Madis Naudi kaebus Tartu Vangla vastu sotsiaalprogramme läbi viivate ametnike kvalifikatsiooni tõendamiseks kohustamise nõudes
Menetlusosalised
Kaebaja - Madis Naudi Vastustaja - Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebus.
2.Jätta kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
Asjaolud
1.Tartu Vangla kinnipeetav Madis Naudi esitas 19.06.2019 Tartu Vanglale küsimuse, kes on sotsiaalprogrammi „Pere- ja paarisuhete vägivalla vähendamine“ läbiviija. Tartu Vangla vastas (tl 29 pöördel), et programmi viib läbi sotsiaaltöötaja või psühholoog.
2.Kaebaja esitas 10.09.2019 ja 17.09.2019 vanglale selgitustaotlused (tl 31, 33), milles soovis saada dokumente selle kohta, et sotsiaalprogrammi „Pere- ja paarisuhete vägivalla vähendamine“ läbiviija on koolitatud seda programmi läbi viima (koolituse läbimise tunnistus). Tartu Vangla teatas oma 13.09.2019 ja 26.09.2019.a vastustes (tl 32, 34) kaebajale ametnike nimed, kes on vastava koolituse läbinud (nende hulgas sotsiaaltöötaja K. Allik). Vangla selgitas, et koolitusi viib läbi ja tunnistusi väljastab Sisekaitseakadeemia, mistõttu kaebajal tuleb vastava teabe saamiseks pöörduda Sisekaitseakadeemia poole. Tartu Vangla saab kinnitada, et ametnik on koolituse läbinud, kuid ei saa väljastada teavet (tunnistust), mille valdaja ta ei ole.
3.Kaebaja esitas 01.10.2019 Tartu Vanglale vaide (tl 35-38) taotlusega saada sotsiaalprogrammide läbiviijate kutsetunnistused. Lisaks punktis 2 toodud programmile nimetas kaebaja ka M. Tartu ja M. Tammemaa poolt läbi viidavat sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Kaebaja avaldas rahulolematust, et talle on ette nähtud vägivaldsust vähendav sotsiaalprogramm, kuigi ta kannab karistust joobes juhtimise eest.
Tartu Vangla tõlgendas oma 18.10.2019.a vastuses (tl 39) vaiet märgukirja ja taotlusena ning jäi oma varasemate seisukohtade juurde.
4.Kaebaja esitas 20.10.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse ning täiendas seda 24.11.2019 ja 22.04.2020. Kaebaja esitas ka taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks (tl 8), hiljem on kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot (tl 19-20). Kaebaja nõudis, et Tartu Vangla tõendaks kutsetunnistustega tema individuaalses täitmiskavas riske maandavateks tegevusteks märgitud sotsiaalprogrammide „Pere- ja paarisuhete vägivalla vähendamine“ ja „Eluviisitreening“ läbi viivate ametnike oskusi. Kaebaja on kahel korral pöördunud Tartu Vangla poole kutsetunnistuste saamiseks, kuid ei ole neid saanud. Sisekaitseakadeemia vastas kaebajale, et teave ametnike kvalifikatsiooni kohta on Tartu Vanglal. Kaebaja soovib, et kohus kohustaks vanglat talle väljastama tõendid selle kohta, et K. Allikul on olemas seadusega nõutud kvalifikatsioon, et läbi viia sotsiaalprogrammi „Pere- ja paarisuhtevägivalla vähendamine“ ning M. Tartul ja M. Tammemaal on kutsetunnistused, et läbi viia sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Kaebaja hinnangul tuleb karistada nimetatud ametnikke, kui peaks selguma, et programmide läbiviijatel puuduvad vastavad oskused ja väljaõpe. Lisaks tuleks talle rahaliselt hüvitada kahju, mis on tekitatud sellega, et kaebaja on määratud osalema programmides, mida viivad läbi vastava väljaõppeta ametnikud. Kaebaja viimane vägivallakuritegu toimus kaheksa aastat tagasi, praegu kannab ta karistust joobes juhtimise eest. Kaebaja ei peaks osalema perevägivalla vähendamisele suunatud programmis. Kaebaja kahtleb „Eluviisitreeningu“ läbiviijate pädevuses, kuna kohtud on tema tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel välja toonud, et talle pole sellest programmist abi olnud. Kohtu seisukoht
5.Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. See tähendab, et kaebeõiguse eelduseks on isikule kuuluvate subjektiivsete õiguste riive.
6.Vangistusseaduse (VangS) § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärgiks kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks vajalikud abinõud nähakse ette kinnipeetava individuaalses täitmiskavas (VangS § 16 lg 1 p 7). Justiitsministri määruse „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ § 1 lg 3 p 6 ja 7 alusel näidatakse täitmiskavas muuhulgas teave kinnipeetava isikuomadustest ja käitumisest tulenevate riskide kohta, tegevused riskide maandamiseks ja tegevuste ajagraafik. Määruse § 4 lg 1 ütleb, et täitmiskavast peab nähtuma, milliseid sekkumisi, mis järjekorras ja millal planeeritakse kinnipeetava suhtes rakendada tema karistuse kandmise ajal, täitmiskava peab olema suunatud eelkõige ohtlikkuse ja kuriteo korduvuse riski vähendamisele ning võimaluse korral tagama kinnipeetava maksimaalse hõivatuse. Vangla täidab oma ülesandeid ametnike kaudu. Avaliku teenistuse seaduse § 52 lg 1 p 2 ja lg 2 kohaselt määratakse ametniku haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele kehtestatud nõuded ametijuhendis, mille kehtestab ametisse nimetamise õigust omav isik või tema volitatud isik. Justiitsministri määruse „Tartu Vangla põhimäärus“ § 6 lg 4 p 6 ja § 13 näevad vanglas ette valdkonnapõhised teenistuskohad taasühiskonnastamise valdkonnas ning justiitsiministri määrus
„Tartu Vangla teenistujate koosseis“ näeb ette sotsiaalteenuste korraldaja ja sotsiaaltöötajate ametikohad.
7.Eeltoodust tuleneb, et kaebaja individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevuste läbiviimiseks ei ole vaja mingit erilist kvalifikatsiooni või kutset. Tegemist on vangla põhiülesande täitmisega ning seda teostavad vanglas teenistuses olevad isikud. Kaebajal puudub subjektiivne õigus esitada nõudeid vanglas teenistuses olevate ametnike haridusele või teadmistele, sh nõudeid sellele, et ametnikud peaksid omama mingit konkreetset kutset või olema läbinud koolitusi. Sel juhul ei saa kaebaja nõuda ka eeltoodu tõendamist talle. Kaebajale ei kuulu subjektiivseid õigusi, mille kaitseks ta saaks kaebuses toodud nõuet esitada.
8.Kaebuse menetlusse võtmise eduväljavaateid ei parandaks see, kui tõlgendada kaebust mitte vaidlusena vastustaja ametnike haridusele ja teadmistele kehtestatud nõuete ja nende täitmise tõendatuse üle, vaid vaidlusena selle üle, kas vastustaja on andnud kohase vastuse kaebaja 10.09.2019 ja 17.09.2019 esitatud selgitustaotlustele. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 5 lg 3 paneb selgitustaotluse adressaadile kohustuse sellele vastata. Sellest tuleneb isikule subjektiivne õigus saada selgitustaotlusele vastus. Eeltoodud subjektiivse õiguse on kaebaja realiseerinud, kuna kaebaja on oma selgitustaotlustele kohased vastused saanud. Vastustaja teatas kaebajale, kes koolitab ametnikke sotsiaalprogramme läbi viima, millised ametnikud on läbinud kaebaja küsitud koolituse ning teatas, et kaebaja küsitud konkreetseid teabekandjaid ehk paberil väljastatud koolituse lõputunnistusi tema valduses ei ole. Kohtule ei ole teada õiguslikku alust, mis kohustaks vastustajat selliseid dokumente paberkandjal koguma või säilitama. Kohtulik kontroll selgitustaotlusele vastamise üle ei ulatu vastuse sisu õigsuse kontrollimiseni. Eeltoodu kehtib ka juhul, kui kaebaja 10.09.2019 ja 17.09.2019 avaldusi tõlgendada teabenõuetena. Kohus märgib lisaks, et kohustusliku kohtueelse menetluse on kaebaja läbinud (s.t taotluse ja seejärel vaide esitanud) üksnes seoses programmiga „Pere- ja paarisuhete vägivalla vähendamine“. Küsimuse programmi „Eluviisitreening“ läbiviijate kvalifikatsioonist on kaebaja tõstatanud alles vaides.
9.Avaliku teabe seaduse § 28 lg 1 p 6 alusel kuuluvad avalikustamisele riigiasutuse koosseisus ette nähtud ametikohti täitvate ametnike ees- ja perekonnanimed, haridus ja eriala. Need andmed on olemas Tartu Vangla kodulehel - sotsiaalteenuste korraldajal M. Tartul on kõrgharidus (magistrikraad) sotsiaalteaduse erialal, sotsiaaltöötaja K. Allikul kõrgharidus eripedagoogika erialal ja sotsiaaltöötaja M. Tammemaal kõrgharidus sotsiaaltöö erialal. Kui kaebajal ei olnud vastustaja kodulehele juurdepääsu, siis eeltoodud andmeid oleks kaebajal olnud õigus teabenõude alusel saada. Praeguses vaidluses ei nõua kaebaja eeltoodud andmeid, vaid tõendeid selle kohta, et tema nimetatud isikud on läbinud koolituse või omandanud kutse kaebaja märgitud tegevusteks.
10.Kaebaja seab kahtluse alla talle koostatud individuaalse täitmiskava sisu (selles ette nähtud tegevused). Kohus selgitab, et väljakujunenud kohtupraktika põhjal ei ole individuaalsel täitmiskaval kinnipeetava õigustele ja kohustustele vahetut mõju ning see ei ole kohtulikult vaidlustatav. See ühtlasi tähendab, et kaebajal ei ole kohustust talle määratud sotsiaalprogrammides osaleda. Kui kaebaja ennetähtaegsel vabastamisel või muus olukorras tõusetub küsimus, miks kaebaja sotsiaalprogrammis osalemisest loobus, siis on kaebajal õigus oma seisukohti selgitada ja põhjendada.
11.Kaebaja avaldas kaebuses, et ta soovib vanglaametnike karistamist, et mõjutada neid mõtlema, kuidas peab töötama kohusetundlikult. Kohus ei käsitle seda avaldust iseseisva
nõudena. Sellise nõude esitamine halduskohtumenetluses ei ole ka võimalik, kuna isikute vastutusele võtmine distsiplinaar- ega süüteomenetluse korras ei ole halduskohtu pädevuses. Kui kaebaja leiab, et toime on pandud kuritegu, on tal õigus esitada uurimisasutusele või prokuratuurile kuriteoteade.
12.Kaebaja avaldas kaebuses, et talle tuleks hüvitada tekitatud kahju. Hüvitamisnõuet ei ole kaebaja selge sõnaga esitanud. Kohus ei suuna kaebajat seda tegema, kuna kaebaja ei ole läbinud VangS § 11 lg 8 sätestatud kohustuslikku kohtueelset menetlust ning hüvitamisnõude esitamine käesoleva kaebuse raames ei oleks seetõttu võimalik. Kui kaebaja leiab, et individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevused on põhjustanud talle kahju, siis tuleb tal esmalt esitada kahju hüvitamise taotlus vanglale. Kohtu poole saab kaebaja pöörduda pärast seda, kui vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
13.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti halduskohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
14.Kaebaja esitas esmalt menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks, seejärel tasus kaebuselt riigilõivu 15 eurot. Kohus tõlgendab kaebaja menetlustoiminguid nii, et riigilõivu tasumisega loobus kaebaja menetlusabi taotlusest. Kohus jätab menetlusabi taotluse läbi vaatamata. HKMS § 104 lg 5 p 2 alusel tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.