lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-738/2

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 30.04.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-738/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
30.04.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
793
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-20-738

Määruse kuupäev

30. aprill 2020

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

M.L.e kaebus Viru Vangla vastu

RESOLUTSIOON

Tagastada M.L.e kaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD

1.M.L. (kaebaja) esitas 19. aprill 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada Viru Vanglat ennistama kaebaja pikaajaliste kokkusaamiste ruumide koristaja ametikohale ning tasuda kaebajale viie kuu jooksul saamata jäänud töötasu summas 500 eurot. Kaebaja on kaebuses viidanud ka moraalse kahju tekitamisele. Kaebuse kohaselt kõrvaldati kaebaja pikaajaliste kokkusaamiste ruumide koristaja ametikohalt seoses distsiplinaarmenetlusega. Vastav distsiplinaarmenetlus lõpetati tõendamatuse tõttu. Vangla ei saa tugineda väidetavale usalduse kaotamisele, kuna kaebaja süü 15. novembri 2019. a intsidendi osas ei leidnud tõendamist ning pärast varasema rikkumise eest 8. juulil 2019 määratud noomitust on kaebaja ennistatud pikaajaliste kokkusaamiste ruumide koristaja ametikohale. Vangistusseaduse (VangS) § 38 lõikes 22 sätestatud alused töölt kõrvaldamiseks ei ole täidetud. Kaebaja hinnangul tuleneb talle subjektiivne õigus nõuda ennistamist varasemale ametikohale eelkõige Viru Vangla 18. novembri 2019. a käskkirja nr 6-2/751-1 punkti 1 sõnastusest, millest nähtub, et kaebaja kõrvaldatakse pikaajaliste kokkusaamiste ruumide koristaja ametikohalt vaid distsiplinaarmenetluse ajaks. Kaebaja selgituste kohaselt on vangla võimaldanud talle tööd majandustöödel eluosakonnas üldkasutatavate ruumide koristajana, kus graafikujärgne töökoormus ja palk on oluliselt väiksemad, kui need olid varasemal ametikohal. Seetõttu ei saa kaebaja maksta oma lastele elatist ning rahalised nõuded kaebaja vastu suurenevad. Kaebaja viitab enda inimväärikuse alandamisele ja mitmete teiste põhiõiguste võimalikule riivele.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-20-738

KOHTU SEISUKOHT

2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
3.Kaebaja esitas kohustamisnõude tema ennistamiseks pikaajaliste kokkusaamiste ruumide koristaja ametikohale ning hüvitamisnõude seoses saamata jäänud töötasuga.
4.Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 29 lõikest 1 tuleneb õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. PS § 29 lõige 2 sätestab sunniviisilise töö keelu, välja arvatud kaitseväeteenistus või selle asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu. Kohus selgitab, et sisuliselt on eelneva normiga piiratud mh kinnipeetava õigust valida endale meelepärast tööd. Seega võib nõuda süüdimõistetult ka vaba tahte vastaselt sellise töö tegemist, mis on täpsemalt ette nähtud seaduse alusel. Praegusel juhul on kinnipeetava kohustus töötada sätestatud VangS §-s 37. Kinnipeetava tööga kindlustamise osa on täpsustatud VangS §-s 38. Praeguse vaidluse kontekstis pikaajaliste kokkusaamiste ruumide koristajana tööle ennistamisel ei ole määrav, kas kaebaja puhul on täidetud VangS § 38 lg-s 22 nimetatud alused töölt kõrvaldamiseks või töökohustusest vabastamiseks, sest kaebuse materjalidest nähtub, et kaebaja ei ole kõrvaldatud, vaid on määratud majandustööle teise osakonda. Isegi kui kaebajale ei oleks pärast distsiplinaarmenetluse lõpetamist enam võimaldatud tööd, puuduks kaebajal õigus enda tööle ennistamist nõuda, sest vastavalt VangS § 38 lõikele 1 kindlustab vanglateenistus kinnipeetava tööga vaid vastava võimaluse korral. Kaebaja nõue valida endale töötamiseks meelepärane osakond ja meelepärane koormus ei tulene kuidagi põhiseadusest ega vangistusseadusest. Eeltoodud põhjustel puudub kaebajal subjektiivne õigus valida, millist tööd teha, millises osakonnas seda teha või millise koormusega tööd teha. Kaebajal ei ole seega ka õigust nõuda enda ennistamist pikaajaliste kokkusaamiste ruumide koristaja ametikohale. HKMS § 121 lõike 2 punkt 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastab kohus kaebuse kohustamisnõude osas HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel.
5.Kaebuse kohaselt on kaebajale põhjustatud kahju talle meelepärase ja sobiva koormusega töö võimaldamata jätmisega. Kohus selgitab, et avaliku võimu kandja poolt avalik-õiguslikus suhtes põhjustatud kahju hüvitamist saab nõuda eelkõige juhul, kui isiku õigusi on rikutud õigusvastase tegevusega (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõige 1). Erandlikel juhtudel võib nõuda ka sellise kahju hüvitamist, mis on põhjustatud küll õiguspärase, kuid kaebaja põhiõigusi või -vabadusi erakordselt piirava tegevusega (RVastS § 16 lõige 1). Kuna vanglal ei ole kohustust võimaldada kinnipeetaval töötada meelepärases osakonnas ja soovitud töökoormusega, siis ei ole tegemist õigusvastase tegevusega põhjustatud kahjuga. Samuti ei ole kaebuses kirjeldatud juhtumil kaebaja põhiõigusi või -vabadusi erakordselt intensiivselt piiratud. Kaebaja poolt viidatud moraalse kahju hüvitamine eeldaks, et tegemist on raske ja süülise rikkumisega (RVastS § 9 lõiked 1 ja 2), mida praeguses asjas esitatud väidetest ei nähtu. Kohtu hinnangul ei saa kaebajale meelepärase töö võimaldamata jätmisega põhjustada hüvitamisele kuuluvat kahju. Kohus on seisukohal, et kaebaja õigusi ei ole antud juhul intensiivselt rikutud ning ühtlasi ei pea kohus hüvitamisnõude rahuldamist tõenäoliseks.

3-20-738

HKMS § 121 lõike 2 punkt 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus tagastab kaebuse hüvitamisnõude osas HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel.

6.Kuna kohus tagastab kaebuse tervikuna HKMS § 121 lõike 2 alusel, siis ei kuulu riigilõiv tagastamisele (HKMS § 104 lõike 5 punkt 2). (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium