande tegemise ajal küll lõppenud, kuid teises kandes määrati kaebajale uuesti. Kaebaja ise kinnitab, et raviskeemi Stocrin, Truvada kasutab ta alates juunikuust 2015, seda tõendavad ka kaebaja tervisedokumendid (tl 65). Kaebaja tervisekaardist nähtub, et juba 30.10.2017 põhjendas kaebaja tööle asumise korralduse täitmata jätmist sellega, et ta tunneb ennast pärast õhtul ravimite võtmist halvasti (tl 101). See tähendab, et tegemist ei olnud 07.01.2019 ilmnenud ootamatu tervisehäirega, vaid asjaoluga, mida vastustaja sai arvestada juba kaebaja tööle määramisel. Kui kaebaja leidis, et tema poolt tarvitatavate ravimite kõrvalmõjud takistavad tal töötamist, siis oleks kaebajal tulnud vaidlustada tema tööle määramine. Seda kaebaja teinud ei ole (vt otsuse punkti 1). Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja terviseandmetest ei nähtu ravimite sedavõrd olulisi kõrvalmõjusid, et kaebaja oleks pidanud koristajana tööle asumisel tundma muret kukkumise, trauma saamise või muude selliste tagajärgede pärast.
12.Kohtumenetluses tõi kaebaja esimest korda välja põhjenduse, et ta ei saanud tööle asuda, kuna koristaja ohutusjuhend keelab töötamise narkootilise või psühhotroopse aine mõju all. Eeltoodud vastuväide ei kujuta endast tuginemist sellele, et töötamine oleks seadnud ohtu kaebaja tervise, vaid tegemist on õigusliku takistusega. TTOS § 14 lg 2 sätestab, et töötajal on keelatud töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all. Kaebuse andmetel on eeltoodud kohustus üle korratud koristaja ohutusjuhendis. Kaebaja ei ole täpsemalt selgitanud, millise narkootilise või psühhotroopse aine mõju all ta 07.01.2019 oli ning millega ta sellist väidet põhjendab või tõendab. Kaebaja nimetatud ravimite infolehtedest või muudest Ravimiregistris nende ravimite kohta avaldatud materjalidest ei nähtu mingeid viiteid sellele, et tegemist võiks olla narkootilisi või psühhotroopseid aineid sisaldavate ravimitega. Stocrin ja Truvada on retroviirusvastased ravimid, mida kasutatakse HIV-infektsiooni raviks. Mirtazapin ja Amitriptyline on antidepressandid ning kuigi sellised ravimid on mõeldud avaldamaks mõju inimese psüühikale, ei tähenda see veel, et ravimid sisaldavad narkootilisi või psühhotroopseid aineid narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse tähenduses.
13.Kokkuvõttes leiab kohus, et vaidlustatud käskkiri on õiguspärane ja kaebaja väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulud. Selgitused
14.HKMS § 109 lg 2 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Menetlusosalised ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Vastustaja teatas, et tal ei ole kulusid, mille väljanõudmist kaebajalt ta taotleks (tl 64 pöördel). Menetluskulude väljamõistmine ei ole võimalik. Sel juhul puudub vajadus ka menetluskulude jaotuse määramiseks. Kui menetlusosalistel menetluskulusid oli, siis jäävad need poolte endi kanda.
15.Kohus vabastas kaebaja 19.06.2019.a määrusega lõplikult riigilõivu tasumise kohustusest. Sel juhul puudub vajadus käsitleda riigilõivu küsimust otsuses.
16.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui kaebaja seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.